Fomoos e. mustmädanik (Leptosphaeria spp.)


Rapsi põldudel käies olen avastanud, et tervete taimede vahel on mädasid taimi, mõnel põllul on neid rohkelt mõnel pole üldse. Külm sellist mädanemist ei saa põhjustada, kuna võtaks ka kõrvalasuva taime ära. Kõikidel põldudel oli sügisel kasvureguleerimine tehtud ja ühtlasi ka haiguste tõrje. Hakkasin põhjalikult uurima milles võib probleem olla. Võtsin põldudelt taimi kaasa ja uurisin binokulaari all lähemalt ning selgus, et hävinud taimedel on fomoosi ehk mustmädaniku nakkus. Konsulteerisin Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Vanemteaduri Pille Sooväljaga, kes kinnitas minu leide, et tegu on mustmädanikuga ja andis ka haiguse arengust põhjaliku ülevaate.

üksikud taimed fomoosi nakatunud LargeÜksikud taimed tervete taimede vahel on fomoosi nakatunud, kevad 2019.a.Esmase nakkuse peamine allikas on õhu kaudu levivad eosed, mis vabanevad eelmisel aastal kasvanud rapsi nakatunud vartelt sooja ja niiske ilmaga. Tuulega levides nakatavad sügisel külvatud vastuvõtlike sortide noori arenevaid rapsi lehti ja mõnikord ka juurekaela, kus tekivad kahjustused. Varased epideemiad on seotud augustis ja septembris üle keskmise sademete hulgaga. Idulehtede nakatumisel võivad taimed sügisel hukkuda.

Lehelt kasvab seen piki leherootsu rapsi varreni, kuid silmaga nähtavaid haigustunnuseid veel ei teki. Rapsi varde tunginud seen hävitab taimerakkude koe tekitades kuivanud ’fomoosivarred’. Haigus vähendab saagikust, piirates vee ja toitainete liikumist varre kaudu ja põhjustab enneaegset vananemist. Tugeval nakatumisel võib rapsi vars ka lõheneda ja taim selle tõttu hukkuda.

Esmane varajane nakatumine on saagile kõige kahjulikum, soodsal sügisel kiirelt leviv haigus vähendab saaki. Hilisem nakatumine, kevadel võib olla väga ohtlik, kui taimed olid hilissügisel või talvel väikesed.

Fomoosi laigusd LargeLehtedel mustmädaniku tunnused, sügis 2018.a.Lehtede nakatumine. Lehtede kahjustusi põhjustab Leptosphaeria maculans. Esialgsed haigustunnused on valged kuni mustad ümmargused laigud, millele ilmuvad väikeste mustade täppidena seene viljakehad. Üksikutel juhtudel võivad juba enne talve lehed osaliselt hukkuda, kuid tavaliselt mõjuvatavad rapsi kasvu kuni kevadeni vähe.

Varre nakatumine. Leptosphaeria biglobosa levib rapsi varrel tekitades väiksemaid tumedaid laike üksikute viljakehadega. L. biglobosa levib varrel, kuid mõjutab saagikust vähem võrreldes L. maculans’ga. Lehe laigult levib seen leherootsude kaudu varrele, leviku kiirus sõltub temperatuurist: 5 mm päevas 20°C juures kuni 1 mm päevas 5°C juures. Suvel põhjustavad nakatunud varred lamandumist või enneaegset valmimist.

Juurekaela nakatumine. Umbes kuus kuud pärast esmast nakatumist ilmnevad juurekaelal pruunid sissevajunud laigud, suurenevad järk-järgult põhjustades varajast valmimist, lamandumist ja taime hukkumist. Haigus võib levida ka kõtradesse tekitades musta varjundiga pruune laike, toimub enneaegne küpsemine ja seemne nakatumine, mis võib olla järgmise külvi nakkusallikaks.


Riskitegurid.
Ilm - fomoosi patogeenid arenevad kõige kiiremini soojades ja märgades tingimustes. Väiksemgi vihmasadu niisutab rapsijäänuseid ja soodustab patogeeni arengut. Kuigi seene arengut madalad temperatuurid ei piira, aeglustub see talveperioodil.
Taimede kasvufaas - patogeen kasvab kiiresti noorte taimede lehtedelt taime vartele. Tugev, varakult elujõulise taime kasv aitab haigust eemal hoida.
Sordid - vastuvõtlikel sortidel on kahjustused suuremad.

Vältimine ja tõrje

Sordid on erineva haiguskindlusega, kuid ainult sellest ei piisa, jätkusuutlik on haiguskindluse kombineerimine keemilise tõrjega. Haiguse kontrolli all hoidmiseks on oluline fungitsiidi õige ajastus. Efektiivne on fungitsiidi kasutamine sügisel. Lisaks sordivalikule aitab oluliselt haiguse mõju vähendada vahetus läheduses eelmiste rapsipõldude taimejäänuste hävitamine põhjaliku harimisega. Eelistada varasemaid külvi, sest suurte lehtedega arenenud taime juurekaelale jõuab seen aeglasemalt. Samuti vähendab puhtimine vähendab seemnega levivat nakkust ja varajast infektsiooni lehtedel. Kui on fomoosi oht, pritsida vastuvõtlikumad sordid juba sügisel. Efektiivne tõrje lehtedel ja juurekaelal saavutatakse täisnormi jagatud pritsimisega.

Tõrjekriteeriumiks loetakse, kui 10% taimede lehtedel on haigustunnused. Haiguse levikut taimejäänustelt noortele taimedele aitab prognoosida temperatuuri ja sademete seis juulist septembrini.

fomoos taimedel LargeOsa taimi on fomoosi tõttu hukkunud, kevad 2019.a.Kevadine mustmädaniku tõrje

Mustmädanikku tekitaval patogeenil esineb rapsi kasvuhooajal ainult üks haigustsükkel. See tähendab, et haigus ühelt taimelt teisele ei kandu vaid kogu arengutsükkel läbitakse ühe taime piires. Seega kui on oht, et Teil on põldudel mustmädanikku tuleks teha tõrje võimalikult varakevadel tootega, mis tõrjub efektiivselt haigust. Asoolid (protiokonasool, metkonasool, difenokonasool) toimivad ennetava tõrjena, kuid ravivad ka noori juba nakatunud taimi. Noorte taimede pritsimisel arvestada ka mõnede toimeainete kasvu reguleerivat mõju. Tugevamatest toodetest tooksin välja Tilmor, Juventus 90 ja Toprex 375 SC.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI 
Agronoom
kevili logo