Taliteraviljade talvitumine, külv ja külviaeg

Septemberi algus on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on käes. Seetõttu tuletan meelde, kuidas on võimalik vähenda riski talvitumishaigustele eelkõige tüfuloosile. Juttu tuleb taliteraviljade külvist, külvisenormist, sortidest, puhtimisest ning lõpus lisaainete tutvustused, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada. 

Kuidas vähendada tüfuloosi nakatumise riski?

Tüfuloosi sklerootsiumid hävinud orasel.Tüfuloos (Typhula spp.) on meil viimastel aastatel palju muret tekitanud. Teada on, et mida paksem lumi ja mida kauem see püsib, seda jõudsamini areneb tüfuloos ja seda suuremad kahjud võivad tekkida. Ideaalsed tingimused on kui temperatuur on veidi kõrgem kui külmumispiir lume all ja kui samal ajal on taimede lehed märjad ning nad on pimedas. Haigus taandub kui lumi ei kata enam orast. Sarnastes tingimustes areneb ka lumiseen (Microdochium nivale) ning sageli esinevad nad korraga.

Lopsakas taimik, kus on kasutatud suuremaid koguseid lämmastikku on vastuvõtlikum tüfuloosile, seega ei tohiks sügisel kasutada liigselt lämmstikku ning väga varajased külvid on ka vastuvõtlikumad. Väga oluline on jälgida külvikorda, aastad on näidanud, et ka eelvilja eelvili mõjutab oluliselt tüfuloosi nakatumist. Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad tüfuloosi sklerootsiumid mullas püsida mõnest kuust kuni mitme aastani. Üks võimalus on põlde künda, et viia haigustekitajad sügavamale mulda, kus enamus sklerootisumitest hukkub mõne kuu jooksul. 

Vahetult enne külmade tulekut pritsitud fungitsiid on jätnud talinisu ellu (pildil tagapool), osa põldu jäi vihma tõttu pritsimata, kevad 2022.a. Väga oluliselt vähendab tüfuloosi riski sügisese umbrohutõrje tegemine, kuna taimedele jäetakse rohkem õhuruumi, ning mikrokliima haiguse arenguks on ebasoodsam. Külva puhitud seemneid. Sügisel fungitsiidide kasutamine vähendab nakatumise riski, väga oluline on kasutada erinevate toimeainete kombinatsioone. Praktika on näidanud, et need on oluliselt tõhusamad kui ühe toimeaine kasutamine. Tüfuloosi riski vähendamiseks on oluline fungitsiidide kasutamine just enne püsivate öökülmade tulekut. Kui taimed on varasemalt juba haigustesse nakatunud, tuleb teha kaks pritsimist. Fungitsiidide kasutamine kevadel, kui tüfuloos on juba arenenud ei anna efekti.

Taliteraviljade külviaeg ja -norm

Rukis, kevad 9.05.22.a.Augusti viimasel dekaadil hakkab traditsiooniline rukki külviaeg. Rukis tuleb külvata varem kui talinisu, kuna tal peab saama areneda sügisel umbes 3-7 võrset, et oleks kuhu koguda talvitumiseks vajalikke varuained. Väiksema võrsete arvuga taimed ei kogu piisavalt varuaineid ning võivad talvel hukkuda. Septembri esimeseks dekaadiks peaks saama rukis külvatud. Kui rukis külvata liiga hilja, võrsub ta küll ka edasi kevadel, kuid kevadistel võrsetel olevad pead on lühemad, pähikute arv on väiksem ja sellega jääb saagipotentsiaal madalamaks. Lisaks on suurem oht kevadistel võrsetel nakatuda tungalterasse. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talirukist 400-500 (hübriidrukist 150-200 id tera/m2 ehk hübriidrukist müüakse ühiku kaupa ehk siis üks ühik on tavaliselt 6 ha. Kui külvata augusti lõpul, siis saab normi vähendada ja külvata ühe ühikuga 6-7 ha). Liiga hõredatel rukki külvidel on samuti oht nakatuda rohkem tungalterasse.

Talvitunud talioder, Lääne-Virumaa. 4.05.22.a.Varasemalt on augusti lõpul alustatud ka taliodra külvidega. Kuna sügised on veninud veidi pikemaks ja lämmastikku kasutatakse sügisel veidi enam või eelviljast on jäänud seda mulda rohkem, siis pigem on talvitunud paremini sellised külvid, mis on tehtud ajavahemikus 4.-10.september. Samas tänavu ei kasutata liigselt lämmastikku, pigem optimeeritakse, seega tuleb jälgida, et päris nälga ei jäetaks. Põhjus selles, et nimetatud ajavahemikul tehtud külvidel ei ole taimede lehemass kasvanud liiga suureks, samas on piisavalt sügisesi võrseid, mis kindlustavad hea saagipotentsiaali. Möödunud aastal tehtud hilisemadki taliodra külvid võrsusid ka sügisel väga hästi, kuna oktoober oli soe, aga me ei tea sügise pikkust ja soojust ette, mistõttu seda ei saa soovitada. Taliodrad peavad suutma sügisel ära võrsuda (vähemalt 4-6 võrset). Kaherealine talioder `Frigg` võrsub juurde ka veel kevadel. Väga varajase ja suure külvinormi juures (üle 300 id tera m2) on suur risk talvitumisel, sest m2 kohta tuleb võrseid sellisel juhul 1200-2600+ ning tõuseb oluliselt lumiseene, tüfuloosi nakkuse või haudumise risk. Tüüpiline taliodra külvisenorm on 200-250 id tera m2. 6-tahulised taliodrad peaks külvama esimestena ja kaherealised taliodrad viimastena. Kes külvab varem, tuleb külvisenormiga tagasi hoida.

KEVILI esindatavatest taliodra sortidest on viimaste aastate katsetulemused näidanud sobivust meie tingimustes edukaks talvitumiseks ning kõrget saagikust.
Talioder `Frigg` (foto: Meelis Värnik).Talioder ʺFriggʺ
Kõrge saagipotentsiaaliga 2-realine talioder. Hea talvekindlusega, kasvult lühem sort, seega on põhku lihtsam purustada ja paremini mullaga segatav, et saada talirapsi ette hea külvipind. Keskmiselt on taliotradest suurema 1000 tera mass ja parema mahukaaluga. Kuna „kõlujaid“ teri tekib kaherealistel otradel oluliselt vähem kui 6-tahulistel, siis koristusjärgselt maha jäävat taliodra varist tekib vähem, mis muutub tülikaks umbrohuks. Väga hea haiguskindlusega. Kevadel võimeline rohkem juurde võrsuma ja parema taastumisvõimega kui 6-tahulised odrad. Koristamise ajal jääb üldiselt vähem varist põllule. KEVILI põllupäeva katsetes saagikused (kuiv) 7,31 ja 7,15 t/ha. Viljelusvõistlustel 2019. aastal sai Sander Hiire Mäemõisa OÜ-t talioder ʺFriggʺ saagikuseks 8,6 t/ha (kuiv) ja Meelis Pohlak saagikuseks ̴ 8,4 t/ha (kuiv).


Talinisu Tartumaal, kevad 2022.a.Talinisu külviaeg algab septembri esimestest päevadest ja normaalse sügise korral võib edukalt külvata septembri lõpuni, kuigi ka need külvid võiks 20. septembri paiku lõpetada, et tagada saagipotentsiaal. Talinisu mõningaid sorte võib külvata ka juba augusti viimastel päevadel, mida on praktikas aastaid tehtud. Lihtsalt tuleb paika panna sortide külvijärjekord. Varajased sordid tuleb külvata varem, hilised sordid ja sordid mis kevadel väga hästi võrsuvad, neid külvata pigem külviaja lõpu poole. Aastad on siiski näidanud, et talinisu külvid, mis on tehtud septembri esimeses pooles on kevadel oluliselt paremas olukorras ja sügisel suurema saagikusega kui hiljem külvatud talinisud. Põhjus selles, et kui oktoober tuleb külm on taimede kasv aeglane ning varuainete kogumine vaevaline. Pika ja sooja sügise korral seda probleemi ei teki. Et taliviljad jõuaks piisavalt süsivesikuid koguda lehtedesse ning võrsumissõlme on neil vaja 40-60 päeva jooksul efektiivset temperatuuri (üle 5º) summas 250-300º või aktiivseid temperatuure (keskmine temperatuur üle 5º) umbes 500º.
Tritikale Harjumaal, kevad 2022.a.
Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis kuid intensiivsemalt nisust, seega on ka tritikale külviaeg pigem varasepoolsem. Talvekindluselt jääb tritikale alla nii rukkile kui ka talinisule. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talinisu ja -tritikalet 350-400 idanevat tera. Talinisu hilismate külvide korral tuleb külvisenormi tõsta 450-500 id tera/m2. Sortidel, mis hästi ei võrsu, tuleb külvinormi veel tõsta.

KEVILI esindatavatest talinisu sortide tähelepanekud ja lühikirjeldus.

Talinisu ´Bohemia´ 8.07.21.a.Talinisu `Bohemia`
Keskvalmiv kõrge saagipotentsiaali ja kvaliteediga toidunisu sort, millel on suur 1000 seemne mass ja mahukaal. Sobib rohkem varajane kuni keskmine külviaeg. Kasvukõrguselt pigem kõrgem ja vajab mitte tugevat kasvureguleerimist. Reageerib kasvuregulaatoritele hästi. Vähe vastuvõtlik jahukastele, hea helelaiksuse ja DTR- i kindlusega. Sobib varajane kuni hilisem külviaeg. Sügisel hea võrsuja ning ka kevadel alustab võrsumist sordist ʺJulieʺ varem, pika sügise ja kõrge lämmastiku fooni korral võib nakatuda jahukastesse. ʺBohemiaʺ 2021.aasta sordivõrdluskatse saak Essi Agro OÜ oli 6,45 t/ha (kuiv). 2020.aasta saagikus Essi Agro OÜ sordivõrdluskatsetes oli 8,88 t/ha (kuiv). Viljelusvõistlustel 2020. aastal sai Ahti Nurm sordi ʺBohemiaʺ saagikuseks 9,0 t/ha. 2022. aasta saagikus Lassivälja OÜ sordivõrdluskatsetes oli 5,96 t/ha (kuiv).

Talinisu ´Julie´ 8.07.21.a.Talinisu `Julie`
Keskvalmiv kõrge saagipotentsiaali ja stabiilse ning hea kvaliteediga toidunisu sort. Kasvukõrguselt pigem kõrgem ja vajab kasvureguleerimist. Reageerib kasvuregulaatoritele hästi. Vähevastuvõtlik helelaiksusele ja DTR- ile. Fungitsiidi kasutus kasvufaasis 32-39. Sobib rohkem varajane kuni keskmine külviaeg. Kevadel omab head võrsumisvõimet, alustab võrsumist sordist ʺBohemiaʺ ja ʺBosporusʺ hiljem. Lehed suhteliselt lühikesed aga laiad. Kevadine ere päike ja öökülmad võivad leheotsi veidi heledaks teha, mis saagipotentsiaali pole mõjutanud. Viljelusvõistluse 2019. aasta võitja, Argo Must Koolimaa Talust sai talinisu ʺJulieʺ saagikuseks 11,1 t/ha (kuiv). 2022. aasta saagikus Lassivälja OÜ sordivõrdluskatsetes oli 7,10 t/ha (kuiv).

`Julie` saagikus ja kvaliteet on sellel aastal tootmispõldudes olnud hea - väga hea. Lämmastiku kasutusefektiivsus on hea – 160 kg/ha lämmastikku kevadel on keskmised saagikused jäänud enamasti 6,5-7,5 t/ha, kvaliteedilt enamasti 1. ja 2. kategooria toidunisu. Harvem on läinud ka 3. kategooriasse.

Talinisu ´Bosporus´ 8.07.21.a.Talinisu `Bosporus`
Kõrge saagipotentsiaaliga, hilisem, hea talvekindlusega söödanisu sort. Suure 1000 seemne massiga ja madalama proteiini sisaldusega. Kasvukõrguselt keskmine ning hea seisukindlusega. Vähevastuvõtlik helelaiksusele ja jahukastele, mistõttu on T1 fungitsiidina kasutada toodet, millel on nii helelaiksusele kui jahukastele toime. Siis on helelaiksuses hästi kontrolli all. Sügisel hea võrsuja ning ka kevadel alustab võrsumist sordist ʺJulieʺ varem, ning pika sügise ja kõrge lämmastiku fooni korral võib nakatuda jahukastesse. `Bosporus` 2021. aasta sordivõrdluskatse saak Essi Agro OÜ oli 5,88 t/ha (kuiv), samas 2020. aastal andis Essi Agro OÜ sordivõrdluskatsetes saagikuseks 9,82 t/ha (kuiv). 2022. aasta saagikus Lassivälja OÜ sordivõrdluskatsetes oli 7,77 t/ha (kuiv).

`Bosporus` saagikus ja kvaliteet on sellel aastal tootmispõldudes olnud tihti suur üllataja. Kui talv tegi lehestikule paljudes kohtades palju kahju – peale lume minekut nädala pärast oli põld pruun, siis sort näitas väga korralikku taastumist. Mis on keerulistel talvedel ja ka kevadetel nagu sellel aastal ülioluline. Kellel põllud kevadeks „pruuniks“ läksid, siis saagikused tulid ikkagi 6 t/ha lähedale. Kvaliteedilt on muidu tegemist rohkem söödanisu sordiga, aga on tulnud ka 4. ja 3. kategooria toidunisu kvaliteeti.

Talinisu ´Viki´ 8.07.21.a.Talinisu `Viki`
KEVILI esinduses olev UUS talinisu sort. Hilisema valmimisega kõrge saagipotentsiaali ja stabiilse ning hea kvaliteediga toidunisu sort. Omadustelt hästi sarnane sordiga `Skagen`. Kasvukõrguselt pigem kõrgem kuid vajab vähem kasvureguleerimist kui Skagen. Reageerib kasvuregulaatoritele hästi. Vähevastuvõtlik helelaiksusele ja DTR- ile. Fungitsiidi kasutus kasvufaasis 32-39. Sobib varajane kuni hilisem külviaeg. Kevadel omab head võrsumisvõimet. 2022. aasta saagikus Lassivälja OÜ sordivõrdluskatsetes oli 5,62 t/ha (kuiv), kuid erakordselt kõrge proteiiniga 15,1%.

´Viki` on katsetes ja tootmispõllul olnud mitmeid aastaid. Sorti saab külvata augusti viimastest päevadest septembri kolmanda dekaadi alguseni. Sort võrsub väga hästi, samas ei aja oma lehemassi väga suureks. Selle aasta põllupäeva talinisu sordid olid põuakartlikuma maa peal ja sellest lähtuvalt on peentera osakaal jäänud kõrgemaks. Küpsemine oli samuti varajasem kui sordile omane.

Vaata erinevaid sordivõrdluskasete tulemusi siit (LINK)

Külvi juures on väga oluline seemne kvaliteet, see tagab külvamisel ühtlase tärkamise ja arengu. Soovitav on kasutada eelmise aasta seemet, kuna tänavune seeme ei pruugi olla veel füsioloogiliselt valmis. Külvisenorm sõltub talivilja liigi ja sordi bioloogilistest omadustest, mullaviljakusest, külviajast, ilmast, mullaharimise ja külvi kvaliteedist ning külvitehnoloogiast (otsekülv, minimeeritud, künnipõhine; kitsas, lai või väga lai reavahe). Sellest lähtuvalt ei saa kõigile soovitada täpselt ühesugust külvisenormi.

Teraviljade puhtimine

Nisu kõvanõge saab vältida puhtimisega.Puhtimispreparaate on mitmeid ja kõik Eestis registreeritud tooted on efektiivsed. Oluline on puhtimisel arvestada puhtimislahuse voolavuse, kleepuvuse ja formulatsiooniga. Väiksemate seemnete puhul on see eriti oluline. Hea voolavuse ja kleepuvusega puhtimispreparaadi kasutamisel saame tagada puhtimise ühtlikkuse. Preparaadi erinev kattuvus seemnetel põhjustab juba tärkamise ebaühtlikkuse, kuna need seemned mis preparaadiga vähem kokku puutusid, võivad nakatuda haigustesse ning mitmekordsed doosid teatud seemnetel võivad muutuda toksiliseks. Kui külviseemnete idanevuse kvaliteet on madal (nõrk idanevus), võib puhtimispreparaat seda veelgi vähendada. Oluline on puhtimisel veenduda, et seemned oleksid võimalikult tolmuvabad, kuna tolm takistab puhtimispreparaadi seemnele kinnitumast. Suurimaks ohuks on transpordi ja külvi käigus eraldunud puhis, mis saastab keskkonda ning pudeneb seemnetelt.
Juuremädanikku nakatumise riski saab vähendada puhtimisega.
Mitme erineva toimeainega puhise kasutamist võib käsitleda juba kui resistentsuse vältimise võtet, kuid teatud patogeenide vastu võib olla mõni toimeaine vähem tundlik. Seetõttu on valiku tegemisel oluline jälgida, et kasvuaegselt kasutatavad fungitsiidid ei kattuks puhises olevate toimeainetega, nii saate tagada võimalikut laia kaitse erinevate haigustekitajate poolt põhjustatud haiguste vastu. Puhtimine aitab kaitsta seemneid mitte ainult seemnete pinnal, vaid ka selle sees olevate haigustekitajate eest. Samuti kaitseb puhis taime varajases arengufaasis mulla kaudu levivate haiguste eest. Vaid puhitud seemnete külvamine aitab vältida teatud haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) poolt tekitatavat kahju.

Taliteraviljade puhtimiseks sobivad tooted

Kinto Plus (fluksapüroksaad 33,3 g/l, fludioksoniil 33,3 g/l, tritikonasool 33,3 g/l) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend. Kulunorm taliteraviljadel 1,2-1,5 l/t.

Vibrance Pro (sedaksaan 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l, tritikonasool 20g) Kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend seemnetega ja mullas levivate haigustekitajate vastu suvi-, tali- ja speltanisul, suvi- ja taliodral, kaeral, talirukkil ja talitritikalel. Töölahuse kogus peaks olema 5,5-10,0 l/t seemnete kohta. Töölahuse valmistamiseks lahustada toote kulunorm 1 tonni seemnete kohta 4-8 liitris vees. Kulunorm taliteraviljadel 1,5-2,0 l/t.
Puhtimine aitab vähendada lumiseende nakatumise riski.
Celest Trio 060 FS (difenokonasool 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l, tebukonasool10 g/l) on kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahend nii tali kui suviteraviljadele. Kulunorm talinisul, rukkil ja tritikalel 1,5-2,0 l/t, taliodral 1,5 l/t.

Bariton Super (tebukonasool 10 g/l, protiokonasool 50 g/l, fludioksoniil 37,5 g/l). Kulunorm talinisul, taliodral, rukkil ning talitritikalel 1,0 l/t. Valmista puhtimislahus segades preparaati veega nii, et töölahuse kulu oleks 6-10 l/t seemnete kohta, st 5-9 l/t vett + Bariton Super 1,0 l/t.

Difend Extra FS (difenokonasool 25 g/l, fludioksoniil 25 g/l) on süsteemse kui kontaktse toimega puhtimisvahend. Toode on efektiivne Fusaarium seeneperekonna vastu ja vähendab juurekaela haigustesse nakatumist. Kulunorm taliteraviljadel 2,0 l/t

Lisaained puhtimispreparaatidele

Keemilistele puhistele lisatakse sageli mitmeid biostimulaatoreid. Biostimulaatorite ülesanne soodustada idanemisvõimet, ergutada juurte kasvu ning tagada taimedele tugevam juurestik. Nii paraneb taimedel eelkõige varajases faasis toiteainete omastamine, veega varustatus ning nad suudavad paremini ebasoodsatele keskkonnatingimustele vastu pidada. Tulemuseks on ainevahetuse paranemine, suureneb antioksüdantide hulk ning klorofülli tootmine, selle läbi paraneb saak ning saagi kvaliteet. Pikaajalised katsed näitavad, et igal aastal ei anna lisaainete lisamine positiivseid tulemusi. Alati on võimalus katsetada ja proovida.

YaraVita StarPhos CMZ on vedelformulatsioonis leheväetis, mis on mõeldud nii teraviljade puhtimiseks kui põllukultuuride lehekaudseks väetamiseks. Sisaldab lisaks P ka Cu, Mn, Zn, mis parandavad taimede fotosünteesi võimet. Seguneb hästi enamiku taimekaitsevahenditega, kuid mitte fenoksühapetel põhinevate ainetega (näiteks MCPA). Kasutada teraviljadel 2-4 lehe faasist kuni teise kõrresõlmeni normiga 2,0-3,0 l/ha ja rapsil alates 3-6 lehe faasist normiga 1,0-3,0 l/ha.
Seemnetöötluse juures ei tohi kasutada väga suuri vase norme, mis võivad idanevust pärssida. Puhtimisel kasutada normi 2,0-3,0 l/t.

Prolis ja MAX Proliin, sisaldab 99,5% L-α aminohapet proliin, mis on ühest 20st peamisest aminohappest, mis moodustab valke. Valgud osalevad kõikides bioloogilistes protsessides. Proliini kasutamine ergutab narmasjuurte arengut ja klorofülli moodustumist. Reguleerib taimede veerežiimi, mis aitab taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi ning kiiremini taastuda. Kulunorm 5 g/t.

Raykat Start sisaldab vabasid aminohappeid (4%), polüsahhariide (15 %), tsütokiniinide (0,05%) ning mitmed taimele vajalikke toiteelemente (NPK 4-8-3 + 0,1% Fe + 0,02% Zn +0,03% B). Tsütokiniinid on hormoonid, mis soodustavad raku jagunemist, indutseerivad võrsed ja soodustavad nende kasvu. Seemnete puhtimiseks kasutatakse kulunormi 0,3-1,0 l/tonnile.

Razormin sisaldab vabu aminohappeid, polüsahhariide, orgaanilist ainet ning mitmeid taime kasvuks vajalikke toiteelemente. Universaalne aminohappe baasil taime biostimulaator, mis soodustab taime kõiki kasvuetappe. Razormin stimuleerib juurte arengut, soodustab vegetatiivset kasvu, tõstab saagi kvaliteeti ja saagikust. Mitte segada vaske sisaldavate taimekaitsevahenditega (vasksulfaat jms.). Seemnete puhtimine: 0,2-1,0 l/tonnile seemnetele.

Humistar sisaldab humiinhappeid (12%) ja fulvohappeid (3%). Aitab lagundada fosfori lahustumatuid vorme. Parandab mullas mikrofloora arengut, soodustab seemnete idanemist ja taimede juurestiku arengut. Sobib segada vees lahustuvate väetistega ja pestitsiididega.
Ei sobi segada mineraalõlide, väävli, vase, vaskorgaaniliste ühenditega ja madala pH tasemega (pH < 4,0) toodetega. Kulunorm puhtimisel 1,0-4,0 l/t.


Tiiu Annuk
Põllumesste ühistu KEVILI, agronoom