Talirapsi leheväetamine

Talirapsid on juba paljudel sellises kasvufaasis, kus võib tekida vajadus lisaks põhiväetistele anda ka lehe kaudu toiteelementide juurde.
Laguline põld viitab toiteelementide puudusele.Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel. Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Mõningatel juhtudel on lehe kaudu andmine ainuke võimalus, kuidas tagada taimele piisav toiteelementidega varustatus. Vajadus on suurem, kui teatud toiteelementi ei saa taim mullast kätte. Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Boor on aga selline element, mida on talirapsile kindlasti vaja lehekaudselt juurde anda. Kasvuhäirete põhjuseks ei pruugi olla ainult toiteainete puudusest tingitud põhjused, selleks võivad olla nii kahjurid, haigused, taimekaitsevahendid, öökülm jm tegurid, seega tuleb järelduste tegemisel arvestada kõiki faktoreid.

Siinkohal tähtsamad toiteelemendid, millele kindlasti tasuks tähelepanu pöörata ja puudustunnuste ilmnemisel koheselt reageerida. Terve ja tugev taliraps peab vastu ka karmimad ilmastikutingimused oluliselt paremini kui nõrk ja kidura kasvuga taim.

Rapsile sobib kasutada spetsiaalseid kompleksmikroväetiseid nagu YaraVita Brassitrel Pro (N 69 g/l, B 60 g/l, Mg 71 g/l, Ca 89 g/l, Mn 71 g/l, Mo 5 g/l või YaraVita Brassitrel Bio (N 75 g/l, B 60 g/l, Mg 15 g/l, Mn 15 g/l, Mo 2 g/l, S 29 g/l). Keskmine kulunorm ühekordsel kasutamisel 1,0-2,0 l/ha, vajadusel korrata pritsimist.

Paagisegudesse sobivad ka erinevad pulbrilised veeslahustuvad leheväetised nagu nt Yara Tera Kristalon Plus 20-20-20, mis sisaldab lämmastikku NH2 kujul, seetõttu on see eriti sobiv taimede stimuleerimiseks. Samuti on sobivad kõrgema kaaliumiga Yara Tera Kristalon Red 12-12-36 või kõrgema fosforiga Yara Tera Kristalon Yellow 13-40-13, soovituslik kulunorm YaraTera väetistel on 2,0-5,0 kg/ha.

Toiteelementide tähtsus ning soovitused leheväetiste kasutamiseks.

Kaaliumipuudus.Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaaliumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised (madal pH) või kerged leostunud mullad, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniiskus, rasked savimullad, mullad väikese K-varuga, magneesiumirikkad mullad.

Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada lisaks kaaliumi sisaldavat leheväetisi.

Kaaliumirikkad leheväetised: Yara Tera Krista K Plus (N 137 k/kg, K 463 g/kg), YaraVita Safe K (K 415 g/l, N 45 g/l), keskmine kulunorm 2-4 l/ha. Yara Tera MKP (P 226,7g/kg, K282,2g/kg,), väetis ei sisalda lämmastikku, seega võib kasvu ergutamiseks lisada lämmastikku sisaldavaid leheväetisi, soovitatav kulunorm 2,0 kg/ha.

Fosforipuudus.Fosforipuudusel on taimedel kidur kasv, juuresüsteem on halvasti arenenud, selleläbi väheneb talvekindlus ning hiljem saagikus. Eelkõige avaldub fosforipuudus happelistel või väga leeliselistel muldadel (äsja lubjatud), soodustatavateks teguriteks on külm ja niiske ilm

Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Fosfori vajadus rapsil rahuldatakse sageli põhiväetise andmisega. Juurestiku arengu soodustamiseks ja talvekindluse tõstmiseks võib anda vajadusel lehe kaudu fosforit lisaks.

Fosforirikkad leheväetised: Yara Tera MKP (P 226,7g/kg, K282,2g/kg), väetis ei sisalda lämmastikku, seega võib kasvu ergutamiseks lisada lämmastikku sisaldavaid leheväetisi, soovitatav kulunorm 2,0 kg/ha. Hästi sobib YaraVita Kombiphos, mis sisaldab fosforit, kaaliumi, magneesiumi, mangaani ja tsinki, kulunormiga 2,0 l/ha.

Väävlipuudus.Väävli esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Väävlipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas ja muldade halb õhustatus.

Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha, sellest sügisel umbes 30%. Sügisel antakse väävlit tavaliselt põhiväetisega, kuid vajadusel saab anda väävlit ka lehe kaudu lisaks erinevate väävlit sisaldavate tooodetega.

Väävlit sisaldavad erinevaid magneesiumsulfaadid nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.

Magneesiumipuudus.Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Väga sageli avaldub magneesiumipuudus lubjatud muldadel ning muldadel, mis saavad suures koguses kaaliumväetist. Samuti on soodustavateks teguriteks orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad ja ka külm ning niiske ilmastik.

Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. Erinevate magneesiumsulfaatidega või kompleksmikroväetistes oleva koostisosana.

Magneesiumväetised: YaraVita Hydromag (Mg 300 g/l, N 69 g/l), kulunorm 2,0-4,0 l/ha. Sobib kasutada lehe kaudu erinevaid magneesiumsulfaate nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.

Booripuudus.Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus avaldub sageli värskelt lubjatud muldadel, lisaks on soodustavateks teguriteks kõrge lämmastik, külm ja niiske ilm ning liivmullad.

Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse. Taliraps vajab boori umbes 400-500g/ha. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele. Korraga antav boori kogus elemendina võiks olla 150-200 g/ha.

Boorväetised: YaraVita Bortrac (B 150 g/l), Profit B (B 150 g/l, N 65 g/l), Profit B+Mo (B 150 g/l, Mo 7 g/l). Keskmine kulunorm ühekordsel kasutamisel 1,0-2,0 l/ha, vajadusel korrata pritsimist.

Mangaanipuudus.Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus.

Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha.

Mangaanirikkad leheväetised: YaraVita Mancozin (Cu 110 g/l, Mn 330 g/l, Zn 84 g/l), soovituslik kulunorm 1,0 l/ha. YaraVita Starphos CMZ (P 87 g/l, Cu 10 g/l, Mn 45 g/l, Zn 45 g/l), kulunorm 1,0-3,0 l/ha.

Kaltsiumipuudus.Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.

Kokkuvõtteks võib õelda, et lehekaudne väetamine on alternatiiv täiendavate tulemustega. Paeremaid tulemusi annab see siis kui taimedele on loodud juure kaudu hea toitumine. Lisaks võib arvestada, et teatud tingimustes on mõned elemendid lehtede kaudu paremini omastatavad. Sageli on see ka kiirem puuduste lahendamine eelkõige taime kasvule ebasoodsates oludes, et tagada suurem saak. Sageli kasutatakse leheväetisi eelkõige ennetavalt, teades rapsi vajadust teatud toiteelemendile.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom