Golden Fields Factory OÜ infopäev koos tehase külastusega Roodeväljal 

Infopäev toimus 8.11.2022.a.

Heinatehase infopäevale oli tulnud kuulama ligi 80 huvilist. Rõõm oli näha tootjaid, kellega on olnud aastaid koostööd tehtud ning oli ka uusi huvilisi, kelle suunaks võib olla haljasmassi kasvatamine. 

Avasõnad lausus KEVILI ärijuht Alo Alt, kes rääkis läinud hooajast ning tutvustas kuidas ja missugusel võimsusel heinatehas töötab. Lõpptoodanguks on 700-800 kg kaaluvad nelikantpakid, mis mahuksid ideaalselt merekonteinerisse. Ühte konteinerisse ladustatakse umbes 21-24 t materjali. Üldiselt saame rääkida haljasmassi korral stabiilsest 350 t valmistoodangu tootmisest. Toodangu keskmine niiskus on 55-60%, üldiselt esimesed niited tulevad kuivemad ja viimased märjemad. Kui materjal on üle 70% siis ei tasu enam kuivatada. Kuna hein on mahu toode, siis on oluline, et hein tuleb sisse 10-18,99% niiskusega. Kuiva materjaliga on tootmisvõimsus madalam, sest märjem mass jookseb ühtlasemalt kuivatist läbi, kuna ta on väiksema heksli pikkusega. Tehniliselt oleks võimalik toota 80-100 000 t valmistoodangut, sõltuvalt toormest.

Alo rääkis 2022. hooaja töökorraldusest, saime teada kuidas on jaotatud vastutused. PÜ KEVILI ostab haljasmassi ja silo, lisaks on KEVILI vastutus haljasmassi toorme kokku kogumine ning tehasesse tarnimine. Praktikas on Kevili olnud neutraalseks pinnaks äri tegemisel. Kogu koristuskonveier tuleb teenusena. Kui põllumehel ei ole niidukit ja vaalutit endal olemas, siis ühishankena tuleb see tõenäoliselt soodsam.

Golden Fields Factory ostab kuiva heina otse heinatootjatelt. Tööde sujuvamaks korraldamiseks alustas tööd agronoom ja logistik. Hooajal toimub haljasmassi koristus 7 päeva nädalas, heina võetakse vastu 5 päeva nädalas. Saime teada, et kõige suurema mahuga kaup on hein, mida eksporditi tänavusel hooajal üle 16 000 t, osa heina oli ka eelmisest aastast kogutud materjal. Ostatakse ka timutit, mis tuleb tehasesse nii haljasmassi kui kuiva heinana.

Söödamaterjal on läinud erinevatesse riikidesse, eelkõige Aasia turule nagu Araabia Ühendemiraadid, Saudia Araabia, Jordaania, kuveit, Katar, Lõuna-Korea. Lisaks on tarnitud Hispaaniasse ja Itaaliasse. Enamasti läheb lutsern ja teised kõrge proteiiniga toodangud piimalehmadele, hobused jms.

Tulevikusuunad

Lähiajal on planeeritavad tootmisüksused leedus Joniskis, mis alustab tööd 2022.aasta lõpus, esialgu ühe tootmisüksusega. Eestis on plaan käivitada teine tootmisüksus Lihulas, esialgu tegeletakse paberimajandusega, tänane plaan on, et ehitamiseks läheb 2023. aasta teisel poolel. Investeeringu arvestuslik maksumus on umbes 10 milj. See sisaldab nii tootmishoonet, kahte ladu, tehnikat ning paari autokaalu. Kaugem plaan tulevikus on, et Eestis oleks 3 tootmisüksust, Lätis 3-4, Leedus 4-5, Soomes 5-6. Täna on Soomes plaanis käivitada tehas 2023. aastaks.

Eesti laiem tulevik on, et Roodevälja tehas saaks varustatud võimaliku hulga toormaterjaliga. Kui kõik materjal (hein, silo jms) kokku arvestada, siis 80 000 t aastas käidelda pole ulme. Uuritud on ka võimaliku asukohana Lõuna-Eestit, esialgu tuleb kaardistada toorme kasvatajad ning seejärel saab otsustada. Lõpus vastas Alo mitmetele küsimustel, mis olid hooajal tekkinud.

       1. Kõige põletavam teema on ikka energia, saime teada, et tehas on jätkusuutlik ka kõrge gaasi ja elektri hinna juures, kuna siiani elame piirkonnas, kus üldiselt on piisavalt magedat vett toorme kasvatamiseks erinevalt Aasia ja Lähis- Ida maadest.
       2. Konteinertransport vs puistelaev? Puistelaevaga vedadmisel peab tekkima maht. Tõenäoliselt on see tuleviku küsimus. Täna on konteinerid kõige mõistlikum viis.
       3. Kas pannakse püsti ka söödapelleteid tegev tootmisliin? Ei ole välistatud, kuid tuleb läbi mõelda, kas teha ainult rohugraanulit või rohi ja vili kokku panna. Vastavalt sellele kui on olemas tooret. Täna on turg on olemas, kuid aga taandub tootmisele. Selleks on vaja 10 000 t heina või heinamaterjali.
      4. Kes on Golden Fields Factory omanikud? Omanikke on kaks, Mahmud Ahmed Jordaaniast 50% osalusega ning USA kodanik ja investor Chris Dodson.
      5. Odrapõhk? Täna on nisu ja odra põhku võimalik müüa, kuid hind ei ole väetiste rahaga võrreldav.

Golden Fields Factory agronoom Marju Kaasik tutvustas ennast ning oma tegemisi ning kutsus üles vajadusel ühendust võtma agronoomilise nõu saamiseks. Lisaks saab tema käest nõu küsida sordivaliku kohta ning koos leida uusi liike, mis sobiksid heinatehasele.

Heinatehase projektijuht Marko Vinni rääkis toorme kokkuostu tingimustest ning teenuse pakkumise tehnoloogiatest. Varutakse peamiselt haljasmassi, mis oli aastaid mahu poolest nr 1 toode, täna on hein selle esimese koha üle võtnud, lisaks varutakse silo. Need on kolm komponenti mille najal kogu tootmine käib. Haljasmassina on jätkuvalt esimesel kohal lutsern lisaks varutakse päideroogu, timutit kui ka erinevate kõrreliste kultuuride segusid (nt raihein segus). Timutit on koristatud nii segus kui haljasmassina. Kahjuks ristik läheb kuivatades tumedaks, seetõttu on keeruline turustada, kuna Aasias on jätkuvalt esimesel kohal toote värv.

Kuidas koristusplaan paika pannakse?

Tehas monitoorib põlde enne niidet, kus määratakse umbrohtumus ja saagikus. Põllumehega lepitakse kokku koristusaeg. Koos teenusepakkujaga pakutakse koristusteenus kooskõlastades põllumehega. Koristusring pannakse saagikuse järgi paika, lootes et tagumised põllud tulevad nivooga kaasa. Kui kõik on paigas siis paneme asjad käiku.

Koristustehnoloogia- üks päev ette niidetakse põld ära, ülioluline on muljurniiduk, kuna niiskus tuleb taimest paremini välja ja annab ühtlasemat heksli. Põhjuseks on see, et kui saagikus on 4 t ja rohkem siis kogurid enam ei kogu ja seetõttu jäädi heksli juurde.

2022. aastal koguti 90% märga materjali otse rekkadega põllult. Põllu seisukohast see parim lahendus ei ole, kuid hind paneb sageli asjad paika. Teenuse kütus on põllumehe anda. Ideaalis võiks niitmiseks kasutada valtsmuljurit, kuid täna räägib sõrmmuljuri kasuks heintaimede parem kvaliteet. Saagid on seotud ilmastiku kui väetamisega. Kuivainesaagid on keskmiselt jäänud 8-9 t vahele. Tänavu tuli esimese niitega 4-4,5 t, mõnel pool isegi 6 t. Hilisemad niited kannatasid tugevalt põua käes ning saagikused olid keskmiselt 3,0-3,5, viimane niide 2,0 t/ha KA.

Eksporthein
Heina kõige suurem problem on niiskus. Umbrohusisaldus ei tohi pakis/ruloonis ületada 10%, üldiselt see pole olnud problem. Kuna hein läheb Eestist välja, tuleb arvestada, et kui transporditavasse pakki jääb niiskus sisse, võib peale kolme kuud transporti see hallitama minna. Võetakse vastu kuni 19% niiskusega heina. Lisaks selgitas Marko kuidas heinast niiskuseproove võetakse. Esmane kvaliteet kontrollitakse kõige varem 1 kuu peale heina tootmist ja ladustamist. Marko rääkis, et alla 6 % proteiiniga heina pole sisse tulnud, tänavusel hooajal on keskmine proteiin kõrgem kui eelmise hooajal, jäädes 8-9% vahele.

Eksportheina kogumise põhimõtted 2023. aastal. Eesmärk on tegeleda tootmisega, mitte varuda ülejääke. Tänavu varuti sama palju kui 2021.a, kuna paljud toodavad endale ning saagikus sõltub hooajast. Täna on koostööpartneritena 121 tootjast, kuid ainult 5 tootjat toodavad.

Põhjalikult oli juttu, millist heina ei saa varuda. Eelkõige, kui tekivad hallituse probleemid, põlenud, seenekolletega jms. Samuti üle 19 % niiskusega. Kõige tähtsam on mõelda, et kui on soov tootmiseks tarnida heina, siis mõtesta olukord ümber. Mõtle sellele, kuidas saada kuiv hein, kuidas ladustada ja katta ning võta esimesel võimalusel ühendust kui hoiustamisvõimalusi endal pole. Kokkuostjad ei saa samuti võtta märga heina lattu, kuna kuumenemise oht on suur ning risk ohustada ka teiste toodud heina. Juttu tuli ka silo varumisest ning millist silo ei saa varuda. Kõigepealt tehakse proovid, arvestada, et kui kuivaine on alla 30 %, siis kuivatada ei saa.

Kvaliteedi ja heinatehase juht Triin Moisa rääkis täpsemalt põldude monitoorimisest, kuidas määratakse umbrohusisaldus ning eeldatav saagikus. Koristatakse tonne mitte ha-d. Umbes 3 nädalat enne potensiaalset aega hakatakse põlde monitoorima. Enne koristust määratakse ka proteiin. Poovid saadetakse Eesti Maaülikooli laborisse. Koristuse planeerimiseks kasutatakse enda laborit analüüside tegemiseks, et kõik oleks läbipaistev viiakse proov analüüsimiseks ka EMÜ laborisse, ning selle põhjal makstakse raha välja. Triin rääkis veel kuidas toimub tarnitud haljasmassist niiskuse ja proteiini määramine ja kuidas võetakse heinast proov.

Heinaveo logistikast rääkis logistik Airi Jakobson. Airi pööras tähelepanu sellele, et kui paigutad heina enda lattu, siis mis tingimusi järgida. Samuti, kui puudub võimalus heina enda lattu paigutada, kuidas edasi toimetada. Kellele tuleb esmajärjekorras teavitada. Veohind kujuneb sellest kuidas on kokku lepitud, see võib jääda logistiku või tootja enda peale.

Airi rääkis ka mis tegevused tuleb teha ja mida jälgida kui hein jõuab vahelattu. Igal heinarullil või pakil mõõdetakse niiskust. Kui niiskus oli üle 18,99 ladustati hein õue katete alla, vältimaks laos tuleohtu. Sõltuvalt olukorrast, kas tehas on muu materjali kuivatamisega hõivatud või mitte saab heina tehasesse. Iga tootja hein märgistatakse nimega ja koormate arvuga.

Päeva lõpus said kõik huvilised oma silmaga näha kuidas näeb välja Golden Field Factory heinatehas.

Infopäev toimus Rakveres, Aqva Hotel & SPA-s.
Ajakava ja esitlused:

09:45 - 10:00 – Kogunemine (hommikukohv)

10:00 - 10:45 – Heinatehase 2022 hooaja kokkuvõte ja edasised plaanid - Alo Alt

10:45 - 11:00 – Agronoomiline nõustamine - Marju Kaasik

11:00 - 12:00 – Toorme kokkuostu tingimused ja teenuse pakkumise tehnoloogiad – Marko Vinni

12:00 - 12:45 – Tarnitud toorme kvaliteedi määramise tingimused - Triin Moisa

12:45 – 13:30 – Heinaveo logistika – Airi Jakobson

13:30 – Lõunapaus

14:00 – 14:30 – Sõit Roodevälja heinatehasesse

14:30 – 16:00 – Ringkäik Golden Field Factory tehases

16:00 – Kodudesse sõit