KEVILI majandus-rahandus-juriidika koolitus

Koolitus toimus 17.11.2022 Tartu Lennuakadeemias.

Avasõnad lausus KEVILI finantsjuht Sven Padjus, ning ütles, et tema eesmaärk KEVILIs on tagada, et kõik liikmed saaksid igal ajal raha ja, et KEVILI oleks võimalikult ligviidne. Võib öelda, et sel aastal on suhteliselt hästi läinud, on olnud suhteliselt kiire kasvuaasta, kuna KEVILIsse on uusi liikmeid juurde tulnud. Hinnad on olnud väga volatiivsed, mis ühtepidi on positiivne väljakutse ja Sven loodab ja eeldab, paljudel on see aasta ka rekordaasta ja ehk on olnud õnne hindade fikseerimisel. Sven ütles, et sageli temalt küsitakse, millal hindasid lukku panna? Tema sõnil kipub ikka nii olema, et ühel päeval lähevad hinnad üles ja teisel päeval jälle alla. Börsi ennustamine on väga raske, et aga kui rääkida hindade fikseerimisest siis Sveni sisemine tunne on, et mida rohkem ajas hajutada, seda parem keskmine tuleb, kindlasti ei soovita ta kogu saaki panna korraga lukku ehk teha panus nö ühe kaardi peale.

Meelis Annus Maaelu Edendamise Sihtasustusest (MES) rääkis: MES on selleks, et arendada Eesti maaelu, mitte ei hoia seda kinni. Meelis rääkis MES`i meetmetest ja toodetest, mille abil soovitakse toetada Eesti maapiirkonna majanduslikku arengut ja ettevõtlust läbi finantseerimise. On erinevad tegevused, kuidas seda luua: nagu käendamine, sihtfondide haldamine, laenamine, nõuandeteenuse pakkumine ning samuti maaelu maine kujundamine.
Sihtrühm on biomajandusvaldkond, mis tähendab seda, et kõik need kes kasvatavad, töötlevad või müüvad bioressurssi st teravili, raps, hein ka puit jms. Seda, kui palju abi võib MES-t saada, tõestab MES`i laenuportfelli suurust, mis oli eelmise aasta lõpu seisuga 176, 28 milj. Laenamisel on väga selged põhimõtted ja iga laenutaotlus peab vastama kindlatele nõuetele. Suur hulk vahendeid hoitakse ligviidsena uute laenude väljastamiseks või pankadele antud käenduste välja maksmiseks.

Meelis rääkis MAK fondide laenutingimustest ning selgitas ka MAK kaaslaenu kasutamisest. Täna kehtivatest meedetest ning alameetmest. Juttu tuli ka omakapitalist laenudest väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti põllumaa kapitalirendist eeldusel, et maa on laenutaotleja omandis. Meelis selgitas põhjalikult, millised erinevused on MES-i laenudel võrreldes pangaga. MES ei konkureeri pankadega, vaid see on täiendav võimalus. MES on väga ligviidne tagatiste pakkuja ning nad pole ainult põllumajanduse ettevõtetele suunatud, vaid ka näiteks metsanduse, tööstuse, jne.
Ettekande lõpus tutvustas Meelis uut Ukraina kriisi laenukänduse tingimusi, mis on tänaseks kinnitatud. Antud meede lõppeb 15.12.2022, kuid ta loodab, et see meede jätkub ka järgmisel aastal. Kriisilaenu meetme mõte oli sisendite kiire hinnatõusu finantseerimine. Ja selle meetme käenduse mõte oli, et kui tagatised olid olemasolevate laenudega seotud, siis oleks võimalik võtta täiendavat laenu, et elada raskem periood üle ja teha juba kulude kokkuhoiu abil pikemaajalisem plaan.

Järgmisena rääkis Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus. Juttu tuli nii finantseerimisest, rahast ja intressidest. Brit selgitas, mida tähendab sektorile (metsandus + põllumajandus) tõusev intress. Ta selgitas, et kui euribor tõuseb 1%, siis tähendab see põllumajandussektorile ca 6,7 milj. euri lisakulu aastas.
Brit rääkis põllumaa ostu finantseerimise põhimõtetest, samuti selgitas arvelduskrediidi ja käibelaenu erinevaid võimalusi. Arvelduskrediit on tema arvates lihtsam lahendus, aga antud toote omamine nõuab põllumehelt finantsdisipliini. Ei ole hea mõtte kasutada arvelduskrediiti nt naabri maa ostmiseks ja siis tulla tulevikus pangast käibevahendite puuduse tõttu uut käibelaenu küsima.

Lõpetuseks ütles Brit, et Swedbank pole muutunud finantseerimise põhimõtteid: rangemaks pole mindud, pigem on tehtud leevendusi. Swedbanki põllumajandussektori turuosa on 8. asastaga kasvanud 33% => 42 %. Panga strateegia on püsinud ühtlane ning iga aasta saavad nad ka ise uusi tarkusi juurde. Kellel on finantseerimissoove, see võib julgelt panga poole pöörduda.

Edasi tuli juttu erinevatest kindlustuslahendustest. IIZI Kindlustusmaakleri turuosa Eestis on 27%. Martin Netz selgitas mõisteid kindlustusmaakler ja kindlustusagent. Kindlustusagent on konkreetse kindlustusseltsi esindaja, kes pakub konkreetseid tooteid. Kindlustusmaakleril on õigus ja võimaluks pakkuda erinavaid kindlustusseltse. Tema kohustus on pakkuda kliendile kõige soodsamat lahendust. Arutleti olukorrast kindlustusturul. Turgu on mõjutanud nii euribori tõus, COVID jne. Koroona majanduskeskkonnas tähendas see seda, et aktiivsust turul ei toimunud, kahjusid ei olnud, kahjusus läks alla. Lisaks mõjutab kindlustusturgu täna energiakriis ja väga kõrge inflatsioon. Seega kindlustus on läinud kallimaks. Nendepoolne prognoos on, et suurem hinnatõus tuleb alles järgmise aasta alguses.

Räägiti ka KEVILI ja IIZI kindlustuse koostööst ja millist lisandväärtust nad pakuvad. Koostöö toimub alates 2019. aastast. Selle aasta suvest tulid nad välja partnerlahendusega KEVILI liikmetele. Tutvustati KEVILI CPM kindlustuslahendust.

Saagikindlustsusest rääkis Erko Toomet, kes tegeleb IIZIs ettevõtete kindlustusalase nõustamisega. Erko tutvustas Euroopa saagikindlustuse toimivaid lahendusi. Üldiselt saab kõike kindlustada, kuid on olemas mõned riskid, mida ei saa. Kui rääkida saagikindlustusest, siis me räägime saagist põllul. Täna toetatakse seda, et põllumees maandaks ise oma riskid ja kindlustaks, seega kindlustusmakse tasumist. Seal on teatud nüansid, kuna kahju suuruse määramine on teadaolevalt ülimalt keeruline, siis me räägime katastroofikahjudest (tulekahju, torm, rahe, liigniiskus, põud). EU on direktiivides seadnud piiri, et omavastus peab olema 20%.

Lõunanaabritel on saagikindlustuse turg rohkem välja kujunenud. Kuna aga Eesti saagikindlustusturu kogumaht on täna alla 100 tuhande euro, siis meil pole sisuliselt seda turgu pole. Iseenesest PRIA-l on kindlustustoetusfond olema, so 1,5 mil. Täna pole toimivat saagikindlustuslahendust veel leitud – küll on olemas lahendused näiteks loomade kindlustamisel.

Räägiti sellest, miks Eestis toimivat kindlustuslahendust pole. Peamine põhjus on toote spetsiifilisuses, ei ole spetsaliste ja turg on liiga väike. Lisaks pole kohustuslikku elementi, vaid on motiveeriv lahendus (PRIA toetab kindlustusmakseid). Põllumeeste huvi puudub, kuna see on liiga nüansirikas ehk nö peenet kirja on liiga palju. Kujundada Eesti põllumehele vastav ja sobiv toode ja minna niimoodi kindlustusfirmadega läbi rääkima, eeldab mahtu. Samuti on lahtine, et kuidas mõõta kahjusid?

Järgnevalt toimus paneeldiskusioon: kas ja millistel tingimustel oleks huvi saagikindlustusele? Diskussioonist võtsid osa lisaks kindlustusmaakleritele KEVILI juhataja Hannes Prits ja Rabaveere Talu peremees Olav Kreen.

Vandeadvokaat Karl Erik Esko advokaadibüroost RASK rääkis äritegevuse võõrandamise juriidilistest nüansidest. Karl Erik rääkis, et millised on ettevõtluse vormid ja kuidas oleks maksunduslikult mõistlik vara võõrandada. Kästitleti nii täielikku kui osalist võõrandamist ja millele tähelepanu pöörata. Lisaks tuli juttu võõrandamise viisidest, mida võõrandatakse ja kuidas ehk kas kinke- või müügilepingu alusel ning missuguseid vorminõudeid tuleb täita. Loomulikult räägiti erinevate äriühingute maksustamisest. Karl Eerik soovitas teatud olukordades kaasata professionaalseid nõustajaid, et saada parimad tingimused tehingu sooritamisel.

KEVILI taimekasvatusspetsialist Meelis Värnik rääkis sellest, et tänases olukorras tuleb tõsiselt mõelda, et iga kulutatud euro peab tagasi tooma. Meelis toonitas, et ei tohiks üle investeerida, sest maafond ja tehnika peavad olema õiges proportsioonis. Tehnika vahetatakse kohati liiga kiiresti välja, kohati pole liisingperioodki läbi saanud. Tehnika ei seisa katuse all ja vananeb kiiremini. Sageli on põllumaad renditud liiga palju nii, et jõud üle ei käi ja teatud hektaritele peale maksab. Tasub hoolikalt läbi mõelda, kust suureneda, kui palju suureneda jne. Kindlasti vaadata üle rendihinnad.

Täna on kinnitatud uus strateegiakava, kuid siiski on üsna palju on lahtiseid otsi konkreetsetes tegevustes. Ökoalasi tuleb juurde, Meelis soovitas väheviljakamatele põldudele külvata haljasväetiskultuur, mesikas, ristk vms, et mitte teha suuri kulutusi, kust nagunii head saaki ei tule. Samuti pani südamele, et kevadel vaadata üle taliviljade põllud ning vastavalt kultuuri talvitumisele ja saagipotentsiaalile väetada.

Olulisem osa oli omahinna arvutustabel, kus Meelis näitas kuidas iga tootja saab ise vastavasse tabelisse enda andmed sisestada ning vastavalt sellele kalkuleerida omahinda.

Päeva lõpus näitas Sven Padjus KEVILIt numbrites  ehk kuidas KEVILIl on sel hooajal läinud ning lõpusõnad lausus KEVILI juhataja Hannes Prits, kes soovis kõigile häid ja tarku otsuseid ning lisas, et kõige parem saagikindlustus on hea agronoom, kes ühtlasi valdab Exceli tabelit.

Päevakava ja ettekanded:

09.00 – 09.30 Saabumine, tervituskohv
09.30 – 09.40 Päeva avamine – Sven Padjus, KEVILI finantsjuht
09.40 – 10.10 MES-ilt saab pangale käendust , arenguks laenu ja head nõu – Meelis Annus, MES
10.10 – 10.40 Swedbanki vaade põllumajandussektori finantseerimisele – Brit Padjus, Swedbank
10.40 – 11.00 Kohvipaus
11.00 – 12.30 Erinevad kindlustuslahendused (sh IIZI-KEVILI koostööst) – IIZI Kindlustusmaakler
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.30 Äritegevuse üleandmisest, juriidikast ning maksundusest – Karl Erik Esko, Advokaadibüroo RASK
14.30 – 15.30 Kulude omahinna arvestus – Meelis Värnik, KEVILI
15.30 – 16.00 KEVILI jooksvad uudised ja meeskonna infominutid
16.00 - … Kojusõit

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist

Vaata galeriid:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
•