KEVILI koolitus, nädal 48

KEVILI leheväetiste koolitus

Koolitus toimus 30. novembril, Tartus, V-Spa konverentsikeskuses.

Mart2

Päeva avasõnad lausus Mart Martis, kes on Lõuna-Eesti piirkonna esindaja ja tänavusest kevadest KEVILI Leheväetiste tootejuht. Esimesena kutsus Mart tutvustama oma tegemisi ja rääkima leheväetiste teemal Jaak Täkkerit.

Jaak Täkker, kes toimetab koos venna Taavi ja onupoegade Endriku ja Agoga Tartumaal mitmes (Meelis Täkker´i Palandiku Talu, Ülo Täkker´i Varese Talu ja ATK Linavästrik OÜ) ettevõttes rääkis kuidas nemad põllumajandusega alustasid ning kuhu nad tänaseks jõudnud on. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et alguse sai kogu ettevõtmine 1990. aasta alguses, kui toimus maade tagastamine, sel ajal said nad ka omale esimese kombaini ning lisab, et tol ajal oli see nö väga kõva sõna. Juba 1997. aastal said nad esimese lääne traktori ja 2022. Aastal lääne kombaini. Selleks ajaks oli neil haritavat maad 220 ha. Alates 2004. aastast alustasid nad minimeeritud harimisega, siiski lisab Jaak muiates, et ega atra pole küll kasutatud, kuid on ikka alles. 2008. aastal kui ehitasime uue kuivati oli meil pinda juba 320 ha ja nii vaikselt on edenenud. Hetkel on meil 640 ha haritavat maad ja 25 ha püsirohumaad. Tegeleme ka külviteenusega ning tänu võimsamale kuivatile saame hooajal kuivatusteenust pakkuda.

jaak ja mart

Alates 2010 aastast on nad KEVILI liikmed. 2020. aastal tehti kuivati laiendus, mis andis suuremaid võimalusi. Lisaks teravilja- ja rapsikasvatusele tegelevad sertifitseeritud seemnekasvatusega. Kasvatavad seemneks nii valget mesikat kui hernest.

Suviviljadest kasvatavad nad enamasti hernest ja uba, mõnel aastal ka suviotra. Mesikat on nad külvanud nii mullaparandus ja seemnekasvatuse eesmärgil eelkõige kehvematele maadele, kus pole vaja palju pritsida. Võimalusel kasvatavad ka vahekultuure tavaliselt peale varajast talinisu, siinkohal on väga oluline külviaeg, mis jääb juuli lõppu augusti algusesse. Enamasti on neil vahekultuuridena segus tatar-keerispea-kesaredis-hernes, Jaak arvab, et tegelikult võiks taliviki ka segusse võtta, et oleks talvel pind kaetud ning kiidab hernest, mis moodustab sügisel korralikult mügarbaktereid. Väga olulisks peavad nad külvikorda.

Peale uue külviku kasutuselevõttu, on nad sügisest külviaega varajasemaks toonud. Sel aastal toob Jaak näitena, et esimesed talinisu külvid sai tehtud juba 23. augustil, 170 idanevat tera ruutmeetrile. Varajaste külvide puhul kasutavad nad 25 cm reavahet. Kuna külviaeg on varajane on taimedel rohkem aega kasvada ja seega peab olema ka ruumi. Nii kasvab oras jõuline ning võrsete arv on kuskil 5-7. Talioder külvatakse peale talinisu, kuna oder on vastuvõtlikum haigustele, siis seda väga suureks ei lase nad kasvada.

Jaak rääkis, et nad teevad juba mitmeid aastaid Yara kaudu leheanalüüse. Seni on neil jäänud Cu, Zn, B ja Mo madalaks. Et saada kevadeks infot, siis sügiseti on nad 2-3 nädalat enne suuremaid külmasid üritanud leheanalüüsi teha. Üldiselt taliodral on olukord olnud normis, kuid nisul on segeli ikka mõni element puudu, tänu sellele on nad hakanud üksikelemente kasutama. Lisaks kasutavad nad happelistel muldadel lubiväetisi nt Enefix, mis sisaldab piisavalt mikroelemente ja aitab mikroelementide vajadust taimedel rahuldada.

ʺAastaid kasutasime KAS 32, 25 l/ha, kuid viimased aastad pole seda enam kasutanudʺ: ütleb Jaak,ʺ põhjus selles, et sageli on jäänud kasutamiseaeg kuiva perioodi ning efekt väike. Ka aminohappeid oleme proovinud, aga ka need pole meie põldudel suurt efekti andnudʺ. ʺLeheväetistesse on usk suurem ja mõju näha, üldiselt teeme sügisel varajasematele külvidele ühe ringi, hilisematele mitte, kuna taimik on väike, sageli läheb ka ilm jahedaks. Parem efekt tuleb ikka välja suurematel taimedel ja soojaga. Talirapsil kasutame kindlasti boori, samuti Brassitrel PROd. Kuna ka liblikõieliste boori vajadus on suur siis saavad alati boori koos molübdeeniga ka hernes, uba ja mesikasʺ, lisab Jaak.

Jaak soovitab mitte teha liiga keerulisi segusid ja kui tõesti on vaja midagi paagisegust välja jätta siis pigem leheväetis, kuna muud on sageli tähtsamad nt fungitsiid. Ta räägib ka probleemidest, eelkõige toob ta välja minimeeritud harimisega kaasneva nälkjate rünnakud ja lõpetuseks soovitab, et kui ikka mingeid probeeme on julgelt nõu küsida.

Marek Linnutaja tutvustas Yara uut leheväetist maisile YaraVita MAIZE BOOST, kulunorm 4,0 l/ha, ning rääkis katsetulemustest Vändra OÜ-s. Kasutamise tulemusena paranes kõikide mikroelementde tase söödas. Järgnevalt tuli juttu teisest uuest Yara tootest YaraVita SEEDLIFT, mis on spetsiaalselt välja töötatud seemnete töötlemiseks, tagamaks põllukultuuride kiire algarengu sisaldades fosforit ja tsinki. Marek ütles, et see mis kasvab maapinnal on peegeldus sellest, mis kasvab maa all ning rääkis erinevate elementide tähtsusest. Nii stimuleerib tsink juurte ja võrsete arengut ning fosfor juba ammu teada on juurestiku arenemiseks ülioluline. Lisaks sisaldab toode biostimulanti, mis on välja töötatud merevetikast. Biostimultant soodustab teiste elementide omastamist. Kasutamine nii tali- kui suviteraviljadel, samuti hernel oal. Yara soovitus on seemnete töötlemisel kasutada kulunormi 3,0 l/tn kohta, segatuna 2 liitri veega. Puhtimislahus max 10 l/t.

Räägiti nii Yara Pocklingtonis, ETKI -s kui Järvamaa KHK-s tehtud katsetest ja nende tulemustest. Lisaks tuletasime meelde YaraVita Hydromag kasutamise.

Janne

Järgnevalt sai sõna Yara väetamise ekspert Janne Ehte-Tammiste, kes rääkis Megalab teenusest. Lisaks lehe ja mullaanalüüsidele teevad nad ka mulla mikrobioloogilise aktiivsuse analüüse (SOLVITA, 45 eur). Eelmine aasta saadeti Eestist Yara Megalab laboratooriumisse 2558 mullaproovi ja 450 leheanalüüsi. Janne näitas joonistel ka tulemusi ning rääkis sellest, mis tänavu enam silma jäi. Juttu tuli Megalab tulevikust, kuidas põllumehed saavad programmi oma pofiili luua ning enda põlde näha ning andmeid analüüsida.

Yara jätkab 2023. aastal viimast aastat Megalab tasuta teenusega.
1. Iga 100 liitri YaraVita leheväetiste ostuga = kolm TASUTA leheanalüüsi (v.a. Universal Bio ja Bortrac, kus 100 ltr = 1 lehe analüüs) (analüüsi väärtus 25 EUR)
2. Ostes ühe rekkatäie (24-25t) YaraBela NS väetiseid… = kolm TASUTA mulla BAAS ehk STANDARD analüüsi (analüüsi väärtus 30 EUR)
3. Ostes ühe rekkatäie (24-25t) YaraMila NPK väetiseid… = kolm TASUTA mulla analüüsi koos LÕIMISE MÄÄRAMISEGA (BSE) (analüüsi väärtus 35 EUR)

Ettekande viimases osas tutvustas Janne vajaduspõhist väetusprogrammi atfarm, mille abil on võimalik oma ha maksimum võtta ning käis läbi YaraVita leheväetiste tootevaliku 2023. aastaks.
Meelis

Päeva teisel poolel rääkis Meelis Värnik erinevatest läbiviidud katsetest, eelkõige oli rõhk väetuskatsetel. Vaatasime üle leheanalüüside tulemused ning arutasime probleemide põhjuseid. Seejärel tuli juttu laokahjuritest ning nende arengutingimustest ning Mart tutvustas mikrode- ja leheväetiste tänavust KEVILI valikut.

Päeva lõpetasid Sunly AS esindajad, kes tutvustasid taastusenergia võimalusi. Räägiti nii päikeseparkide rajamisest kui tuuleparkide arendusest.

Päevakava:
09.30 – 10.00 Saabumine, tervituskohv
10.00 – 10.15 Päeva avamine – Mart Martis, KEVILI leheväetiste tootejuht
10.15 – 10.45 Leheväetiste kasutamine KEVILI liikme ettevõttes – Jaak Täkker ( Meelis Täkker´i Palandiku Talu, Ülo Täkker´i Varese Talu ja ATK Linavästrik näitel )
10.45 – 11.45 Yara uued tooted ja teenused 2023 hooajaks – Yara Eesti OÜ
11.45 – 12.30 Lõunapaus
12.30 – 13.30 Leheväetiste katsed ja leheproovide tulemused ning analüüs – Meelis Värnik, KEVILI taimekasvatusspetsialist
13.30 – 14.15 Laokahjurid – Soodsad paljunemistingimused – Tiiu Annuk, KEVILI taimekasvatusspetsialist
14.15 – 14.30 KEVILI 2023 a. mikrode ja vedelväetiste valiku ülevaade – Mart Martis, KEVILI leheväetiste tootejuht
14.30 – 15.30 Taastuvenergia võimalused. Päikesepargi kavandamine . Kuidas käib tuulepargi arendus? Siim Paist, Klaus-Erik Pilar Sunly AS.
15.30 – ... Kojusõit

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
kevili logo

Põllumeeste ühistu KEVILI ostab kokku märga ja kuiva teravilja ning rapsi