Kadapiku Agro OÜ ja Setra Mõisa OÜ võitsid viljelusvõistlusel põldherne ´ESO`-ga

Tänavusel 2022. aasta Viljelusvõistlusel võitis Kadapiku Agro OÜ agronoom Aare Raudla herne kategoorias üldvõidu. Kadapiku Agro OÜ asub Kadapiku külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal, mida juhatab Taavi Nukk.

Põldhernes ´ESO´Setra Mõis OÜ-s 2022.a.Kolmandale auhinnalisele kohale herne kategoorias tuli Setra Mõisa OÜ agronoom Kalle Kivirüüt koos juhataja Andrus Reilaga. Kõik taimede kasvatamisega seotud otsused tehakse ühiselt. Setra Mõisa OÜ asub Valguta külas Elva vallas Tartumaal.

Tähelepanuväärne on see, mõlemad auhinnakohad saavutati põldherne sordiga ´ESO´, mis on ühtlasi KEVILI esindatav sort.

Sordi ´ESO´ iseloomustuseks võib tuua, et ta on varajase kuni keskmise kasvuajaga hea saagipotentsiaaliga kollane hernes. Kasvuperiood keskmiselt ca 105-110 päeva. Keskmine kuni kõrge proteiini sisaldus. Kasvukõrguselt keskmine. Hernes ´ESO´ on KEVILI paljundusõigusega kollase herne sort ning heaks kiidetud paljude kasvatajate poolt nii KEVILI liikmete hulgas kui väljaspoolt.

Siinkohal ongi hea anda ülevaade kuidas kasvatati Kadapiku Agro OÜ-s ja Setra Mõisa OÜ-s põldhernes.

Aare Raudla, Viljelusvõistlus 2022. Foto: Margus AmeerikasKuidas kasvatati võiduhernes `ESO` Kadapiku Agro OÜ-s.

Sügisesed tööd

Viljelusvõistluse võidupõllu eelvili oli talinisu, millelt saadi 5,2 t/ha saaki. Septembri lõpus tehti põllul tüükultiveerimine 4.9 m laiuse Köckerling Varioga, millega hariti sisse eelvilja taimejäänused ning tärganud umbrohud. Aare sõnul tahab hernes sügavamalt harimist, et korralikult kasvaks.

Kevadised tööd

Väetamine ja külv
Kevadel enne külvi hariti põld uuesti 4.9 m laiuse Köckerling Varioga ning anti külvieelselt granuleeritud magneesiumsulfaati 100 kg/ha (Mg 20 kg/ha, S 15 kg/ha). Hernes ´ESO` külvati 6 m Väderstad spiritga 3.05.2022 külvisenormiga 280 kg/ha, mis oli 100 idanevat tera m2. Aare ütles, et tavaliselt nad annavad hernele kompleksväetist ka, kuid sel aastal kulude kokkuhoiu mõttes seda ei teinud. Taavi lisas, et üldiselt üritavad nad eelkõige kaaliumi anda juurde arvestusega, et nii palju kui saagiga ära viiakse saaks tagasi antud. Õnneks meil fosforisisaldusega mullas probleeme ei ole ning sellel põllul on ka kaaliumi tase kõrge. Mullaanalüüsid kinnitasid seda samuti, Põllu keskmine pH on 7,2; P 166 mg/kg; K 295 mg/kg; Mg 64 mg/kg.

Põldhernes ´ESO´ 2022 juuni. Foto Hendrik SalmKadapiku Agro OÜ-s kasutatakse taimede toitmiseks leheväetisi. Tänavu anti kasvuaegselt 2,5 kg/ha Epso Combitopi (magneesiumsulfaat) ja molübdeeniga boori 1,0 l/ha. Aare sõnul annavad nad boori tavaliselt vahetult enne õitsemist, kuid sel aasal sai pigem kasvuperioodi alguse poole, kui taimedel oli kiire kasv ja areng. Kokku sai väetisena antud 20,3 kg/S, 15,2 kg/ha magneesiumi ning 150 g/ha boori.

Taimekaitse
Juuni alguses kui taimed olid 5-7 cm kõrgused, sel ajal oli ka umbrohi tärganud ning tõrjumiseks sobivad kasvufaasis. Umbrohutõrje tehti kontaksete toodetega nagu Basagran 480 1,25 l/ha ja Nufarm MCPA 0,3 l/ha, samuti tuli lisada hernekärsakate tõrjeks Decis Mega 0,15 l/ha, kuna kärsakas oli aktiivselt toitumas ning nende arvukus ületas tõrjekriteeriumi. Kõrreliste tõrjeks kasutati 1,0 l/ha Zetrolat.

Kevad-suvised niisked ja jahedad ilmad ning külmad ja kastesed ööd soodustasid sel aastal ebajahukastesse nakatumist ja nii oli vaja tänavu haigustetõrjet teha, et taim ennast ära ei kurnaks ning suudaks kasvatada korraliku saagi. Uuringud on näidanud, et haiguse tugeva nakatumise korral võib saagikadu ulatuda 15-25 %-ni, mõningatel juhtudel isegi kuni 75%. Eestis on herne- ja oakasvatuse laienemisel ebajahukaste järjest suurem probleem. Haigusetõrjeks kasutati toodet Prosaro 0,5 l/ha.

Hernemähkuri feromoonpüünisHerne õitsemiseaegselt lendleb hernemähkur, kes on üks olulisemaid kahjureid eelkõige kvaliteetse seemne saamisel. Hernemähkuri seiret tehti feromoonpüünistega, algul oli lendlus nõrk, kuid hiljem juuli alguses väga tugev. Sel ajal oli suur osa herne õitsemisest möödas, kuid teadaolevalt muneb kahjur ka noortele kaunadele ning röövikud suudavad kauna siseneda, kui see on veel pealt nõrk. Kahjuritõrjeks kasutati toodet Mavrik kulunormiga 0,2 l/ha. Mavrik on lubatud kasutada herne õitsemisaegselt.

Koos kahjuritõrjega tehti teine haigusetõrje, kasutati Pictor Active-t 0,25 l/ha. Taavi sõnul aitab peale haiguste (valgemädanik jm) lükata kasvuperioodi pikemaks, oluline on sellepärast, et muidu valmib varajane oder kui hernes üheaegselt, see võimaldab varajase odra rahulikult ära koristada ning seejärel herne. Lisaks aitab haigusetõrje taimi paremini püsti hoida ning ta ei lamandu, lisab Taavi. Üldiselt on nad tähele pannud, et põldhernes ´ESO´ on ka hea kuivataluvusega, ka eelmisel 2021. aastal talus hästi kuivust ja on andnud alati hea saagi.

Viljelusvõistluse saak 4,4 t/ha, millega saavutati üldvõit, arvestati nii kvaliteeti, tulukus kui saagikust kokku.

Kuidas kasvatati põldhernes `ESO` Setra Mõis OÜ-s.

Kalle Kivirüüt herne ´ESO´põllul, juuni 2022.a.Sügisesed põllutööd

Peale eelvilja koristamist august lõpus pritsiti põldu Barclay Barbarian 360 3,0 l/ha. Eesmärk oli saada põld võimalikult umbrohupuhtaks juba sügisel. Randaalimine toimus 6 m laiuse Amazon Catros 6002-ga septembri keskpaigas, selleks ajaks oli glüfosaat hästi mõjunud ning hävitanud kõik tülikad umbrohud. Herne kasvatamisel peavad Kalle ja Andrus esmatähtsaks, et kultuur oleks võimalikult umbrohupuhas, sest hernes ise ei konkureeri nii jõudsalt umbrohtudega, lisaks peab kasvuaegselt vähem vaeva nägema, kui eeltööd hästi tehtud.

Kevadised tööd

Külv ja väetamine
Hernes ´ESO` külvati 6 m Horsch Focus 6 FXga 27.04.2021 külvisenormiga 240 kg/ha. Kevadel lisa harimist polnud vaja teha, kuna põld oli tasane ja umbrohupuhas. Koos külviga anti põhiväetis NPK 14-14-21 160 kg/ha. Hiljem kasvuperioodi alguses sai hernes veel granuleeritud magneesiumsulfaati 120 kg/ha. Kokku mineraalväetistega sai hernes 22,6 kg/ha lämmastikku, 9,66 kg/ha fosforit ja 27,9 kg/ha kaaliumi, lisaks 24 kg/ha väävlit ja 18 kg/ha magneesiumi. Erinevalt Lääne-Virumaa muldadele on lõuna pool looduslikult mullas madalam fosfor, seda kinnitasid ka mullaproovide tulemused. Hernepõllu keskmine pH on 6,3; P 61 mg/kg; K 177 mg/kg orgaanilise C sisaldus 2,1 %, kerge kuni keskmise liivsavi. (mullaproovid võetud 2021. aastal). Samuti oli kaaliumi sisaldus mullas madalam, seega fosfori ja kaaliumi andmine hernele on väga vajalik, et tagada kasvuks ja arenguks vajalikud toiteelemendid. Eelkõige on fosfor see, mis tagab tugevama juurestiku, see omakorda tagab parema toiteainetega varustatuse ning aitab moodustada rohkem mügarbaktereid juurtele. Mügarbakterite arvust sõltub, kui palju seotakse õhulämmastikku, mida rohkem seotakse, seda suuremaks võib kujuneda saagikus, alahinnata ei tohi ka järelmõju jägnevale kultuurile, mulda jäänud mügarbakterite arvelt.
Andrus Reila põldherne ´ESO`põllul, juuni 2022.a.
Leheväetiste kasutamine on ka Setra Mõis OÜ-s au sees, kuna nii saab anda taimele vajalikke mikroelemente, kokku erinevates pritsetes kasutati 1,0 l/ha Brassitrel Pro-d, ning õitsemiseelselt anti lisaks 2,0 l/ha Profi Boori.

Taimekaitse
Kuna sügisel sai hoolikalt tehtud mitmeaastaste umbrhtude tõrje, siis kevadel on eelkõige probleemiks üheaastased umbrohud. Umbrohud tarbivad samaaegselt kultuuriga toiteaineid ning konkureerivad nii ruumi kui valguse pärast. Lisaks levivad haigused vähem, kuna mikroklimaatilised tingimused haiguste arenguks pole enam nii soodsad. Umbrohutõrje tehti hernepõllul, enne herne tärkamist, tootega Fenix 2,7 l/ha. Umbrohutõrje tegamise ajal olid ilmad soodsad, niiskust palju ning tänavune efektiivsus suurepärane ning Kalle sõnul hiljem ei olnud põllul umbrohtudega probleeme. Siiski oli vaja hiljem kõrreliste tõrje teha, kuna rukki-kastehein, tuulekaer ja kohati nurmikas võib muutuda väga tülikaks, kui seda kontrolli all ei hoia, kasutati toodet Zetrola 0,7 l/ha.

Herne tärkamisaegselt oli vaja ka hernekärsaka tõrje teha, kuigi kevad oli jahe ning oleks võinud eeldada, et kärsakad ei hakka kahjustama. Näib, et nende arvukus on aastataega tõusnud ning tõrje vajadus on järjest enam. Kasutati toodet Evure kulunormiga 0,2 l/ha. Andruse sõnul sai kärsaka tõrje tänavu väga õigel ajal tehtud, kuna kärsakas muneb mulda ning nende järglaskond kahjustab mügarbaktereid. Tänavuste vaatluste tulemusel selgus, et kui kärsaka tõrjet ei tehtud oli suur osa mügaratest tõukude poolt kahjustatud (autori kommentaar).

Herne ebajahukasteKuna tänavune kevad oli suhteliselt jahe ning niiske nakatus hernes ebajahukastesse. Ebajahukaste on haigus, mis tavaliselt jääb idulehtedele või alumistele lehtedele, kuid sobivates tingimustes areneb edasi ka ülemistele lehtedele ning nakatab ka kaunasid. Sel aastal tuli Kallel esimest korda teha hernele haigusetõrjet, seni pole Setra Mõisas hernele haigusetõrjet tehtud. Haigusetõrjeks kasutati toodet Prosaro 0,6 l/ha. Kalle sõnul sai haigusetõrje väga õigel ajal tehtud ning taimed olid hiljem väga lopsakad.

See aasta oli hernemähkuri lendluseks soodne, seiret tehti feromoonpüünistega. Püünistesse oli tulnud piisavalt putukaid, et teostada hernemähkuri tõrje, selleks kasutati toodet Evure 0,2 l/ha. Vahepealsed kuumad ilmad pidurdasid küll hernemähkuri lendlust, kuid juuli algul oli lendlus jällegi väga intensiivne, seetõttu tehti ka teine kord tõrjet, selleks kasutati toodet Mavrik kulunormiga 0,2 l/ha.

Hernes koristati 12. augustil. Koristus veidi viibis, kuid nagu Andrus ütles, aitas haigusetõrje taimi püsti hoida ning kiitis sorti ´Eso´, kuna on väga hea seisukindlusega ja väga vinske ka kõige karmimates oludes. Näitena toob Andrus, et juuni lõpus oli neil väga tugev rahe ja korralikult kallas vihma. Meie enda Setra Mõisa mõõtja järgi tuli ühel päeval korraga 67 mm sademeid ning kokku ööpäevaga 87 mm, olin üsna kindel, et põllust pole midagi järel, kui vaatama läksin, vett oli nii palju, et isegi maantee ujus, kuigi see on kaldega. Üllatusega tõdesin, et hernes oli pisut kaldu, kuid siiski püsti.

Viljelusvõistluse saak 4,1 t/ha, millega saavutati auväärne 3. koht, arvestati nii kvaliteeti, tulukus kui saagikust kokku.

Viljelusvõistlus 2022 autasustamine. #HIRNU HERNEKS#
Foto: Lii SamlerNii Kadapiku Agro oü-s kui ka Setra Mõisas peetakse väga tähtsaks kvaliteetset seemet. Oluline, et see oleks haigustevaba ning kõrge idanevusprotsendiga, sest teatavasti säilivad paljud haigustekitajad (laikpõletikud jms) just herne seemnel.

Vaata videot, põldhernes ´ESO´, autor: Hendrik Salm

# HIRNU HERNEKS #

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist