KEVILI Põllujalutus Pildis 1. osa


Vaata KEVILI Põllujalutus Pildis 1. osa siit: LINK


talioder 4.05.23 n MediumTalioder, Tartumaal, 4.05.2023.a.Kui eile oli veidi kevadisem, esmaspäeva öösel sadanud lumi sulas, haned lendasid, kiivitajad otsisid sobivat kohta põllul pesitsuseks, siis täna hommikul vähemalt Lõuna-Eestis aknast välja vaadates oli tunne, et ilmataat ajas midagi sassi. Jõulud on ammu läbi, suusadki ära suvepuhkusele pandud…
Ilmaprognoos lubab siiski kevade saabumist ja on võimalik lähemal ajal hakata pihta taliviljade väetamisega. Eesti on väike, aga tingimused erinevates piirkondades väga erinevad. Sellest lähtuvalt vaadata kõigepealt ikka enda põllule, mitte teha töid kolleegi tegemisi jälgides teises Eesti nurgas sotsiaalmeedia vahendusel. Seda viimast lauset soovitan meeles pidada terve hooaja vältel. 

Video sisu kokkuvõte:

talvitunud taliraps l viru23 MediumTalvitunud taliraps Lääne-Virumaal, kevad 2023.a.1. Väetamine – mis väetised esimeses väetusringis, N norm.
Et mullaniiskust paremini ära kasutada, siis soovitus endiselt, et esimeses väetusringis anda suurem kogus (60-100 kg N/ha) ära. Kui kasutada väikseid norme (20-40 kg/ha), tuleb järgmine väetusring teha kiiremini, aga üldiselt on aprilli teine pool sademetevaesem olnud ja siis ei saa me antud lämmastikku taime juurte juurde. Kes kasutab väetamisel täppisviljeluse süsteeme (N-sensor, satelliitidelt saadavaid vegetatsiooniindekseid), siis ka siin peab nn baasväetamine alla tehtud olema ja hiljem saab asukohapõhise väetamisega lämmastik/lämmastik-väävel väetisi juurde anda. Esimese suurema väetusnormi juures saab teise väetusringiga hoida ka pikema vahe. Praktika on näidanud, et sõltuvalt kevadest on vahe 3-4 nädalat.
helelaiksuse pükniidid nHelelaiksuse pükniidid lehtedel, 4.05.2023.a.
2. Haiguste seire. Vaadake, kas ja kui palju on sügisel nakatunud jahukastet või ka nisudel helelaiksust. See annab info vastavalt ilmastiku oludele kõrsumise alguse fungitsiidi kasutamise ja normi kohta.

lumiseen1 MediumLumiseen, kevad 2023.a.3. Äestamine ja rullimine. Teha seda siis, kui pole enam öökülmi ja mullapind on tahenenud. Vastasel juhul liigselt kiirustades vähendate hoopis saagipotentsiaali. Viimast on iga aasta ikka kohati tehtud. Tasub siinkohal meelde tuletada rukki ja taliodra äestamise ja rullimise – kui seda pole vaja teha, ärge tehke. Vajadus, kui on palju surnud lehemassi, lumiseent (sellel aastal väga pole).

tüfuloos 23 n MediumTüfuloos, kevad 2023.a.Kui taimik on sügisel väga hästi võrsunud nagu videos oleval põllul, siis võib taimikut hoopis kahjustada ja tekitada olukorra rohkete lisavõrsete tekkeks, mida pole vaja. See tarbib liigselt toitaineid kui tekib palju mitteproduktiivseid võrseid, segab koristust ebaühtlase valmimise osas, mõjutab mahukaalu (taliodra hilisvõrsed) ja rukki puhul on kevadistel lisavõrsetel oluliselt suurem oht tungaltera nakkuseks.

Paraku on Lõuna-Eesti erinevates piirkondades probleeme talirapsi talvitumisega. Aastavahetusel kohati ära sulanud lumi ja nädal hiljem -20 kraadi ja enam pakane tugeva tuulega tegid liiga. Täna ei saa veel hinnata kahjustuste ulatust, selleks peab taimede kasv pihta hakkama.

Väetisekülviku töö kontrolliks on KEVILI-l olemas neli komplekti väetisekülviku kalibreerimise kaste. Kellel omal need puudu, saab neid kasutada, võttes ühendust oma piirkonnaesindajaga.

Sandra Pärnpuu, Tiiu Annuk, Mart Martis ja Meelis Värnik
Põllumeeste ühistu KEVILI
kevili logo