Valgemädanik ( Sclerotinia sclerotiorum ) ja selle tõrje

Haigustekitaja areneb väga paljudel taimeliikidel: ristõielistel, kaunviljadel, maavitsalistel ja teistel. Lai peremeestaimede ring näitab, et patogeen pole spetsialiseerunud. Valgemädanikku leidub kõikides rapsikasvatuspiirkondades. Suuremaid kahjustusi esineb tuulevarjulistel
rõsketel aladel. Olenevalt ilmastikutingimustest varieerub kahju ulatus aastati ja põlluti. Nakatuda võib üle 50% taimedest, saagikadu võib olla kuni tonn/ha.

Rapsi varisenud õielehed lehkaenlas on heaks toitepinnaseks valgemädaniku eoste idanemisele.Haigustunnused.

Haigustunnused ilmnevad talirapsil Eesti tingimustes, sõltuvalt aasta ilmastikutingimustest, juuni II või III dekaadil. Suvirapsil juuli III, augusti I dekaadist alates. Nakkus toimub õitsemise ajal, juba koos edasiarenevate eostega õie kroonlehed jäävad langemisel varre hargnemiskohale pidama – soodustades taime nakatumist. Esmased tunnused on nähtavad peale õitsemist - taimed muutuvad üksikult või koldeliselt õlgjaks, helepruuniks. Haigus levib kahjustuskohast üles ja allapoole mööda taimevart. Kahjustatud varreosa kattub tiheda, jämedatest seeneniitidest koosneva kirmega, mis on algul valge, hiljem muutub mustaks. Varre sees moodustuvad 3...15 mm suurused ebakorrapärased mügarakujulised sklerootsiumid, mis koristamisel satuvad mulda.
Osa sklerootsiume jäävad seemne hulka, ning satuvad järgmise aasta külvil taas mulda.

Valgemädaniku poolt kahjustatud varreosa kattub tihedalt, jämedatest seeneniitidest koosneva kirmega, mis on algul valge.Haiguse levik

Sklerootsiumid püsivad eluvõimelistena 7-10 aastat. Igal aastal idanevad ainult need sklerootsiumid ehk tihedad seeneniitide põimikud (mustad tükikesed), mis satuvad mulla ülemisse 4-5 cm kihti, künniga mulla alumistesse kihtidesse sattunud viljakehad jäävad endiselt puhkeseisundisse. Idanedes moodustuvad mulla pinnale silmaga nähtavad väikesed oranžid-helepruunid seene viljakehad, millel arenevad eosed levivad tuule kaudu taimedele. Eosed vabanevad sklerootsiumidel kasvavatelt viljakehadelt rapsi õitsemise ajal, sel ajal toimubki soodsatel tingimustel valgemädanikku nakatumine Eoste idanemiseks ja kasvuks vajalik toitepinnas on rapsi varisenud õie kroonlehed neil paikneva õietolmu ja muu ainete seguga. Õie kroonlehtedel on eosed eluvõimelised kuni 21 päeva. Soe ilm ja vihm soodustab eoste eraldumist, kuid tugev vihm (umbes 3 mm või rohkem tunnis) peseb eosed õhust ja ka õie kroonlehtedest välja, vähendades nakkusohtu. Taimede nakatumiseks on vajalik pikaajaline kõrge õhuniiskus ja öine temperatuur üle 7 °C. Teine nakatumismeetod on juurestiku ja alumise varreosa otsenakkus mullast. Nakatunud taimeosad ei tooda eoseid, seega ainus nakatumise viis on otsene kontakt taimede vahel, mis tekitabki haiguse levikut põllul kolletena.

Valgemädaniku nakkuse tõttu murdunud rapsi vars.Riskitegurid

• • Külvikord (lühike külvikord suurendab riski, eelkõige nende kultuuride kordumine, mis on valgemädaniku peremeestaimedeks)
  • Varasem valgemädaniku nakkus põllumajandusettevõttes
  • Soodne ilm (nt madal temperatuur päeval ja öösel koos kerge vihma või kastega)
  • Põllukultuuri kasvufaas (õitsemine)
  • Fungitsiidide valik ja ajastus (hea kontrolli saavutamiseks tuleb enne valgemädanikku nakatumist kasutada kaitsvaid fungitsiide).

Keemiline tõrje. Valgemädaniku tõrje vajaduse selgitamiseks tuleb rapsi täisõitsemise faasis hinnata haigustekitaja Sclerotinia sclerotiorum arenguks olulisi tegureid.

Pritsimise orienteeruv aeg: esimeste õielehtede langemisest rapsi peaharul, kuni täisõitsemiseni, täpsemalt toote märgistusel.


Valgemädaniku sklerootsiumid rapsi varres.Keemilised tõrjevahendid
Prosaro  (tebukonasool 125 g/l, protiokonasool 125 g/l), kulunorm 1,0 l/ha, lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil.
JADE  (tebukonasool 125 g/l, protiokonasool 125 g/l), kulunorm 1,0 l/ha, lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil.
Cantus Gold  (boskaliid 200 g/l, dimooksüstrobiin 200 g/l)kulunorm 0,4-0,5 l/ha, lubatud ainult rapsile.
Pictor Active  (boskaliid 150 g/l, püraklostrobiin 250 g/l), kulunorm 0,5-1,0 l/ha, võib pritsida nii rapsil kui rüpsil 1 kord kasvuhooaja jooksul kulunormiga 0,6-1,0 l/ha või kaks korda 0,5 l/ha.
Propulse  (protiokonasool 125 g/l, fluopüraam 125 g/l) kulunorm 0,8-1,0 l/ha, lubatud kasutada nii rapsil kui rüpsil.
Amistar Gold (difenokonasool 125 g/l, asoksüstrobiin 125 g/l) kulunorm talirapsiil 1,0 l/ha, suvirapsiil 0,75 l/ha.

NB! Kõiki nimetatud tooteid on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust. Nimetatud tooteid võib kõdra-peitkärsaka ja sääse tõrjeks segada insektitsiididega, sel juhul kasutusaeg sõltub insektitsiidi kasutusajast.



Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, taimekasvatuspetsialist
18.05.2023