Külmakahjustused ning kuidas seda leevendada.

Lisaks erakordselt kuivale maikuule tuleb meil nüüd silmitsi seista külmakahjustustega. Madalad temperatuurid, möödunud nädalal, põhjustasid nii mõnegi kultuuri hukkumise või väga suuri kahjustusi. Sellist olukorda ei osanud keegi ette näha.

Külmakahjustus suviodral, ühtegi taimekaitsetööd põllul pole tehtud, 5.06.2023Põud on teinud taimed väga tundlikuks igasuguse lisastressi vastu. Nii maisi, rapsi kui nisu-odrapõllud muutusid mõnes piirkonnas üleöö heledaks, kollakaks ja lehetippudest pruunikaks ning nii laiguliseks kui täpiliseks. Piirkonniti on taimede lehed külma poolt päris ära võetud. Samuti hävis tärganud tatar ning ka hernel on näha suuri kahjustusi. Ka kartulikasvatajad on mures, kuna mõnes piirkonnas näpistas külm kõvasti ning pealsed on mustad.

Külmakahjustus talinisul, 5.06.2023.a.Kahjustusi võis suurendada eelnevatel päevadel tehtud taimekaitsetööd, kuna preparaatide toimeained kogunevad lehetippudesse ning ei liigu sealt piisavalt kiiresti ära. Eriti soodustab lämmastiku kogunemine lehetippudesse koos umbrohu või haigusetõrjevahendiga. Tavaliselt löövadki kahjustused välja 3-5 päeva möödudes, kui tuleb suur stressifaktor näiteks käesoleval juhul suur temperatuurikõikumine.

Hernest on külm tugevalt kahjustanud, umbrohutõrjet  põllul pole tehtud, 5.06.2023.a.Nii lämmastik kui magneesium osalevad aktiivselt fotosünteesiprotsessides, mis omakorda tähendab taimedele rohelist lehepinda. Samuti ei tohiks alahinnata mangaani, mis aktiviseerib ensüümide toimet ning seeläbi fotosünteesi. Tegemist on füsioloogilise probleemiga ja seega tuleb taimel toonust tõsta ning klorofülli sisaldust taastada. Kui taimede lehed on täielikult hävinud pole väetiste andmisest abi, mis ikka päris külmavõetud, seda enam ei taasta.

Kõrget lämmastiku andmist ei julge soovitada, veidike võib, kuid hea on taimede turgutamiseks kasutada magneesiumi nt magneesiumsulfaati nt EPSO Top 2,0-3,0 kg/ha + 2 g/ha Prolis’t (aminohape). Klorofülli taastamiseks sobivad hästi ka tooted mis sisaldavad ka mangaani. Magneesiumsulfaatidest sobivad hästi leheväetised EPSO Combitop, mis sisaldab nii Mg, S, Mn ja Zn ja  EPSO Microtop, mis sisaldadab Mg, S, B ja Mn-i. Sobivad ka teised leheväetised, kuid eelnimetatud variandid on kindlasti üheks soodsamaks lahenduseks.

Külm on kahjustanud suviteraviljal lehetippe, taimekaitsetöid põllul pole tehtud, 5.06.2023.a.Nüüd on õige aeg kasutada ära laos seisvad aminohapete segud ja nagu öeldakse, kui usku on, siis töötavad taimedel stressi vastu. Aminohapped on on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid. Normaalsetes tingimustes taim toodab ise vajalikud aminohapped kuid stressi tingimustes taime ainevahetus aeglustub ja aminohapete tootmine väheneb, põhjustades väiksema saagi/kvaliteedi. Vabad L-α-AH (aminohapped) on kasulikud stressi üleelamiseks. Seega nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes.

Maisi keskmised lehed on külma tõttu hävinud, 5.06.2023.a.Kuigi leheväetisi ja aminohappeid saab kasutada erinevate taimekaitsevahenditega on tänases olukorras siiski mõistlik jätta taimekaitsevahendid segusse panemata. Teha lihtsalt üks taime turgutav ring ning lasta olla. Paljudel talinisudel on näha et kolmas leht on muutunud eriti laiguliseks ja näib, et on nakatunud nii helelaiksusesse kui pruunlaiksusesse ja tahaks lisada fungitsiidi. Tõenäoliselt paljudel ei ole veel esimesest pritsimisest vahe nii pikaks veninud, et peaks tegema uue haigusetõrje. Selge on see, et haiget saanud kohad on kahjustusega ning haigustekitajad pääsevad sealt sisse, kuid tegelikult on kaitse olemas. Pruunid laigud on sageli stressi reaktsioon. Olenevalt sordist näevad taimed üsna haiged välja, seega kindlasti ei ole põhjus eelnevalt pritsitud fungitsiidis. Sageli ongi näha, et samal ajal pritsitud T1 fungitsiidiga üks sort on väga ilus, teine aga väga laiguline.

Põuast ja külmast tingitud laigud talinisu lehtedel, pritsimine tehtud 1,5 nädalat tagasi, fungitsiidi mõju olemas, 5.06.2023.a.Seega soovitus, las taimed kosuvad, ootame lipulehe väljumise ilusti ära või ka loomise ning siis teeme haigusetõrje. Eelkõige tuleb kaitsta lipulehte ja viljapead, sel ajal saame ühtlasi tõrjuda varjatud nakkuse 2. lehelt. Hea on kasutada füsioloogilise toimega tooteid, mis aitavad stressist paremini üle saada nt Siltra Xpro, Zantara, Conclude AZT 250 SC+Protendo 300 EC, Priaxor+Curbatur, Balaya, Elatus Era jne. Tooted aitavad parandada vee ja lämmastiku omastamist ning toetada juurestiku arengut aidates säilitada tugeva ja elujõulise taimiku. Märgatud on ka rohendavat efekti, mis tähendab rohkem klorofülli energia (ehk saagi) tootmiseks.
Rohumaa uuskülv, lutsern on külma tõttu kollane, 5.06.2023.a.Lutserni on kahjustanud külm, heledad lehed, 5.06.2023.a.
Külma tõttu hävinud tatar, 5.06.2023.a.















Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
5.06.2023