Varre-peitkärsakas

(Ceutorhynchus pallidactuylus sün. C. quadridens)

Esimesed varre-peitkärsakad on talvitumispaikadest tänu soojale välja ilmunud. Seoses aasta-aastalt kahjuri arvukuse tõsuga on vajalik meelde tuletada, milline see mardikas on ning mis kahju ta teeb.

varre peitkärsakasVarre-peitkärsakas (valmik)Valmikud on pika kärsakuga, tumedad, 2,5-3,2 mm pikkused kärsakad. Mardika eesseljal heledate soomustega sügav pikivagu ning kattetiibadel heledatest soomustest tähnid. Käpad ja tundlad on kollakaspunased. Põhiliseks munemisperioodiks on mai lõpp juuni algus (tänavu ilmselt varem). Muneb lehe või lehevarre või rohtse varre epidermisesse. Üks emane võib muneda kuni 80 muna. Vastsed kollakasvalged jalutud kuni 5 mm pikkused, C –kujuliselt kõverdunud vageltõugud. Nukkub mullas. Talvitub mardikana taimejäänuste all ja mulla pindmises kihis. Üks põlvkond aastas.

Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama. Kahjur toitub nii metsikutel kui kultuurristõielistel. Kahjustavad nii kärsakad kui vageltõugud. Mardikas alustab liikumist kevadel, kui mulla temp. on tõusnud +9 kraadini. Optimaalne lendlusaegne õhutemperatuur on +20°C.

N18 Varre peitkärsakate vastsed tõugud kahjustamas rapsi LargeVarre-peitkärsakate vastsed ehk tõugud kahjustamas rapsi varresMardikas asustab taimi alates varsumisest kuni õiepungade moodustumise keskpaigani, sel perioodil hakkab ta ka munema, munemisperiood sõltub rapsi kasvufaasist ja ilmastikust. Mardikas muneb väikeste gruppidena eelkõige lehekudedesse mõnikord ka noore rohtse varre epidermisesse. Munemiskohal on märgata tumerohelist muhku. Munafaas kestab umbes kaks nädalat. Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning sealt lahkuvad läbi varre mulda nukkuma. Vageltõugud kaevandavad rapsi, kapsa, lillkapsa jt ristõieliste vartes, liikudes ülalt alla juurekaela suunas. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Suurimat kahju teevad vastsed, kes põhjustavad varte moondumisi ja taime närbumist.

Kahjustatud taimed muutuvad sinakaks, lehed kaotavad normaalse turgori ja areng pidurdub, lehed kolletuvad ja taim hävib. Kahjustatud taime vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni. Kahjustus on suurem tuulevaiksetes kohtades. Lisaks varre-peitkärsakale munevad rapsitaimedele ka mõned teised kärsakate liigid, kes üldjuhul kahjuritena pole arvestatavad.

Koorunud noormardikad ilmuvad sügisel taimedele, toituvad seal lühikest aega ja lähevad siis talvituma. Kärsakate valmikute kahjustus avaldub lehtedesse, vartesse ja õievartesse näritud lohukestena, mis ei ole taimedele ohtlik. Eestis annab kahjur ühe põlvkonna.



varre peitkärsaka kahjustus 2018 LargeVarre-peitkärsaka kahjustus 2018.a.
Üldised tõrjevõtted:
Taimejäänuste koristamine, et vähendada võimalikke talvituspaiku. Sügiskünd talvituvate kärsakate hävitamiseks. Viljavaheldus. Rapsi kasvatamine võimalikult tuultele avatud põldudel. Ristõieliste umbrohtude tõrje põllult ja selle lähemast ümbrusest. Kasvuaegne keemiline tõrje. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni. Seega tuleks tõrje teha varem.

Tõrjekriteerium: Euroopas soovitatakse keemilist tõrjet õitsemiseelsel perioodil, kui kollastes püügikaussides on 3 päevaga enam kui 10 mardikat või kahjuri esmaleiust 10...14 päeva hiljem. Soovitav on kontrollida kärsakate esinemist kollaste püüniskaussidega, mis paigutatakse taimede kõrgusele või tugineda oma eelnevate aastate kogemusele. Juhul kui varasematel aastatel olete märganud piisavalt kahjustusi võib eeldada, et ka see aasta pole erand, arvestades leitud hulka kahjureid. Seejuures kollaste kausside meetodit peetakse küllalt ebakindlaks. Tõrjekriteeriumiks on ühe mardika leidmine kuue taime kohta.

Kahjurite tõrje
Kontaktse toimega tooted annavad kiire, kuid lühiajalise efekti tõrjumaks kahjureid. Soovitame lisada lisa märgajat, et kontaktne toode püsiks kauem peal ja läheks lehtede vahele. Varre-peitkärsakate tõrjeks on lubatud kasutada kontaktsetest toodetest Karate Zeon 0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,3 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Evure 0,2 l/ha, Mavrik 0,2 l/ha. Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, soovitame järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni s.t. kasutada erineva toimeainega tooteid.
Süsteemse toimega toode varre-peitkärsaka tõrjeks on ainult Proteus OD 0,6-0,75 l/ha. See annab pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest ja kasutatud kulunormist.

NB! Kui ei esine õitsvaid taimi, siis on lubatud enamus kontaktseid tooteid  ja Proteus OD kasutada ajavahemikus 22:00-05:00 va Evure/Mavrik (etiketil registreeritud kärsakatele, seega võib kasutada ka varre-peitkärsakale), neid võib kasutada ka päeval, kui taimed ei õitse.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI 
Agronoom
kevili logo