Kõdrasääsk (Perrisia brassicae sün Dasyneura brassicae)

Talirapsil on viimasel ajal väga palju näha kõdrasääse kahjustust. Suuremad kahjustused on nendel põldudel, kus kõdra-peitkärsaka tõrjet pole tehtud ja kahjur on saanud varakult munema hakata, kuna kaitset insektitsiidide näol pole olnud. Samuti on soodustanud kapsakoi röövikute kahjustused kõdrasääse munemist, sest kahjustatud kohtadest on kõdrasääsel kergem muneda oma nõrga muneti tõttu.

Kõdrasääse valmik on 1,0-1,5 mm pikkune pruuni rindmikuga sääsk, emastel tagakeha punakas, isastel mustjas. Muneb ristõieliste kõtradesse, viljakus 20-60 muna. Vastsed ehk vaglad on 1,5 mm pikkused ja kollakasvalget värvi, vanemas kasvujärgus kollased. Nukkuvad mullas valkjas 1,4-2,1 mm pikkuses kookonis, umbes 3 cm sügavusel. Aastas mitu põlvkonda.

Kõdrasääse bioloogia

kõdrasääse kahjustus talirapsil.Täiskavanud sääsed väljuvad mullast kookonist hiliskevadel. Lendlus mai teisel poolel või juuni alguses. Kõdrasääse peamised peremeestaimed on kaalikas, raps, rüps, redis, kapsas, kapsasrohi, must sinep ja õlirõigas. Varem teati, et kõdrasääse paljunemine sõltub suuresti peitkärsaka olemasolust, kuna kõdrasääsk saab muneda ainult eelnevalt kahjustatud kõtra. Viimastel aastatel on siiski jõutud selgusele, et kõdrasääsk suudab ka iseseisvalt kõtradesse muneda, ilma, et see eelnevalt kahjustatud oleks. Paaritumine ja munemine toimub samal päeval. Munetakse ligikaudu 20-60 muna. Kõdrasääsed toituvad kõdraseinte sisekoest umbes kuu aega. Seetõttu kõdrad keerduvad ja muudavad värvi, valmivad enneaegselt, avanevad ja seemned varisevad, mistõttu saak väheneb, sääsevastsed kukuvad koos seemnetega mullapinnale. Mõnikord võib kõtradel esineda paisunud kohti või tekivad põisjad kõdrad, kuid siin pole sageli põhjuseks siiski kõdrasääse kahjustus, vaid seenhaigused või herbitsiidi kahjustused. Vastsed kaevuvad seejärel mulda umbes 5 cm sügavusele nukkuma. Osa vastseid läbib moonde mõne nädalaga ja kahjustab uuesti rapsi, teine osa aga jääb diapausi ehk puhkeseisundisse ja ilmub, kas järgmisel kevadel või isegi kuni 5 aastat hiljem.

Kõdrasääse vaglad talirapsi kõdras 2019.a. Kõdrasääsed on kehvad lendajad, mistõttu pole nende leviraadius kuigi suur, kuni 500 meetrit. Kui kahjustusi on põllul leitud siis tuleks kindlasti neid põlde künda, sest kündmine selle kahjuri tõrjumisel peamine vahend. Tugevamini kannatavad just väiksemad põllud, suurtel põldudel on kahjustused tavaliselt vaid põllu äärtel.

Üldised tõrjevõtted

Mitmekesise kultuuride külvikorra planeerimine, kus rapsipõllud on ruumiliselt ja ajaliselt eraldatud. Kahju ennetamiseks piisab juba 500 meetrisest puhveralast kahe eelmise aasta rapsipõldudega. Terved taimed, sest tervel ja tugeval taimel on suurem tõenäosus taastuda kõikvõimalikest kahjustustest. Mitmekesised põllud ja põllumajandusmaastik, sest alternatiivsed peremeestaimed hajutavad kahjustuse riski.

Väga raske on praegusel hetkel mingit head lahendust pakkuda, kuna kõdrasääsk muneb erineval ajal ja lisaks on tal mitu põlvkonda aastas. Eelkõige on oluline proovida kõtrasid terve ja tugevana hoida. Vajadusel teha keemilist tõrjet põlluäärel, sest seal on kõdrasääskede arvukus kõrgem. Insektitsiidide kasutamisel arvestada, et tõenäoliselt nendesse kõtradesse insektitsiid sisse ei lähe, mis on juba kahjustatud ja vaklasid täis. Kaitsta saame vaid terveid, kahjustamata kõtru, lootes, et toimeaine imendub sinna sisse ning hoiab ära sääskede munemise, muutes kõdrad kõdrasääskedele ebasobivaks munemispaigaks. Lisaks tuleb arvestada insektitsiidide kasutuskordade arvu hooajal ning ooteaega. Proteus OD on lubatud kasutada 2 korda hooajal, ooteaeg 45 päeva, kulunorm 0,6-0,75 l/ha. Biscaya´t on lubatud kasutada 1 kord hooajal, ooteaeg 28 päeva, kulunormiga 0,3 l/ha.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI
Agronoom