Talirapsi leheväetamine ja rohumaade väetamisest

Talirapsid on juba sellises kasvufaasis, kus võib tekkida vajadus lisaks põhiväetistele ka lehe kaudu toiteelemente juurde anda. Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel. Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Mõningatel juhtudel on lehe kaudu andmine ainuke võimalus, kuidas tagada taimele piisav toiteelementidega varustatus. Vajadus on suurem, kui teatud toiteelementi ei saa taim mullast kätte. Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Boor on aga selline element, mida on talirapsile kindlasti vaja lehekaudselt juurde anda. Kasvuhäirete põhjuseks ei pruugi olla ainult toiteainete puudusest tingitud põhjused, selleks võivad olla nii kahjurid, haigused, taimekaitsevahendid, öökülm jm tegurid, seega tuleb järelduste tegemisel arvestada kõiki faktoreid.

Siinkohal tähtsamad toiteelemendid, millele kindlasti tasuks tähelepanu pöörata ja puudustunnuste ilmnemisel koheselt reageerida. Terve ja tugev taliraps peab vastu ka karmimad ilmastikutingimused oluliselt paremini kui nõrk ja kidura kasvuga taim.

KaaliumipuudusKaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente.  Kaaliumipuuduse tunused levivad alates lehe servadest, esmalt avaldub alumistel lehtedel. Kaaliumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised (madal pH) või kerged leostunud mullad, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniiskus, rasked savimullad, mullad väikese K-varuga, magneesiumirikkad mullad.

Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada lisaks kaaliumi sisaldavat leheväetisi.

FosforipuudusFosforipuudus avaldub esmalt vanematel lehtedel, purpurne või punane värvus. Taimedel on kidur kasv, juuresüsteem on halvasti arenenud, selleläbi väheneb talvekindlus ning hiljem saagikus. Eelkõige avaldub fosforipuudus happelistel või väga leeliselistel muldadel (äsja lubjatud), soodustatavateks teguriteks on külm ja niiske ilm

Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Fosfori vajadus rapsil rahuldatakse sageli põhiväetise andmisega. Juurestiku arengu soodustamiseks ja talvekindluse tõstmiseks võib anda vajadusel lehe kaudu fosforit lisaks


VäävlipuudusVäävli esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Väävlipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas ja muldade halb õhustatus.

Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha, sellest sügisel umbes 30%. Sügisel antakse väävlit tavaliselt põhiväetisega, kuid vajadusel saab anda väävlit ka lehe kaudu lisaks erinevate väävlit sisaldavate tooodetega.


MagneesiumipuudusMagneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Väga sageli avaldub magneesiumipuudus lubjatud muldadel ning muldadel, mis saavad suures koguses kaaliumväetist. Samuti on soodustavateks teguriteks orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad ja ka külm ning niiske ilmastik.

Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. Erinevate magneesiumsulfaatidega või kompleksmikroväetistes oleva koostisosana.

BooripuudusBooripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus avaldub sageli värskelt lubjatud muldadel, lisaks on soodustavateks teguriteks kõrge lämmastik, külm ja niiske ilm ning liivmullad.

Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse. Taliraps vajab boori umbes 400-500g/ha. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele.

Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus.

Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha.

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.

Allpoolt failist leiad enda põllule sobiva mikroväetise või biostimulaatori.

Rohumaade väetamine

Lutsern sügis 2019.a.Mineraalväetiste kasutamine on hädavajalik tagamaks kvaliteetse ja stabiilse saagikusega rohumaa. Väetada pole mõtet, kui rohumaa on vana, hõre ja umbrohtunud. Loomulikult sõltub kasutuskogus eelkõige mulla toitainete sisaldusest ja kasvatatavatest heintaimedest. Oluline on taimedele vajalike toitainete tasakaalustatud olemasolu mullas. Isegi vaid mõne toitaine defitsiit mullas võib põhjustada kultuurtaimede kvaliteedi halvenemise, talvekindluse nõrgenemise ja saagi vähenemise.

Kaaliumipuudus lutsernilKuna põhjalikult sai rohumaa väetamisest kirjutatud kevade poole (LINK), siis siinkohal tahaksin kindlasti meelde tuletada, et juhul kui väetist pole piisavalt antud, on seda tõesti viimane aeg teha. Sügisel pärast rohumaa niitmist või karjatamist antakse PK-väetised. Eriti tuleb tähelepanelik olla kaaliumiga, sest selle toitaine tarve on heintaimede puhul suur. Liblikõieliste heintaimede, eriti aga lutserni puhaskülvide korral, on oluline jälgida ka mulla kaltsiumi (Ca), fosfori (P), väävli (S), boori (B) ja magneesiumi (Mg) sisaldust. Eelistada võiks liitväetisi aga sobib anda ka nt 150-200 kg/ha kaaliumkloriidi. Sügisene kaaliumi andmine suurendab taimede talve-ja külmakindlust, ning annab kevad-suvisel perioodil parema põuataluvuse.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, Agronoom


Leia enda põllule sobiv toode siit (mikroväetiste ja biostimulaatorite valik):