Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus)

Tänavune aasta oli oakasvatajatele päris tõsine väljakutse, kuna mõnel pool kahjustas massiliselt oa-teramardikas. Eks aastad on erinevad ja oa-teramardikas meie tingimustes üldiselt põllul talve üle ei ela. Eelmise aasta pehme talv soosis selle mardika talvitumist ning kahjustsed olid üle ootuste suured. Kui pehmed talved jätkuvad peame tulevikus arvestama ka selle kahjuri levikuga Eestis.

Oa-teramardika kahjustus, 2019.a.Kuigi oa-teramardikas ei mõjuta oluliselt põldoa saagikust, muudab see seemnete kaubanduslikku välimust ja idanemisomadusi. Idupoolset osa kahjur sageli ei puutu, nii võib ka idanevus sellistel auklikel seemnetel olla küllalt hea. Sageli tuuaksegi see kahjur põllule Lõuna-Euroopast külviseemnetega. Toiduoaks selline auklik seeme enam ei kõlba, küll aga loomasöödaks. Lisaks on kahjustatud seemned vastuvõtlikud haigustele, eelkõige rooste ja juurehaigustele. Seda aga kartma ei pea, et oa-teramardikad laos edasi kahjustaks, küll aga võivad nad erineval ajal teradest välja tulla, eriti kui kuivatamisel kasutati madalat temperatuuri ning seemnetes olevad mardikad jäid ellu, nii võivad nad jääda vastse või nuku diapausi (füsioloogiline puhkeseisund, ebasoodsate tingimuste üleelamiseks) kuni külvini. Probleem on ka põldoa turustamisel, kuna elusate putukatega seemneid pole lubatud eksportida.

Kahjurist lähemalt

Oa-teramardika valmikValmikud on 3,5-4,5 mm pikkused mustjad mardikad, kattetiivad hallikaspruunid valgete tähnidega ja ei kata kogu tagakeha. Tundlad on alusel oranzikad, esijalad punakad, keskmised jalad aga mustad. Täiskasvanud mardikad on päevasel ajal äärmiselt liikuvad ja öösiti ja varahommikul varjuvad õite ja noorte lehtede vahele. Munevad noortele 2-5 cm pikkustele kaunadele. Vastsed arenevad kasvavas teras, kaunas. Tõugud nukkuvad teras, samas kooruvad noormardikad. Noormardikad talvituvad teras, kui põllul.

Bioloogia

Mardikad toituvad kevadel liblikõielistel kultuuridel õietolmust ja nektarist, seejärel siirduvad põldoale. Putukad on aktiivsed, kui temperatuur tõuseb üle +20 °C, üle +25 °C temperatuur on nende arenguks väga soodne, samas alla +15 °C temperatuur ja märg ilm limiteerib nende liikuvust. Viljastatud emased munevad ühekaupa või väikeste gruppidena noortele kaunadele. Vihm, tuul ja alla +20 °C temperatuur hoiab tagasi munemisprotsessi. Munad munetakse taime madalamatele osadele. Munad on väikesed, kollakasvalged. On täheldatud maksimaalselt 10 muna ühele kaunale. Emane muneb 50 ja 100 muna vahel. Vihm võib suurendada munade suremust.

Oa-teramardika vastse poolt lõigatud kork mardika väljumiseksVastsed kooruvad umbes 10 päeva pärast (sõltuvalt temperatuurist 1-3 nädalat). Munadest koorunud tõugud tungivad läbi kauna seina ja arenevad seemnetes. Ühes seemnes võib areneda kaks kuni kolm vastset. Vastsed on kaitstud nii keemilise kui bioloogilise tõrje eest. Vastse areng kestab kuni 3 kuud. Enne nukkuma minekut lõikab vastne seemnesse ümmarguse korgi, mille kaudu väljuda. Nukuperiood kestab umbes 10 päeva, seejärel väljuvad valmikud seemnetest. Kuna paaritumine ja munaperiood võtab aega paar nädalat, võivad täiskasvanud mardikad väljuda seemnetest nii enne kui pärast koristust.

Vältimine ja tõrje.

Meie külmad talved hävitavad teramardikaid, pehme talve korral võivad levida ka Eestis. Suurim risk kahjustusteks, kui uued oa põllud rajatakse eelmise aasta põldude lähedusse. Samuti on põllu servad suurema kahjustusega. Lisaks suurendavad ladude läheduses olevad põllud oa-teramardikate riski.

Kuna vastsed arenevad seemnetes, mida kaitsevad kaunad on nad sel perioodil kaitstud keemilise tõrje eest. Seetõttu on oa-teramardikad kõiga haavatavamad täiskasvanu staadiumis, seetõttu enamus kontrolli meetmeid kas põllul või hoidlas.

Kasvuaegne tõrje põllul

Taimede kasvuaegselt võib arvestada, et mardikate aktiivsus suureneb temperatuuri tõusuga, kui õitsemise lõpus on vähemalt 4 järjestikust üle +20 °C temperatuuriga päeva, võib õhtusel ajal pritsida insektitsiididega. Arvestama peab, et kasulike putukate aktiivse lendluse ajal ei pritsita. Pritsida mitte hiljem kui viis päeva peale õitsemist. Seega tuleb mardikate arvukuse prognoosimisel arvestada nii temperatuuri kui taime kasvufaasiga. Kokkuvõtvalt insektitsiidide õige kasutamise aeg on siis kui taimel on jõudnud arenededa noored kaunad (> 2 cm) ja kui sel ajal on kahel järjestikusel päeval temperatuur tõusnud 20 °C -ni. Liiga varajane (enne õitsemist) ja liiga hiline (peale kogu taime õitsemist) pritsimine ei pruugi efekti anda.

Keemiliselt saab tõrjuda oa-teramardikat süsteemse tootega Proteus OD, kulunorm 0,75 l/ha, mis on lubatud kasutada oal lehetäide ja kärsakate tõrjeks, kes asustavad kultuuri samaaegselt kui oa-teramardikas.

Tõrje laoruumides

Äsja koristatud lattu toodud ubadel sibavad ringi nii oa-teramardikad kui hernekärsakadKuigi hoiukohtades kasutatud meetmed ei vähenda kahjustatud seemnete osakaalu, piiravad need väljuvate putukate arvukust ja sellega seoses survet järgmiseks aastaks. Sellised meetmed on ladustamisel eriti tõhusad, kuna suur osa oa-teramardikatest pole veel seemnetest väljunud ning alles arenevad seal. Seetõttu võiks parimate kontrollimeetmete jaoks soovitada varajast sorti.

Seemnete töötlus sooja õhuga (temperatuuril 50–70 ° C, olenevalt kestusest) tapab seemnetes areneva oa-teramardika, samal ajal vähendab seemnete veesisaldust. Kuid soojus võib vähendada seemnete idanemist, mis on seemneturu jaoks problemaatiline. Samuti tuleb arvestada, et liiga kõrgete temperatuuride mõjul võib kannatada visuaalselt seemnete välimus ning valk võib laguneda, mis võib osutuda probleemiks seemne müügil.

Mardikate avastamisel hoidlas saab nende vastu kasutada nii insektitsiide (K-Obiol) kui fumigante. Fumigeerimine nõuab tihedalt suletud hoiuruumi ning seda võivad teha vaid vastava litsentsiga töötlejad. Hoiuruumi sulgemisega saaks uutest seemnetest väljunud mardikate põgenemist talvitumiskohtadesse takistada ning kahjurite survet kultuurile vähendada.

Lisaks võimaldab kahe aasta pikkune hoiustamine kõikidel arenevatel oa-teramardikatel enne külvi seemnetest väljuda ning sellega vältida saastunud seemnete külvamist põllule.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom