Teod ja nälkjad
Alates 2012. aastast, kui oli väga vihmane suvi ja sügisperiood ning nälkjate ning tigude poolt tekitatud kahjud ehmatamapanevalt suured, pole enam aastat, kui limuste poolt tekitatud kahjusid poleks. Isegi eelmine 2018.a aasta, mil oli erakordselt kuiv, leidus sügisel põlde kus kahjurid toimetasid.
Kahjustus
Nälkjate kahjustusNälkjad kahjustavad peaaegu kõiki põllumajanduskultuure eelkõige teevad meie oludes kahju limused talirapsi külvidele. Suure arvukuse korral on nende kahjustused märkimisväärsed. Nad on suures osas probleemiks keskmise- ja raske lõimisega muldadel ning sademeterikastel perioodidel. Kahjustusperiood kestab külmade tulekuni, temperatuuri langemisel +2° juurde hakkavad limused end talvituma seadma.Tavaliselt on limuseid rohkem nendel aladel, kus viljeldakse minimeeritud harimist ja kõrdekülvi, kuna pinnast liigutatakse vähem ja nälkjatel on paremad ellujäämisvõimalused. Soodsad varjevõimalused on eelkõige taimejäänuste all, kuna muld ei kuiva nii kiirest ära, samuti ei hävitata nende mune mullatükikeste alt. Nälkjad ja teod võivad rapsikülvidele teha märkimisväärset kahju. Praktika on näidanud, et ka küntud aladele pole limustest pääsu. Palju sõltub ka eelviljast, kui enne on olnud ristik või rohumaa on nende arvukus väga suur. Samuti pole küntud aladel kõrsi, mis raskendaksid nende edasiliikumist. Teadaolevalt võivad limused liikuda ilma takistuseta kiirusega 3-12 m/h.
Nälkjate kahjutus talirapsil Rapsikahjustusi on soodustanud uute sortide kasutuselevõtt. Aretuse tulemusena sisaldavad need järjest vähem glükosinolaate. Nälkjad võivad hävitada taime täielikult, süües ära nii idulehed kui kasvupunga. Suure arvukuse korral võivad oluliselt kahjustada ka esimestes pärislehtedes olevaid taimi. Kahjustuse tagajärjel jäävad lehtedest järele vaid räbaldunud ribad. Üldiselt peale neljanda lehe arenemist rapsil ja hilisemas faasis pole kahjustused enam nii suured. Pole siiski võimatu, et suure arvukuse korral võivad nad kahju teha ka hiljem. Kahjustatud lehtedel on näha kuivanud lima ning piklikke auke.
Nälkjate poolt kahjustatud teraviljaseemned, 2019.a.
Teraviljaorasel nälkjate kahjustus, 2019.a.Nälkjate suhtes pole kaitstud ka taliteraviljakülvid. Teraviljadele on kõige suuremaks ohuks, kui nälkjad kahjustavad idanema hakkavat, niiskusest paisunud seemet. Neile meeldib toituda seemne sisust, idust ja noortest arenevatest juurtest. Suuremad kahjustused tehaksegi enne tärkamist. Hilisemas faasis võivad limused toituda taime lehtedest ning hävitada kasvukuhiku.
Kui kiiresti paljunevad teod ja nälkjad?
Nälkjas rapsipõllul, 2019.a.Nälkjad on kojata teod, tigudel on seljapoolel asub koda. Keha on kaetud limaga. Mõlemad on ööloomad ning eluviisilt üsna sarnased. Nad ei talu päikest ega kuumust, seetõttu me päevasel ajal neid eriti ei kohta. Päeval varjuvad nälkjad taimejäänuste, kivide ja mullaosakeste alla. Nad eelistavad tuulevaikset, sombust, niisket ja sooja ilma. Kuiva eest poevad nad 10…25 cm sügavusele mulda otsides sügavamalt niiskust.
Nälkjate paaritumine, foto: Jaanika MirkaTeod ja nälkjad on hermafrodiidid – see tähendab, et sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase osas. Seega iga isend on võimeline munema. Võitluse nende olenditega teeb vaevaliseks suur sigimisvõime. Nälkjate viljakus on keskmiselt kuni 500 muna, teod munevad üle 100 muna. Teod munevad maasse kaevatud augukestesse. Noored teod kooruvad 3…6 nädala pärast, nälkjad aga juba 2…3 nädala möödudes. Teod jõuavad suguküpseks 2 aastaga, nälkjad on suguküpsed 3-6 kuud pärast koorumist. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla alla). Enamik väikesi maismaatigusid elavad 1–2 aastat, surres peatselt pärast munemist. Erinevalt tigudest on nälkjate eluiga üks aasta ja enamus isenditest hukkub talvel, vaid noorloomad talvituvad, enamasti elavad nad üle talve munadena, kuid see-eest on neil palju mune. Üsna hästi peavad kevadeni vastu maasse kaevunud teod. Nende elutegevuseks on väga oluline faktor niiskus. Väliste tunnuste põhjal võime arvata, et põhiliselt oleme kohanud väga tavalist Eestis esinevat liiki põllunälkjat, kuigi teda on teistest liikidest raske eristada. Põllunälkjas on 3–5 cm pikkune, tema seljakülg on hallide või mustade laikude ja joontega, värvuselt on ta helehall või kollakaspruun. Ta toitub taimedest, seentest, surnud liigikaaslastest, vihmaussidest ja muust loomsest kraamist.
Põllunälkjas muneb korraga 60–70 muna, kirjanduse andmetel aastas isegi kuni 700 muna. Kevadest sügiseni poetatakse munaportsjoneid varjulistesse ja niisketesse kohtadesse. Sõltuvalt temperatuurist saavad nälkjad suguküpseks 3–4 kuu möödudes, kuid toituma hakkavad peaaegu kohe pärast munast väljumist. Nälkjas ei ole külma suhtes väga tundlik, välja arvatud siis, kui ta läbi külmub. Seevastu kuivus mõjub talle hukutavalt.
Kontroll
Hindamaks nälkjakahjustuste riski, vajadust ja aega molluskitsiid kasutamiseks, soovitatakse proovida peibutussöötmist, kui mullapind on niiske. Normaalseks töötlusmeetodiks on puistata molluskitsiide segatuna peibutuseks ning seda on kõige parem kasutada pärast külvipinna ettevalmistamist, kuid paar päeva enne külvi. Peibutussööta võib segada ka seemnetega.Tõrjevõtted
Põllumajanduses, kus pinnad on suured, ei saa kasutada aianduses soovitatavaid tavapäraseid tigude ja nälkjate tõrje võtteid, näiteks ei saa teha tõkkeid, multšimist või püünistega püüdmist.
Limustega võitlemise teeb raskeks nende suur sigimisvõime. Kuigi neil on palju looduslikke vaenlasi, kes nende arvukust kontrolli all hoiavad, ei saa sageli läbi ilma keemiliste tõrjevahenditeta.
Nälkjate graanulid talirapsipõllul Vastavalt taimekaitsevahendite registrile on põllumajanduslikel aladel kasutamiseks lubatud tigude ja nälkjate tõrjeks raudfosfaati sisaldavad preparaadid nt Ironmax Pro. Raudfosfaati sisaldav preparaat on söötmürk. Pärast toote allaneelamist sekkub raudfosfaat teo seedetraktis kaltsiumi metabolismi, tigu katkestab otsekohe söömise ja sureb 3–6 päeva hiljem. Samuti võib kasutada tooteid mille toimeaineks on metaldehüüd nt Lima Oro. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii vahetu kontakti kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise limatootmise. Dehüdratatsioon võib kesta vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades. Paremaid tulemusi saadakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev.Raudfosfaat on võrreldes metaldehüüdi toimeainetega toodetega ilmastikukindlam. Siiski tuleb vältida kasutamist, kui on oodata tugevat vihma, sest see võib vähendada graanulite toime tõhusust.
Tavaolukorras toimib tigudele hästi ka lubi, kuna see kuivatab teo jala all oleva lima ning tigu sureb veepuudusesse. Samamoodi toimivad ka väetised (lämmastik ja fosforväetised), kuid vihm võib saada toimimisel takistuseks.
Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
