Kuidas Argo Must kasvatas 11,1 t/ha talinisusaagi ´Julie´?

Koolimaa Talu peremees Argo Must võitis sel 2019. aastal Viljelusvõistlusel kaks üldvõitu, ühe nisude ja teise otrade kategoorias. Paljud on küsinud, et mida Argo Must seal nisupõllul täpselt tegi, kui palju pani väetist, missugusi taimekaitsevahendeid kasutas jne. Siinkohal ongi hea ülevaade anda talinisu ´Julie´ põllul toimunust, millal ja mida põllul kasutati.

Mullastik

Põllu keskmine pH on 6,1; P 102 mg/kg; K 199 mg/kg; Mg 116 mg/kg ; Cu 1,1 mg/kg; Mn 122 mg/kg, B 0,64 mg/kg, orgaanilise C sisaldus 1,6 %, keskmise kuni raske lõimisega liivsavi, kohati raske savimuld

Sügisesed tööd

Talinisu külvati 6 m Horsch Focus-ega 11.09.2018 külvisenormiga 190 kg/ha (400 id tera m2), Koos külviga anti ka lämmastikväetis YaraBela EXTRAN 33,5 100 kg/ha. Mõned päevad enne külvi sai antud põhiväetis NPK 10-26-26+2S 150 kg/ha, eelvili oli põlduba. Ideaalis võiks külvata pisut varem, kommenteerib Argo Must ise tailinisu külviaega.

Taimekaitses rõhub Argo pigem taimetervisele, et taim oleks hästi toidetud ning terve ja tugev, see annab parimad võimalused meie muutlikud talved üle elada. Kuna 2018.aasta sügis oli soe ja pikk ning umbrohud kasvasid jõudsalt, tuli teha ära umbrohutõrje kaheidulehelistele umbrohtude tõrjumiseks, kõrrelistega probleeme põllul ei olnud. Sügisene umbrohtude tõrjumine on oluline eelkõige selleks, et kultuuri kõrvalt eemaldada konkurendid, kes tarbivad samaaegselt toiteaineid ja on konkureerivad nii ruumi kui valguse pärast. Lisaks levivad haigused vähem, kuna mikroklimaatilised tingimused haiguste arenguks pole enam nii soodsad. Taime tervise tugevdamiseks anti lisaks põhiväetisele võrsumisfaasis lehe kaudu erinevaid mikroelemente tootega Anfisco Max Micro 1,0 l/ha ja YaraVita Mantrac Pro-d 0,25 l/ha.


Kevad põllul, talinisu sort ´Julie´.

talinisu Julie kevad LargeKuna Argo Must on talinisu ´Julie`t kasvatanud ka paaril eelneval aastal, siis on ta iseloomustanud kui kui kõige lühemate, aga samas laiade lehtedega sorti. 2018.aastal oli tal erinevate sortide võrdluskatse, seetõttu sai ta võrrelda põllu piires sortide erinevusi. Võrreldes teiste sortidega, mis tal oli 2018.aastal märkis ta, et sort´Julie´ alustas võrsumist sordist Bohemia hiljem ning sordist ´Kena DS´varem. Kuna tol aastal oli katses kasutatud erinevaid külvisenorme (360, 400 ja 440 id tera m2) siis hinnanguliselt paistis suurem norm esmapilgul ilusam (5.04.18). Nimetatud sortidest oli pruunikat lehemassi Juliel kõige vähem võrdluseks Bohemia´-ga. Pruunikas lehtede värvimuutus oli tingitud peamiselt külmast ilmast ning päikesest. Ka tänavu kevadel ei paistnud esialgu sort ´Julie´eriliselt silma, kuid tema kevadine taastumine on väga hea.

Julie suvine pilt LargeSordi ´Julie`iseloomustamiseks võib välja tuua kõrge saagipotensiaali ning stabiilse ja hea kvaliteediga toisunisu. Kasvukõrguselt pigem kõrgem ja vajab kasvureguleerimist. Kasvuregulaatoritele reageerib hästi. Vastuvõtlik helelaiksusele ja DTR-le. Sobib nii varajane kui hilisem külviaeg. Kevadel omab head võrsumisvõimet.

Üllatusena selgus Viljelusvõistluse lõpuseminaril talinisu ´Julie´ eriliselt kõrged kvaiteedinäitajad ja sobivus küpsetisteks.

Väetamine ja taimekaitse

Kevadel esimesel võimalusel 1.04 anti esimene pealtväetis kiiresti toimiv AN 33,5 220 kg/ha, nädal hiljem sai põllule antud MgSO4 75 kg/ha. 17.04 anti teine lämmastikväetis 200 kg/ha YaraBela Axan-t 27+4S.

Aprilli lõpus, kui taimik oli aktiivselt kasvama hakanud anti lehe kaudu ka esimene leheväetis. Argo Must usub, et taimedele kevadine äratamine meeldib, seega said taimed varakevadel (25.04) erinevaid taime kasvuks vajalikke toiteelemente, lisaks aminohappeid ning mulla kaudu toimivaid humiin ja fulvohappeid. Toodetest kasutati Yara Vita MantracPro 0,25 l/ha, Anfisco Max Micro 1,0 l/ha, Ruter AA 2,0 l/ha, EpsoCombitop 2,5 kg /ha. Lehe kaudset anti väetisi ka hiljem koos fungitsiididega. Meeldetuletuseks, et aprill oli väga põuane ning lehekaudne toiteelementidega kosutamine andis taimedele kasvuhoo sisse.

talinisu Julie LargeKolmas lämmastikuga pealtväetamine toimus mai alguses (3.05.2019), selleks kasutati YaraBela Axan27+4S 200 kg/ha.
Üldiselt on väetamisel rõhutud väävli tähtsusele, mis aitab omakorda lämmastikku omastada. Teada on, et väävlit sisaldavad olulised aminohapped, mis annavad nisust toodetud taignale selle küpsemisomadused. Sealt ilmselt tuli ka kõrged kvaliteedinäitajad (kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet jt). Optimaalne lämmastikuga varustatus on heaks indikatsiooniks terade proteiinisisaldusele. Lämmastikuga väetamised on tehtud suhteliselt varakult, peale viimast lämmastiku andmist oli taimede kasvuaega veel kaks kuud. Varakult antud lämmastikku kasutatakse enamasti taimedes saagi moodustamiseks, samas terade proteiinisisalduse tõstmiseks on lämmastikku vaja taimedelel hilisemas kasvufaasis. Kuna proteiinisisaldus oli väga kõrge (14,35%) on tõenäoline, et osa kasvuperioodi alguse poole antud lämmastikku pääses mõjule alles hiljem niiskuse saabudes. Lisaks mõjutas proteiinisisaldust oluliselt ka eelkultuur ning eelmisel 2018. põuaastal põldoale antud põhiväetis, mida ära ei kasutatud. Seega talinisu saagikus, saagi kvaliteet ja küpsetusomadused sõltuvalt oluliselt lämmastiku ning väävliga väetamisest.
Kokku anti makroelemente nii põhi kui leheväetistega 230,4 kg N-i, 18,22 kg/ha fosforit ning 33,89 kg/ha kaaliumi.

Kuna sügisel sai küll kergelt umbrohutõrje tehtud, ei olnud vaja kevadel väga vara kiirustada ning umbrohutõrje tehti Tombo WG-ga, mis tõrjub nii kõrrelisi kui kaheidulehelisi umbrohtusid.

Mai keskpaigas, nädal pärast umbrohutõrjet, tehti esimene profülaktiline haigusetõrje vähendatud kulunormiga 0,4 l/ha Input -ga eelkõige jahukaste vastu. Lisati ka kasvurugulaator Moddus 250 EC 0,25 l/ha ning leheväetistest magneesiumsulfaat Epso Combitop 3,75 kg/ha ja Ruter AA 1,0 l/ha. Kuna nii madal fungitsiidi norm taimede intensiivse kasvu ajal väga pikka kaitset ei anna teostati teine haigusetõrje 8 päeva (23.05) peale esimest pritsimist. Kolmas haigusetõrje tehti 10 päeva hiljem (3.06), kui taimed olid juba loomisfaasis. Samas oli vaja uuesti ka kasvu reguleerida ning siis kasutati tootena Medax Top normiga 0,6 l/ha. Leheväetistest lisati jällegi magneesiumsulfaati Epso Combitop 2,5 kg/ha ning monokaaliumfosfaat PK 52-34. Siinkohal võiks esile tuua just Mg, K, P tähtsust, kus magneesium on tähtis fotosünteesil, kaalium tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad, paraneb seisukindlus. Fosfor tagab tugevama juurestiku, taimede fosforiga varustamine parandab lämmastikväetise efektiivsust, seega suurem saagikus.
Fungitsiididest kasutati teiseks ja kolmandaks haigusetõrjeks Ascra Xpro´t ja Prosaro´t.

Eesmärk oli hoida kogu taime intensiivse kasvu ajal taim haigusvaba ning anda taimedele kasvuks ja arenguks vajalikke toiteelemente.

17.06 (T3) Pea kaitseks ja kvaliteedi hoidmiseks ning tõstmiseks kasutati 2,5 kg/ha Monokaaliumfosfaat PK 52-34, EPSO Combitop 2,5 kg ning fungitsiidi Tilt 250 EC. Viimane pole küll efektiivne fusarioosidele, kuid hoiab edukalt ära erinevaid laiksusi ning hallitusseeni ja viljapea püsib heledana.

Saagi koristamine toimus 6.08.2019 ning tulemuseks oli 11,1 t/ha talinisu ´Julie`t.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui kõik taimekaitsetööd ning väetamised õigeaegselt ära teha, arvestades ilmastiku ja sordi omadusi siis võime saavutada väga häid tulemusi. Kindlasti tuleb ernevate segude tegemisel arvestada nende kokkusobivust ja kontsentratsioone. Kahtluse korral tuleb alati teha proovisegamine väiksemas anumas. Edu ja jõudu järgmisteks hooaegadeks!

Vaata lisaks KEVILI talinisudest videod (LINK)

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom
kevili logo