Teraviljas on kõrrelised umbrohud väga suureks probleemiks, kuna nad konkureerivad kultuurtaimega toitainete, valguse ja ruumi osas. Kõrrelistest umbrohtudest on meil enamlevinud harilik tuulekaer, rukki-kastehein, tähkjas kukehirss, orashein ning murunurmikas. Esimesi on kindlasti lihtsam tõrjuda kui viimaseid kahte.
Teraviljas on kõrrelised umbrohud väga suureks probleemiks, kuna nad konkureerivad kultuurtaimega toitainete, valguse ja ruumi osas. Kõrrelistest umbrohtudest on meil enamlevinud harilik tuulekaer, rukki-kastehein, tähkjas kukehirss, orashein ning murunurmikas. Esimesi on kindlasti lihtsam tõrjuda kui viimaseid kahte.
Hernes on mõnel pool Eestis juba üleval, samuti hakkavad esimesed põldoa külvid tärkama. Hernekärsakad on talvitumiskohtadest väljunud ning õhutemperatuuri tõustes +7-+8 °C-ni, hakkavad valmikud toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel.
Käisime Meelis Värnik´u, Üllar Hiire ja Sander Hiire´ga Lääne Virumaal Mäemõisa OÜ põldudele rajatud rapsikatset üle vaatamas. Esimene kord sai tutvustatud katse rajamist ja tehtud töid sügisel (LINK). Seekord vaatasime üle sordid ning hindasime neid visuaalselt, lisaks anname ülevaate mis töid on katsepõllul tehtud ja mida kohe plaanis teha.
Esimesed varre-peitkärsakad on talvitumispaikadest tänu soojale välja ilmunud. Seoses aasta-aastalt kahjuri arvukuse tõsuga on vajalik meelde tuletada, milline see mardikas on ning mis kahju ta teeb.
Eelmine nädal sai meelde tuletatud, mis tingimustel võiks mullaherbitsiide kasutada. Enamus herne ja põldoa umbrohutõrjevahenditest kasutatakse juba enne kultuuri tärkamist.