Tähelepanekud põldudelt


Eelmine nädal liikusime juba põldudel, Teie poolt saadetud juhtnööride järgi, et vaadata üle probleemsemaid  põlde. Siinkohal tagasiside, mida põllul praegu näha võib. Üldiselt võib öelda, et taliviljad nägid head välja.

tüfuloosi sklerootsiumid LargeTüfuloosi sklerootsiumid taliodra taimelTaliodra põldudel võib näha tüfuloosi (Typhula incarnata). Esmasel visuaalsel vaatlusel on näha, et taimede alumised lehed on hallikad, vettinud välimusega. Tähelepanelikumal vaatlemisel võime leida juurekaelalt ja võrsete vahelt punakaspruune sklerootsiume (1,5-5mm läbimõõduga). Üldiselt hävitab tüfuloos nii lehestiku kui võrsumissõlme, järele jäävad vettinud välimusega taimed. Tänu tänavusele lumeta talvele pole haigus nii jõudsalt arenenud, erinevalt eelmisest 2019.aastast, kus nii mõnigi põld tuli kahjustse tõttu ümber külvata. Haigusetekitaja säilib sklerootsiumidena mulla pinnal või 1 cm paksuse mullakihi all, kus on eluvõimeline 2 aastat. Seega on nakkus tõenäoline, et kui talivili on 2. aastat jäjest samal põllul.

Mida teha? Anda õigeaegselt pealtväetist. Lämmastik annab taimedele energiat ning pidurdab haiguse arengut. Seemnete puhtimine ja sügisene fungitsiidide kasutamine vähendab mõningast nakatumist, samuti kevadine varajane fungitsiidide kasutamine võib vähendada nakkust.

Haiguse vältimiseks, tuleb teha umbrohutõrje sügisel, kuna haigustekitaja areneb ka umbrohtudel. Parimateks eelviljadeks on liblikõielised kultuurid või liblikõielisterohke põldhein, mis vähendavad (nagu orgaaniline väetiski) haiguse levikut. Üldiselt tuleb vältida orase ülekasvamist sügisel, seega tuleb külvata talivili optimaalsel ajal, samuti vältida lämmastikuga üleväetamist. Võimalusel kasvatada haiguskindlamaid sorte. Piisav kaalium soodustab süsivesikute säilitamist ning väldib haiguse esinemissagedust, kuid ükski võte et takista soodsatel aastatel haiguse esinemist. Haiguse vältimiseks tuleks hoida külvikorras vahet teraviljadel 3 aastat.
vettinud talioder LargeVettinud talioder
Taliotradel võib näha ka liigniiskusest tingitud kahjustusi, sel juhul on taimed sarnased tüfuloosi kahjustusega kuid sklerootsiumid (seenemügarad) võrsumissõlme ja võrsete vahel puuduvad.









Helelaiksus suurendusega 2020 LargeHelelaiksuse eoskogumikud talinisu lehelTalinisu põldudel võime näha alumistel lehtedel helelaiksuse (Mycosphaerella graminicola sün. Septoria tritici) eoskogumikke. Need on pisikesed mustad täpikesed ja hoolikal vaatlemisel silmaga nähtavad. Seen levib sügisel ja talvel eelkõige mullaga kontaktis olevatele lehtedele. Esmaseks nakkusallikaks on eelkõige taimejäänused ja talvituvad taimed. Talivilja alumised lehed haigestuvad õhu kaudu levivate eostega, nakkus toimub pikemal perioodil ja levib madalamatel temperatuuridel, optimaalne on 15–20 °C.




20200326 144045 LargePäikesest ja külmast mullast tingitud punakad lehed talinisulMida teha? Üldiselt pole vaja väga muretseda. Tavaliselt on sobiv helelaiksuse tõrjumiseks kasutada fungitsiidi alates võrsumise lõpust (T 1 pritsimine) Haigus levib alumistelt lehtedelt ülespoole vihma, tuule ja muu kontakti kaudu. Ülemised 2. lehte ja viljapea tagavad peamise osa saagi moodustumisel, seega kaitsete nii juba varakult ülemisi lehti. Juhul kui Teil on helelaiksusele väga vastuvõtlik sort või kui näete, et nakkus on suurel osal taimedest võib osutuda vajalikuks võrsumisfaasis pritsimine (T 0 pritsimine), tavaliselt kattub see herbitsiidi kasutamisega, kui taimed juba aktiivselt kasvavad. Praegu on kindlasti veel vara.


mangaanipuudus 2020 LargeMangaanipuudus talinisulTaliviljadel saab hästi eristada ka mangaanipuudust. Taimik on nõrk ning põld laiguline, traktorijäljed on tavaliselt rohelisemad, mulla tihendumise tõttu. Mangaanipuudust esineb eelkõige karbonaatsetel ja tugevasti lubjatud huumusrikastel muldadel. Mangaanil on oluline roll taime ainevahetuses. Koosmõjus teiste ühendite ja mikroelementidega aktiveerib ta paljusid protsesse kiirendavaid ensüüme ning mõjutab fotosünteesi. Mangaanipuudusel on lehtedel kahvatukollased viirud või täpid leheroodude vahel, võivad areneda pruunid (nekrootilised) täpid, esimesed puudustunnused on näha noortel lehtedel. Mangaanipuuduse puhul on häiritud taimele omaste kasvuainete (näiteks heteroauksiini) teke võrsete ja juurte tippudes, mis pidurdab taimerakkude pikkuskasvu ja jagunemist. Kui liikuva mangaani ülimadala sisaldusega mullas kaasnevad veel teised ebasoodsad keskkonnatingimused, näiteks pikaajaline põud, siis kasvukuhiku tegevus seiskub, võrsed ei kasva edasi ja lehtedel tekivad väärarengud.

Mida teha? Puudusnähtude ilmnemisel on operatiivsem kasutada lehekaudset mikroelementidega väetamist. Samuti on mõistlik tugineda oma varasematele kogemustele, võttes arvesse mulla- kui taimeanalüüse ning kasutada lehekaudset mangaani juba enne puudusnähtude ilmnemist.

Nuutriga põld LargeTalirapsipõld nuutri kahjustusegaTalirapsi põldudel võiks kontrollida ristõieliste nuutrisse (Plasmodiophora brassicae) nakatumist. Tavaliselt esmaseks tunnuseks on kiduramad, punakad taimed. Tõmmake taimed välja ning uurige juuri. Niisketes kohtades võib olla, et kogu peajuur on ära hävinud ning taimed on produtseerinud palju narmasjuuri. Kuivemates kohtades näeme juurte küljes suuremaid või väiksemaid komusid (paksendeid). Eriti tähelepanelikult tuleb kontrollida neid põlde kus kasvab raps ning on teada, et muld on happeline. Nuutrisse nakatunud taimed jäävad kasvus kängu, sest juurte kaudu toiteainete omastamine on häiritud. Varajases faasis, tugeval nakatumisel tõenäoliselt taimed hukkuvad, hilisemal nakatumisel taimedel tekib hädaküpsus visuaalselt erisutuvad põllul kollakate laikudena, kõtru moodustub vähe ning taimed on kiduramad. Saagikadu sõltub nakatunud taimede osakaalust põllul.
Tavaliselt on esmanakkus niiskematel, raskemate mineraalmuldadega kohtades lokaalselt põllul, sageli sissesõidu kohtades, kus tallamine suurem. Väga oluline, et nuutri avastamine ja kindlakstegemine nakatumise varajases kasvufaasis, sel juhul saab mõningate võtetega haiguse survet vähendada.

Nuuter2020 LargeNuutrisse nakatunud talirapsMida teha?
• Väetamisel lämmastikuga, ära vähenda planeeritud norme. Väiksema kahjustusega taimed suudavad heas kasvujõus produtseerida lisajuuri ning vähendada nuutri survet. Kui juured on juba muutunud komudeks ehk pahkadeks, pole kahjuks lämmastiku andmine nendele taimedele abiks, kuna enamus juuri on juba hävinud ja taim mädanema läinud.

• Anna piisavalt väävlit, samas jälgi, et lämmastiku ja väävli suhe oleks tasakaalus. Optimaalne N ja S suhe on 1: 4-5 st 100 kg lämmastiku kohta 20-25 kg väävlit.

• Peale poolmakroelementide (Mg, S), ära unusta mikroelemente (Mn, Zn, B, Mo)! Sobib kasutada erinevaid leheväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.

• Vajadusel tõrju ristõielisi umbrohtusid, kevadel saab seda teha toodega Salsa, kulunorm 15-25 g/ha, kindlasti lisa märgaja nt Lignum, kulunormiga 0,1 l/ha.

külmakahjustusega taliraps 2020 LargeTalirapsi lehtedel külmakahjustusHaiguse vältimiseks. Happeliste muldade lupjamine, korralik viljavaheldus ning põllutööriistade puhtana hoidmine. Ristõieliste nuuter on limaseen, kes elab spooridena mullas. Seene ellujäämiseks on oluline peremeestaime olemasolu. Mullavees idanenud rändeosed tungivad juurtesse ning põhjustavad taimedel eelpool mainitud kahjustusi. Üks võimalus on kasvatada nuutrikindlaid sorte (SY Alister, Mendel, Cracker jt.). Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo