Lutsernikasvatuse põhipunktid

Hooaja alguses on ikka hea meelde tuletada, mida lutserni kasvatamisel meeles pidada. Kuigi me oleme nendest asjadest juba mitmeid kordi rääkinud, on kindlasti väike mäluvärskendus asjakohane.

Lutsern kevad 2020.a.
Proovin võimalikult lühidalt punktide haaval kokku võtta.

Pinnase ettevalmistamine

• Enne lutsernipõllu rajamist tuleks kontrollida toiteelementide sisaldust mullas, samuti mulla pH-d. Lubiväetist tuleb kasutada, kui mulla pH on mulla pindmises kihis (0...15 cm) alla 6,5.
• Vajadusel tee lupjamine eelvilja ette.
• Väga tähtis on pinnase ettevalmistamine külviks. Olulisel kohal on sügisene umbrohutõrje glüfosaadiga, et külvi alla minev maa oleks võimalikult umbrohupuhas.
• Kuna pinnas kuivab kiiresti on oluline küntud/randaalitud põld libistada pindmiselt, et hoida mullaniiskust.

Lutsern tärganud, 2019.a. kevad

Külv

• Külv teha esimesel võimalusel, kui muld on tahenenud ja soojenenud.
• Lutserni seeme töödelda enne külvi mügarbakteriga. On olemas erinevaid võimalusi. Kui Te teete töötluse ise, siis need mügarbakterid kardavad külma ning väga vara külvates võivad bakterid osaliselt hukkuda, seega on oluline, et muld oleks soe. Kui seeme on eelnevalt töödeldud bakteriga, mis on kapslis, siis need nii palju külma ei karda, seega saab varem külvata.
• Külvata siledale pinnasele, rullida.
• Korjata kivid.
• Külvisenormiks soovitame kasutada 20-25 kg/ha, võib lisada juurde 1 kg valget ristkut, võimalike tühimike täitmiseks.
• Külvisügavus ~1,0 cm, reavahe sõltub tavaliselt külvikust sobib nii 12,5 cm kui 15 cm. Mitte laia reavahega.
• Võib teha ka hajuskülvi.

Rajamiseelne väetamine

• Võimalusel võib kasutada külvi alla läga, soovitav kogus 20-30 t/ha.
• Lämmastikku võib arvestada kasvuperioodi alguses 20-40 kg/ha.
• Kaaliumi, fosfori, magneesiumi ja boori vajaduse katmiseks kasutada mineraalväetisi, eriti vajalik on siis kui orgaanilist väetist ei anta. Näiteks kasutada kompleksväetist NPK 5-15-30+5S 300-370 kg/ha, magneesiumsulfaati 100 kg/ha ja KCl-i 140 kg/ha

Lutsernikärsaka kahjustus 2019.a. kevad

Umbrohu- ja kahjuritõrje

• Lutserni tärkamisel ja esimeste pärislehte faasis jälgi hernekärsakaid ja lutsernikärsakaid.
• Kärsakaid saab vajadusel tõrjuda toodetega: Fastac 50, kulunorm 0,2-0,4 l/ha, Karate Zeon, kulunorm 0,1-0,15 l/ha, Decis Mega, kulunorm 0,15 l/ha.
• Lutserni 1-2 pärislehe faasis saab keemiliselt kaheiduleheliste umbrohutõrjet teha tootega Basagran 480, kulunorm 2,0 l/ha. Umbrohud idulehtede kuni 4 lehe faasis.
• Orasheina ja mitmeaastaste kõrreliste tõrjumiseks on lubatud seemnepõldudel kasutada toodet Focus Ultra, kulunorm 4-5 l/ha
• Umbrohtusid saab tõrjuda ka hoodusniidetega. Esimene hooldusniide tuleb teha külvijärgselt enne 2 kuu möödumist.
• Hooldusniide teha 15-20 cm kõrguselt. Oluline, et ei kärbitaks kultuurtaimi. Lutserni taimed hooldusniite ajal ~10 cm kõrgused.

2-4. aasta lutsernipõllud

Eelmise aasta taimejäänused, 2020.a.kevad
Varakevadised hooldustööd

• Vajadusel võib rullida, soovitav silerulliga, et suruda kivid, mutimullahunnikud pinnasesse, samuti eelmisest aastast jäänud kuivanud taimejäänused. Oluline on seda teha paraja mullaniiskuse juures, kuna lutsern ei talu liigset tallamist.
• Sügisel antud fosfor ja kaaliumväetised tagavad piisavat toiteelementidega varustatuse kuni esimese niiteni.
• Lämmastik on mullas olemas, kuna lutsern kui liblikõieline kultuur seob õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda.
• Juhul kui sügisel jäi lutsern väetamata on oluline varakevadel anda vajalikke toiteelemente. Eelistada võiks madala lämmastikuga kompleksväetisi aga sobib ka nt 150-200 kg/ha kaaliumkloriidi, 100-130 kg magneesiumsulfaati.

Lutsern, umbrohupuhas põld 2019.a.Väetamine peale esimest niidet

• Üldjuhul 2-4. aasta lutsernipõllul peaks toimuma väetamine peale esimest niidet. Siis tuleb anda nii kaalium, fosfor, väävel, magnesium kui boor.
• Väetised anda peale niidet nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt kohe järgmisel päeval.
• Tähelepanu tuleb pöörata kaaliumile ja väävlile. Planeeritavast K ja S kogusest võiks osa kasutada peale esimest niidet, teine osa hiljem, kas peale teist või kolmandat niidet.
• Kaaliumivajaduse katmiseks sobib kasutada ka nt 100-200 kg/ha KCI
• Sobivad kaaliumirikkad NPK(S) väetised, nt NPK 5-15-30+5S, YaraMila NPK 9-12-25-2,6S, samuti YaraMila NK(S) 22-14(3) väetis.

• Saagikus 10 t/ha KA- keskmine vajadus: N- 20-30 kg/ha, P – 25 kg/ha, K – 160 kg/ha, S – 35 kg/ha, Mg – 15 kg/ha, B – 0,5 kg/ha

Hilisemates hooldustöödest, väetamistest ja koristusajast tuleb juttu jooksvalt. Proovin jällegi väikese kirjutisega meelde tuletada, et kõik vajalikud tööd tehtud saaks.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom