Ripslased (Thripidae) taliteraviljades

Tänuvu on üks selline aasta, kus ripslaste arvukus on taliteraviljades üsna kõrge. Piirkonniti on see väga erinev, sest putukate esinemist mõjutavad mitmed tegurid.

20200601 104440 LargeRipslased rukki lehetupes

Eestis kahjustavad teravilju mitmed ripslaste liigid. Valmikud on 1-2 mm pikkused, 2 paari ripsmeliste tiibadega ja kollaka, pruuni, musta või roheka kehaga putukad. Vastsed on väliselt valmikutega sarnased, eristada saab neid väiksemate mõõtmete, lühemate tundlate, nõrgemate kehakatete ja tiibade puudumise järgi.

Ripstiivaliste lennuvõime ei ole kuigi hea, kuid võivad nad tuule kaasabil levida väga kaugele. Viimaste kasvujärkude vastsed on enamasti mullas, kus nad ei toitu. Talvituvad valmikute või vastsetena 10-20 cm sügavusel mullas. Kevadel kui muld on soojenenud temperatuurini 10–12 °C väljuvad ripslased mullast ja emasputukas muneb kõrreliste pähikutele 30–100 muna. Aastas esineb tavaliselt vähemalt kaks põlvkonda.




Ripslase kahjustus tervaviljal LargeRipslase kahjustus tervaviljalRipslaste kahjustus

Kahjustavad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, kes imevad pähikutest ja vart ümbritsevast lehetupest taimemahla. Toitudes lehtedest põhjustavad ülemise lehetupe hõbedast välimust, kahjustatud lehed muutuvad pruuniks. Imedes lehetuppedest või neis arenevatest pööristest taimemahla muutuvad kahjustatud kohad valkjaks, pähikud kuivavad, terad on kõlujad või neid ei arenegi. Kahjustuse tagajärjel tekib kõrrelistel valgepähiksus. Kahjustust on kerge segi ajada pöörise külmakahjustusega. Lisaks otsesele, imemise teel tekitatud kahjule, võivad ripstiivalised olla ka mitmesuguste seen-, viirus- ja bakteritest tingitud taimehaiguste edasikandjaiks. Saagikadu tõrjet nõudva arvukuse juures võib ulatuda 20–25%.

rukis LargeRukisÜldised tõrjevõtted

Koristusjäätmete hävitamine ja sügiskünd. Võimalikult varajane külv. Soodustada tuleb kahjurite looduslike vaenlaste – lepatriinude, jooksiklaste, sirealaste ja kiletiivalistest parasitoidide olemasolu, jättes nende jaoks loodusliku taimikuga kaetud põllupeenraid ja põldude sisse loodussaarekesi.


Tõrjekriteeriumiks on ripslaste esinemine 20–30 (50)% võrsetel. Keemiline tõrje on sama, mis lehetäide puhul. Vajalik on väga põhjalik vaatlemine, kuna putukad on väga väikesed ning raskesti märgatavad. Pritsimist võib rakendada, kui enne õitsemist on arvukus ületanud tõrjekriteeriumi. Pritsimist ei tohiks enam teha piimküpsuse faasis. Varajases teraviljade kasvufaasis, kui viljapea pole veel lehetupest väljunud saab ripslast tõrjuda ainult süsteemsete toodetega (Danadim 40 EC0,5 l/ha, Proteus OD 0,6-0,75 l/ha), hiljem sobivad arvukuse mahasurumiseks ka kontaktse toimega tooted nagu näiteks Decis Mega 0,15 l/ha, Karate Zeon 0,15-0,2 l/ha, Evure 0,15-0,2 l/ha.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo