KEVILI ringkäik koduaias

3. osa. Kasvuhoone , vaata siit: (LINK)
4. osa. Maasikad ja vaarikad, vaata siit: (LINK)
5. osa. Lilled, vaata siit: (LINK)

Vaata lisainfot filmide juurde.



Magneesiumipuudus kurgil - leherood tumerohelised, leheroodude vaheline osa heledam.Kaaliumipuudus, leheääred muutuvad heledamaks, hiljem kolletuvad ja kuivavad. Lehel näha ka magneesiumipuuduse tunnuseid



















Maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi) 
Maasika-õielõikaja valmik on mustjashall 2-3 mm pikkune, pika kärsaga mardikas.Maasika-õielõikaja vastsed arenevad punga sees ja nukkuvad seal




















Munevad maasikate õitsemise algul ühekaupa maasika avanemata õiepungadesse. Emane suleb munemisava eritisega ja närib ülaltpoolt punga õievarre pooleldi läbi, nii, et pung jääb rippuma. Munast koorunud vageltõuk toitub närbuva punga sisust. Üks mardikas kahjustab keskmiselt 50 õit. Kahjustus on suurem põuasel kevad-suvel. Noormardikad väljuvad pungadest juuli algul ja siirduvad talvituma. Talvitub noormardikana varisenud lehtede all või mullas või mujal varjatud kohtades.

Vältimine ja tõrje: Taimejäänuste ja prahi korjamine ning hävitamine taimede alt. Reavahede harimine sügisel ja kevadel. Murdunud õiepungad kohe ära korjata ja põletada.

Maasika lehemardikad roodavad maasikalehti, närivad pungadesse ja õie kroonlehtedesse väikesi mulke. Vastsed toituvad lehtede alumisel küljel. Ülemise epidermi jätavad terveks.Lehetäid vaarikal , imevad taimemahla võrsetest ja lehevartest, mille tagajärjel võrsed kõverduvad ning lehed keerduvad. Levitavad viirushaigusi.









Vaarika pahksääsk muneb vaarikate õitsemise ajal noortele võrsetele. Koorunud vaglad tungivad kohe võrsesse, kus imevad taimemahla. Umbes kolme nädala pärast hakkab kujunema pahk, mis saavutab lõpliku kuju ja suuruse lehtede varisemise ajaks. Pahast ülespoole jääv võrseosa kuivab ning murdub kergesti.


















Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom