Teraviljade pähikuhaigused – fusarioos pähikul (Fusarium spp.)

Niiske ja soe ilm teravilja õitsemise ja terade täitumise ajal soodustab pähiku- ja teisi teraviljahaigusi. Ehkki need võivad saaki vähendada, on nende peamine mõju tera kvaliteedile. Nakatumine võib vähendada teraviljade täitumist ja põhjustada madalat mahukaalu ja väiksemat tera.


Teraviljade nakatumine patogeenide poolt, mis põhjustavad fusarioosi pähikutel samuti tungaltera, võivad toota mükotoksiine. Mõned haigustekitajad mõjutavad ka teravilja välimust (nt hallitusseened), põhjustades viljapeade luitumise, viimane pole küll suur saagikadude põhjustada, kuid on oluline toiduvilja kvaliteedi alandaja. Mõned juure- ja kõrrehaigused võivad põhjustada kultuuri stressi ja enneaegset valmimist. Lehehaigused nagu rooste, jahukaste, äärislaiksus, võrklaiksus, helelaiksus ja ramulaaria võivad levida viljapeas olevatele pähikutele ja ohetele.

Teraviljadel põhjustavad fusarioosi, tõusmepõletikku, juuremädanikku mitmed Fusarium ja Microdochium liigid nagu Fusarium avenaceum, F. culmorum, F. graminearum, F. poae, F. langsethiae, Microdochium nivale ja M. majus. Selline haiguste kompleks võib olla nii seemnetel, pinnasel kui taimejäänustel ning põhjustada teraviljadel mitmesuguseid haigustunnuseid. Majanduslikult kõige olulisem on fusarioos pähikul.

Haigustunnused

Fusarioosi nakkus võib põhjustadavalgepähiksust, 2019.a.Fusarioos pähikul kahjustab nii otra, kaera suvinisu, talinisu, rukist kui tritikalet. Esimesed haigustunnused ilmnevad peale õitsemist, sageli piimküpsuse faasi (kasvufaas 75) keskpaigas. Hilisemad nakkused võivad põhjustada terade nakatumist ilma ilmsete valgete pähikutega. Roosaka seeneniidistiku esinemine võib olla nähtav ka nakatunud sõkaldel. Saagi valmimisel muutuvad sümptomid vähem nähtavaks.


Fusarioos taliodral, pähikud mädased, pruunikad, 2020.a. (foto: T. Allik)Saagikoristuse ajaks võib pähikutel olev fusarioos põhjustada kõlujaid ja kortsulisi teri või steriilsed valged viljapäid, kuid see pole alati nii. Mädaniku korral, tavaliselt otradel muutuvad pähikud pruuniks ja halliks. Sõklad muutuvad violetseks, pead kaarduvad ja idanevad. Nakatuvad ka terised, mis on toksilised nii inimestele kui loomadele, kuna mitmed haigust tekitavad Fusarium perekonna seened toodavad mükotoksiine (desoksünivalenooli ehk DON ja zearalenoon ehk ZEA/ZON). Fusariumiga kahjustatud terade ja mükotoksiinide esinemise vahel on vähe seost. Seetõttu ei ole fusarioosi sümptomite esinemine mükotoksiiniriski hea näitaja. Nakatunud viljast leiba süües võib mürgistus lõppeda surmaga.


Haiguse levik
Optimaalne aeg tõrjuda pähikuhaigusi (varajane õitsemine, kasvufaas 63-65)Esmane nakkus pärineb saastunud seemnest või eelmise aasta taimejäänustelt, mullast ja teraviljavariselt või kõrrelistelt umbrohtudelt, mis on peremeestaimed. Puhtimata seemne külvamine ja õitsemisaegne märg ilm soodustavad haiguse levikut. Haigustekitaja nakatab õhus levivate eostega vilja õitsemise ajal moodustuvat tera või kasvab nakatunud külviseemnest koos taimega kõrre sees häirides ainevahetust. Kõige vastuvõtlikumad on teraviljad täisõitsemise faasis, lipulehe tupp on avatud ja sinna valguvad sademed on eostele soodsaks pinnaseks.





Valgepähiksus nisul, 2019.a.

Määrava tähtsusega on soojus ja niiskus, sademed teravilja õitsemise ajal soodustavad nakatumist põhjustades valgepähikut ja seemnetega levivat nakkust. Edasised vihmasajud ja niisked tingimused võimaldavad sekundaarset nakatumist. Soodustades seente edasist kasvamist ja mükotoksiinide tootmist. Optimaalne temperatuur on 18–28 °C.  Odra nakatumine sõltub õitsemise tüübist ja nakatumise momendist. Kinnise õiega õitsevad sordid on õitsemise ajal resistentsed, kuid vastuvõtlikud juba 10 päeva pärast õitsemist. Avatud õitega õitsevad sordid on vastuvõtlikud juba õitsemise ajal. Putukad kannavad edasi haigustekitajate eoseid. Nisul suurendab haiguse esinemist lehetäide kahjustus ja mehaaniline lehtede vigastus. Seeneperekonna esindajad võivad tugevasti areneda niisketes säilitamistingimustes, kleepides seemned kamakateks.

Ennatavad meetmed

Haigust soodustatavateks teguriteks on otsekülv ja minimeeritud mullaharimine ning järjestikune kultuuri kasvatamine. Haigust soodustab teraviljade kasvatamine maisi järel. Kasvatage haiguskindlamaid sorte. Efektiivne on koristusjäätmete sügav sissekünd ja viljavaheldusest kinni pidamine. Tehke kõrreliste umbrohutõrjet. Vältige liigset lämmastikuga väetamist. Fosforväetised pidurdavad seene arenemist. Kõrge fusarioosi riski puhul koristage vili võimalikult kiiresti, sorteerige koheselt ja kuivatage 14% niiskuseni.

Keemiline tõrje

Seemnete puhtimine ja õitsemisaegne fungitsiidi kasutamine. Kaitse pähikuhaiguste vastu sõltub eelkõige kasutusajast ja kulunormist. Fusarioosi nakkuse parimaks ärahoidmiseks viljapeadel pritsitakse teravilja haiguste levikuks soodsate tingimuste korral loomise lõpust kuni õitsemise lõpuni. Kuna fusarioosi tõrje on raske ja kulukas, tuleks seda kasutada eelkõige sel juhul kui risk nakatumiseks on väga suur või tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana. Pähikuhaigusi soodustavad ka lehetäid, eritades magusat kleepuvat ainet mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Pähikute kaitseks fusarioosi vastu on väga head eelkõige asoole (tebukonasool, metkonasool, protiokonasool) või nende kombinatsioone sisaldavad tooted nt Priaxor+Curbatur, Elatus Era, Variano Xpro, Prosaro,  Folicur, Orius 250 EW, Juventus 90, Artina EC, Librax jt. Parim aeg teha T3 pritsimist fusariooside vastu on kasvufaas 63-65 st õitsemise algusest kuni täisõitsemiseni. Kui tõrje teha loomise lõpus (kasvufaas 59), kui viljapea on lehetupest täielikult väljunud, aitab säilitada lehestikku ja pikendada lehtede ja viljapea vastupidavust haigustele, konkreetselt fusarioosile nii tugevat kaitset ei saa.



Juuremädanik põhjustab valgepähiksust. talioder 2020.a.Siinkohal toon punktide haaval välja olulisemad riskitegurid fusarioosi nakatumiseks taime kasvu erinevatel perioodidel (allikas: https://ahdb.org.uk/cereal-dmg).

Enne külvi:
• töötlemata nakatunud seeme
• kehv külvipind
• Eelkultuuri taimejäänused - see on peamine nakkusallikas, eriti pärast maisi, peeti või rohumaad
• Piirkond: Nisu mükotoksiinide (DON- ja ZON) tase on tavaliselt piirkonniti erinev, Üldiselt rannikualade kõrgem õhuniiskus võib riski suurendada
• Kasvatamine: riski suurendatakse otsekülviga ja vähendatakse taimejäänuste täieliku sisseharimisega
• Vastuvõtliku sordi kasvatamine

Külvi ja õitsemise vahel:
• Soe ja kuiv ilm külvist kuni umbes kasvufaasini 31 (esimese kõrresõlme faasini) soodustab fusariumisse nakatumist. Microdochium on levinum jahedamates tingimustes.
• Erinevad laialehelised ja kõrrelised umbrohud, taimejäänused, aga ka mõned putukad võivad õitsemise ajal tekitada fusariumi allikat:

Õitsemise ajal
• märg ilm (kasvufaas 59–69 st loomise lõpp, viljapea lehetupest täielikult väljunud kuni kõik viljapead õitsemise lõpetanud).

Õitsemisjärgsel ajal:
• Lamandumine, mille tulemuseks on mükotoksiinide tootmist soodustavad niisked tingimused.
• Koristamisele eelnenud nädalatel on suurem sademete hulk (alates kasvufaasist 87), mis võimaldab sekundaarset nakatumist.
• Koristuse hilinemine rohkem kui kaks nädalat.
• Kahjustatud teraviljad.

NB! Kui fusarioosi tase on piirkonnas kõrge, tõuseb mükotoksiinide (DON- ja ZON) esinemise oht põllukultuurides. Ehkki mükotoksiinide oht odras on madalam kui nisul, tuleks seda siiski arvestada, kui otra kasvatatakse külvikorras koos maisiga ning tehakse minimeeritud mullaharimist.

*Kasutatud tekstide kokkupanekul  P. Sooväli, L.Kann. ETKI Põllukultuuride kahjustajad ja nende tõrje, 2018.a.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom