Rohumaade sh. lutserni sügisene väetamine


Mineraalväetiste kasutamine on hädavajalik tagamaks kvaliteetse ja stabiilse saagikusega rohumaa.

Lutsern puhas põld 2019 LargeHeas kasvujõus, hästi väetatud lutsern.Väetada pole mõtet, kui rohumaa on vana, hõre ja umbrohtunud. Loomulikult sõltub väetise kasutuskogus eelkõige mulla toitainete sisaldusest ja kasvatatavatest heintaimedest. Oluline on taimedele vajalike toitainete tasakaalustatud olemasolu mullas. Isegi vaid mõne toitaine defitsiit mullas võib põhjustada kultuurtaimede kvaliteedi halvenemise, talvekindluse nõrgenemise ja saagi vähenemise.


heintaimede segu LargeHästi väetatud heintaimede segu
Eelmine hooaeg sai rohumaa väetamisest põhjalikult kirjutatud, seetõttu ma ei hakka kogu teksti kordama, huvi korral lugege siit: (LINK).

Siinkohal tahaksin kindlasti meelde tuletada, et sügisel pärast rohumaa niitmist või karjatamist on vaja anda PK-väetisi. Eriti veel juhul, kui väetist pole hooajal piisavalt antud või on antud näiteks peale teist niidet pool planeeritud kogusest.  Näiteks on antud 100 kg/ha KCl peale teist niidet, siis on vaja anda peale kolmandat niidet lisa 100 kg/ha KCl, et tagada piisav kaaliumiga varustatus.

alfalfa def potassiumKaaliumipuudusel tekivad lutsernil lehe servadesse valged laigudSeega, eriti tähelepanelik tuleb olla kaaliumiga, sest selle toitaine tarve on heintaimede puhul suur. Liblikõieliste heintaimede, eriti aga lutserni puhaskülvide korral, on oluline jälgida ka mulla kaltsiumi (Ca), fosfori (P), väävli (S), boori (B) ja magneesiumi (Mg) sisaldust. Eelistada võiks kaaliumirikkad NPK(S) liitväetisi, nt NPK 5-15-30+5S, YaraMila NPK 9-12-25-2,6S, samuti YaraMila NK(S) 22-14(3) väetist, aga sobib anda ka nt 150-200 kg/ha kaaliumkloriidi.  Sügisene kaaliumi andmine suurendab taimede talve-ja külmakindlust, ning annab kevad-suvisel perioodil parema põuataluvuse. Magneesiumivajaduse rahuldamiseks rohumaadel sobib anda 100-130 kg magneesiumsulfaati.

Lutsern kevad 2020.a. LargeHästi talvitunud lutsern, kevad 2020.a.Kindlasti tuleb arvestada, et mida suurem on olnud saagikus, seda rohkem on ära tarbitud toiteaineid ning seega tuleb anda neid ka tagasi. Teadlik ja tasakaalustatud väetamine vähendab põllumajanduse mõju keskkonnale ning tagab rohumaa saagikuse ning püsivuse.

liiga kõrge sodi kevad 2020LargeLiiga vara tehtud viimane niide, eelmise aasta taimejäänused võivad olla probleemiks esimeses niites, kevad 2020.a.
Kokkuvõtteks sügisel antud fosfor ja kaaliumväetised tagavad piisava toiteelementidega varustatuse ja hea talvitumise ning taimede kasvu kuni esimese niiteni järgmisel hooajal.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, Agronoom
kevili logo