Ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae)


Tänavune sügis on soodustanud nii talirapsil kui rüpsil ristõieliste nuutrisse nakatumist. Tegemist on limaseenega, kes elab eostena mullas. Soojus, optimaalne temperatuur 18-25 °C ja niiskus on haiguse arenguks suurepärane. Mullavees idanenud rändeosed tungivad peremeestaime (ristõielised kultuurid) juurtesse ning põhjustavad taimedel juurekahjustusi.

nuuter arvo 2020 LargeRistõieliste nuuter talirapsil, sügis 2020.a.Haigustunnused

Esmaseks haigustunnuseks on sageli pisut punakas või natuke kehvapoolsem taim ning mullast välja tõmmates on taime juurdel pahataolised moodustised. On olukordi, kus kasvuperioodi alguses pole haiged taimed visuaalselt tervetest eristatavad, kuid mullapinnalt on paksendid juurtel juba näha. Igal juhul, kui varasemalt on põllul nuutrit esinenud või ristõielisi kultuure kasvatatud, tasub pistelisi kontrolle teha, eriti tähelepanelikult tuleb kontrollida neid põlde kus kasvab raps ning on teada, et muld on happeline. Nuutrisse nakatunud taimed jäävad kasvus kängu, sest juurte kaudu toiteainete omastamine on häiritud. Varajases faasis, tugeval nakatumisel tõenäoliselt taimed hukkuvad, hilisemal nakatumisel taimedel tekib hädaküpsus visuaalselt erisutuvad põllul kollakate laikudena, kõtru moodustub vähe ning taimed on kiduramad. Saagikadu sõltub nakatunud taimede osakaalust põllul.

Nuuter min Large 1Peetakse reegliks, et oodatav saagikadu nuutriga põllul on umbes pool nakatunud taimede protsendist ehk kui 100% taimi on põllul nakatunud, võib arvestada 50%-lise saagikaoga. Mõningatel juhtudel võib esineda ka saagi täielikku hävimist. Samuti on kindlaks tehtud, et sobivates tingimustes levib nuuter kiiresti kogu põllule, ideaalsetes tingimustes nakatuks 100% põllust (allikas: Syngenta.ee).

Tavaliselt on esmanakkus niiskematel, raskemate mineraalmuldadega kohtades lokaalselt põllul, sageli sissesõidu kohtades, kus tallamine suurem. Väga oluline, et nuutri avastamine ja kindlakstegemine nakatumise varajases kasvufaasis, sel juhul saab mõningate võtetega haiguse survet vähendada.

  • Väetamisel lämmastikuga, ära vähenda planeeritud norme. Väiksema kahjustusega taimed suudavad heas kasvujõus produtseerida lisajuuri ning vähendada nuutri survet. Kui juured on juba muutunud komudeks ehk pahkadeks, pole kahjuks lämmastiku andmine nendele taimedele abiks, kuna enamus juuri on juba hävinud ja taim mädanema läinud. Tõehetk, kas taimed elavad talve üle ja kui suureks osutub kahjustus, selgub kevadel.

  • Eelista kõrge Ca-sisaldusega väetisi.

  • Anna piisavalt väävlit, samas jälgi, et lämmastiku ja väävli suhe oleks tasakaalus. Optimaalne N ja S suhe on 1: 4-5 st 100 kg lämmastiku kohta 20-25 kg väävlit.

  • Peale poolmakroelementide (Mg, S), ära unusta mikroelemente (Mn, Zn, B, Mo)! Sobib kasutada erinevaid leheväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.

  • Tõrju ristõielisi umbrohtusid. Väga oluline on ka neil aastatel, kui ristõielisi kultuure ei kasvatata tõrjuda juba sügisel nt taliteraviljades rapsi varist, et mitte anda võimalust nuutril paljunemiseks.

Kuidas vähendada nuutri levikut?

Haigust soodustavad happeline mullareaktsioon (pH alla 6,0), taimedele omastatava väävli ning mikroelementide (boor, tsink, jood jt.) vähesus mullas. Kuna ristõieliste nuutri vastu Eestis pole registreeritud ühtegi preparaati on parim tõrje muldade lupjamine. Lisaks nuutri leviku tõkestamisele soodustab lupjamine mullast toitainete kättesaadavust, parandab väetiste kasutusefektiivsust, soodustab mikroorganismide tegevust ning ühtlasi tõstab saagikust.

nuuter 2019 LargeRistõieliste nuuter, taime hilises kasvufaasisHaigustekitaja levib nii tuule, pinnavee, koristusjääkide kui jalanõudega.
Enam aga mulla liigutamisega, seega põllutöömasinatel olevate mullaosakestega – oluline on masinad puhastada. Keskmine kultivaator võib kanda kaasas kuni 35 kg, traktor kuni 100 kg mulda. Vajalik on tugev harjamine, masinate survepesu – puhvertsoonis. Nuuter võib levida ka taimejäänuste abil ning jõuda loomade seedekulglat läbinuna lõpuks sõnnikuga uutele põldudele, seega on soovitatav koristusjäägid pinnasesse künda. Ristõielised kultuurid ei tohiks korduda külvikorras enne 5…8 aastat. Eoste ehk spooride poolestusaeg on 4 aastat st peremeestaime mitte leidmisel surevad pooled eosed, seega vähemalt 5 aastat mitte kasvatada sellel põllul ristõielisi kultuure. Üks võimalus on kasvatada nuutrikindlaid sorte (SY Alister, Mendel, Cracker jt.). Kuid need sordid on resistentsed vaid teatud patogeenitüvede suhtes.

Kokkuvõttes on kõige tähtsam happeliste muldade lupjamine, ristõieliste umbrohtude tõrjumine, korralik viljavaheldus ning põllutööriistade puhtana hoidmine.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo