Olukord põldudel


Viimaste päevade soojus ja kerge vihm annavad lootust, et sulab viimanegi lumi ning varsti saab põldudele väetama. Vanarahva kalendri järgi loetakse jüripäeva 23. aprilli kevatööde alguse ajaks, aga aastad on erinevad ning järjest enam tuleb tõdeda, et tegelikult saab kevadtöid järjest varem alustada.

Millistel põhjustel taliviljad võivad hukkuda ja milline on tänavune olukord?

20200323 130225 LargeKergelt punakas-pruunikas talinisu.Nii nagu iga kevad on paljudel põldudel näha, et kevadine talinisu on muutunud punakas-pruunikaks ning näeb üsna armetu välja. Üldiselt muretsemiseks pole põhjust, see on tavapärane ereda päikese, öiste jahedate temperatuuride ja toitainete puuduse koosmõju. Taim on stressis, kuna varuained on otsakorral ning juurte kaudu toiteelemente veel ei omastata. Ärge, aga leheväetiste andmisega praegu kiirustage, kuna taimedel mahlad veel aktiivselt ei liigu. Kasvuperioodi alguseks loetakse päeva, millest alates ületab ööpäeva keskmine temperatuur 5 ̊C. Leheväetiste andmine taimedele võiks toimuda siis, kui kasvuperiood on peale hakanud ning taimedel on lehti piisavalt, kuna toiteelemendid on omastatavad lehtede kaudu. Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes.

Külm taliodral LargeTaliodral leheotstel külmakahjustus, Tartumaa, kevad 2021.a.Tänavune talv soosis taimede talvitumist. Talveperioodil on enamlevinud ohtudeks külmumine, vettimine, haudumine ja külmakergitused, samuti võivad hukkuda taimed haiguste tõttu.

Võrreldes viimaste aastatega oli tänavune talv lumerohke ning taimede külmumise oht oli väiksem. Siiski esines kohati külmumist, eelkõige seal, kus lumikate oli juba veebruari viimase kolmandiku vihmasadude ja sulailmade tõttu sulanud. Märtsikuine lumesadu vahetult enne suuri miinuskraade päästis emamuse taimi külmakahjustustest. Siiski oli kohti, kus külmakraadide saabudes oli lumekiht praktiliselt olematu.

raps jõgevamaal LargeTalirapsil kahjustanud külm lopsakamaid lehti, Jõgevamaal, kevad 2021.a.Esialgsetel vaatlustel siiski tundub, et enamus taimedest erinevates Eesti piirkondades on suhteliselt väikeste külmakahjustustega. Näha on, et külm on kahjustanud küll erinevate teraviljadel leheotsi, kuid võrsumissõlm on terve. Talirapsipõldudel on külmakahjustusi rohkem näha, eelkõige on kahjustatud suured lehed, kuid rosett on terve, see annab lootuse heale saagile. Taliraps on väga hea taastuja.

tritikale varem külvatud h LargeTritikale varasem külv. Lume alt välja sulanud oras on kattunud õrna ämblikuvõrgutaolise halli, valge või roosaka seeneniidistiku kirmega, kevad 2021.a. (Foto: Hendrik Salm).Vettimisega seotud kahjustusi on seevastu näha tunduvalt rohkem, tänavuseks põhjuseks lumerohke talv ja kevadised sulaveed. Taimed jäävad toitainete ja õhupuudusesse.
Lõplik otsus, kui edukalt nendel põldudel taimed vastu peavad, selgub lähinädalatel. Kui vesi ei jää pikemaks ajaks püsima ning taimed jäid mõneks ajaks õhupuudusesse on kiireks taimede taastamiseks vaja anda kevadel esimesel võimalusel lämmastikku. Vettinud tamikut kahjuks ei taasta ka kiire lämmastiku andmine. Vettimisi on näha nii teraviljade kui rapsipõldudel.
Lumisèn taliodral LargeLumiseene kahjustus taliodral, Tartumaa, kevad 2021.a.Haudumine tekib siis kui lumi sajab sulale maale, taimed on küll soojas, kuid pimedas. Sel ajal on taimedel hingamine intensiivne aga fotosünteesi ei toimu. Sellistes oludes peavad taimed vastu kuni kolm kuud, siis saab toitainete tagavara otsa. Tänaseid ilmasid arvestades enamus taimi elasid selle perioodi edukalt üle. Kõige suurem tõenäosus taimede hukkumisele on haudumise ja haiguste, tänavu eelkõige lumiseene kahjustuse koosmõju. Hukkunud taimi küll tagasi ei too, aga nõrgestatud taimede taastamiseks on lahenduseks kiire lämmastiku andmine.


lumiseen talinisul 25.03.21 Largelumiseen talinisul, kevad 2021.a.Lumiseene (Monographella nivalis sün. Microdochium nivale) kahjustust on näha nii rukki, talinisu, talitritikale kui taliodra põldudel. Nakatunud taimed kaotavad klorofülli, koltuvad ja mädanevad kolletena. Nakatunud lehed hukkuvad kuivades ja lagunedes kiiresti lume sulamise järgselt temperatuuri tõustes. Kui alles jääb ebapiisav kogus juurekaela elusaid kudesid, ei saa uus kasv kevadel alata ja taim sureb. Haiguse poolt vähem mõjutatud lehtedel tekivad väikesed nekrootilised laigud, taim sageli taastub, kuid kevadine alguskasv hilineb ja saak väheneb. Seen säilib mullas, taimejäänustel ja seemnetel. Varajasemad, lopsakama lehestikuga taimed on lumiseene poolt rohkem kahjustatud. Kahjustuse ulatused on piirkonniti erinevad, eelkõige sõltus see lume sulamisest ja taime sügisesest talvitumiseelsest seisust.

Külmakergitused on meie tingimustes tavaline märtsikuine probleem, kus mulla pealmine kiht külmub ja seejärel sulab. Külmumise tagajärjel muld kerkib koos taimedega ning võib taimede juurestiku puruks rebida. Maapinna rullimine rihvelrullidega aitab vähendada külmakergituse negatiivset mõju. Loodetavasti enam suuri külmasid ei tule ning taimed talvituvad edukalt. Aprill peaks ära näitama lõpliku olukorra. Siiani suuri külmakergitusi pole täheldatud.

Esimesed kevadtööd

rukis harjumaal LargeRukis, hästi võrsunud 9-11 võrset, Harjumaal, kevad 2021.a. (Foto: Hendrik Salm).
Lämmastikuga väetamine. Esimisel võimalusel kui pinnas on tahenenud ja masinaga saab peale.
Äestamine. Äestamiseks on õige aeg, kui muld on piisavalt tahenenud ja ei kleepu kokku. Äestamine soodustab kultuurtaimede arengut ja selle võrsumist. Äestamine aitab mulda õhustada ja niiskusvaru säilitada, kuna purustatakse mulla pindmine kuivanud kiht. Samuti on see oluline esimene umbrohutõrje ning haigusetõrje, kuna talvega hävinenud või haigestunud taimed eemaldatakse. Hävinenud lehestik taimedel segab taime kasvamist, toitumist ning soodustab haiguste arengut. Rukki ja taliodra äestamisel peab olema ettevaatlik, kuna nende võrsed on hapramad erinevalt talinisust ja võivad murduda.
Rullimine on soovitav seal, kus äestada ei saa külmakergituste tõttu, kuna taime juured on maapinnal ning võib juhtuda, et äestamisega tõmmatakse taimed täiesti välja.

tritikale hilisem külv LargeTritikale, hilisem külv on hästi talvitunud, kuna lumiseene arenguks on olnud ebasoodsamad tingimused seoses väiksema lehemassiga, Harjumaa, kevad 2021.a. (Foto: Hendrik Salm).Kokkuvõtteks võib öelda, et nii taliteraviljad kui taliraps on enamasti talvitunud, kuigi erinevates piirkondades on kultuuriti ja ka sorditi pilt pisut erinev. Kahjustatud põldude saatus otsusta hiljem, kui esimene väetusring on tehtud ja näed, et olukord pole ootuspärane.




Tiiu Annuk
Põllumeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo