Ülevaade põllult – aprilli teine nädal
Aprilli algus on olnud üsna jahe ja kevad on saabunud tänavu väga rahulikult. Viimasel nädalal on talv näidanud veel viimast kurja nägu, on sadanud nii vihma, lund kui rahet, lisaks korralik tugev tuul. Ja siis jällegi pilved hajuvad ning päike on väljas. Selline iga-aastane võitlus kevade ja talve vahel. Nüüd nädalavahetuse soojus elavdab loodust ja taimed hakkavad jõudsalt arenema ja põllud lähevad silmnähtavalt rohelisemaks.Kõigile on teada, et Lõuna-Eesti loodus on Põhja-Eestist sammu võrra ees, nii ka tänavu. Aprilli esimesel nädalal olid Lõuna-Eestis väetisekülvikud põldudel, julgemad tegid juba esimese väetusringi 26 märtsil. Siiski enamus alustas väetusringidega hiljem, eelmisel reedel ja põhapäeval, sest mulla temperatuur on siiani väga jahe ning kiirustada polnud vaja. Taimed ei omasta väetist ikka enne kui soojemaks läheb. Põhja-Eesti pool polnud põlludki tahenenud ja alustati eelmisel nädalal väetise andmisega, enamus sai sellel nädala esimese väetusringiga maha.
Lumi on põldudelt läinud ning aprilli teine nädal näitab juba paremat pilti põllust, kas olukord on ootuspäraselt hea või tuleb hoopis põld ümber külvata, kuna talivili ei talvitunud. Möödunud talv oli meil lumerohke ning võrreldes eelmise kahe aastaga olid tingimused talvitumiseks erinevad.
Peale lumerohket talve on väga tavapärane, et teraviljasid hakkavad kimbutama haigused nagu lumiseen (Monographella nivalis sün. Microdochium nivale) ja tüfuloos (Typhula borealis, T. incarnata), eriti kui lumi tuleb külmumata maale. Tähelepanuväärne on see, et Ida-Viruma ja Alatskivi kandis olen vähem lumiseent täheldanud kui mujal Eestis, põhjuseks on see, et kui märtsi alguses tuli uus lumi, siis saabusid ka suuremad külmad. Kui mujal Eestis tuli lumi ja külm peaaegu korraga, siis see Eesti piirkond sai enne lume tulekut 1-2 päeva krõbetat külma, see külmutas maa enne lume tulekut rohkem, ning lumiseene arenguks olid ebasoodsamad tingimused, olgugi, et lumi sulas hiljem. Samas jällegi on Ida-Virumaa kandis näha taimedel suuremaid külmakahjustusi, eelkõige rapsi suuremad lehed on külmavõetud.
Lumiseene ja tüfuloosi tõrjeks on parim viis äestamine, et kuhtunud taimik eemaldada, lisaks lämmastikväetiste andmine. Kõige olulisem on see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku. Lõuna- ja Lääne Eestis sai juba möödunud nädalal äestada, Põhja pool oli seda veel vara teha, sest muld polnud piisavalt tahenenud. Tõenäoliselt lähebki tuleval nädalal ka Põhja-Eestis taliviljade äestamiseks.
Talinisu
Talinisude olukord on üldiselt hea. Siiski on väga palju näha lumiseene kahjustusi. Talvitumise ja lumiseene vastuvõtlikkuse seisukohalt on sordiomadused suurt rolli mänginud. Suuremad kahjustused on põldudel külvikorras on teravili teravilja järel nt suviodra või taliodra järgi külvatud talinisu, nendel põldudel tekkis sügisel palju eelkultuuri varist. Suuremad kahjustused on ka lopsakama taimikuga ning madalamatel aladel, eelkõige turvasmuldadel.Mõnel pool tundub, et probleem on ka seemne kui ka puhtimise kvaliteedis. Paljudel nisupõlddel on näha, et tervete taimede vahelt on hävinud üks-kaks taime, mis ilmselgelt on kasvanud samades tingimustes, seega ei saa olla põhjuseks ainult ebasoodsad tingimused. Teada on, et nõrgemad taimed on vastuvõtlikumad haigustele sh lumiseenele ja juuremädanikele. Kuna lund oli tänavu palju jäävad silma kahjustusi tee äärsetes põlluosades. Põhjuseks kokku lükatud paks lumi või teele visatud sool, mis on hävitanud taimiku. Märkimata ei saa jätta ka madalamaid lohukohti, kus vettimise tagajärel on taimik hävinud või jäänud hõredamaks.
Tänavu on erakordselt huvitav aasta, juba olen tuvastanud jahukaste talinisul. Nakatunud on varajased, jahukastele vastuvõtlikud sordid nt sort ´Edvins´. Taime lehtedelt näha, et esmanakkus on saadud juba sügisel ning seen on talvitunud talinisu orasel. Paar nädalat tagasi, kui temperatuur tõusis 10 °C ringi, arenes seen edasi, sest lähemalt uurides selgus, et tegemist on juba uue nakkusega. Seega soovitan, kui kasvatate jahukastele vastuvõtlikke sorte, kontrollida olukord üle. Saabunud soojad ilmad on jahukaste levikuks väga soodsad ning sel juhul, kui nakkus on juba taimedel tuleks kevadise esimese taimekaitsetööga ette võtta jahukaste tõrje. Eosed levivad tuule abil väga pikkade vahemaade taha. Eosed vajavad idanemiseks niiskust ja seene levikuks on vaba vee olemasolu oluline. Rohke lämmastikväetise kasutamine muudab taimiku tihedaks ja tingimused jahukaste levikuks soodsaks.Viimasest soojast nädalavahetusest on täpselt paras aeg uue eoste arenguks. Kui nakkust ei ole, pole vaja tõrjet teha. Kõrreliste jahukaste (Erysiphe graminis) talinisul
Tritikale Tritikale ei ole nii talvekindel võrreldes talinisuga. Üldiselt on tritikale üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele ning soojuse ja lumekihi all areneb lumiseen massiliselt. Põllud, mis sulasid lume alt varem ja kus taimik väiksem on situatsioon põllul üldiselt parem ning lumiseeent vähem.
Tritikale tundub, et ongi tänavu üks kõige kehvemini talve üle elanud kultuur. On väga raske leida ühtset joont, et mistõttu mõned põllud on hävinud ning teised mitte. On põlde mis on varajase küviga ja hea eelviljaga ning on alles, samas teised on suurte kahjustustega. Leidub ka põlde mis on talinisu järgi külvatud ning pole väga hea eelvili ning on ilusti talvitunud. Eks nüüd lähimate nädalate jooksul selgub lõplik pilt.
Talioder
Talioder on talvitumise seisukohalt taliteraviljadest kõige suurema riskifaktoriga kultuur. Üle Eesti on põlde, kus talioder talvitus suurepäraselt, samas on põlde millel on talvekahjud suured ning tuleb teha ümberkülv. Tänavu avaldub väga tugevalt puhtimise mõju taliodra talvitumisele. Enamasti on puhtimata seemnega külvatud taliodra põllud hävinud või väga kehvas seisus. Lõplik olukord nendel põldudel selgub tõenäoliselt alles mais, kui soojus taimed hoogsalt kasvama paneb. Haigustekitajate tõrjumine seemnetelt puhtimisena või sügisene lehekaudne tõrje on märkimisväärset positiivset mõju avaldanud taliodra talvitumisele. Väga oluline on tõrjuda lehehaigusi juba sügisel, kui need on lööbinud, nii läheb taim terve ja tugevane talvituma, tänavune aasta on seda tõestanud.
Nii nagu teistelgi teraviljadel on taliotra nakatanud lumiseen, kohati esimeb lumiseenega koos ka tüfuloosi, viimast küll võrreldes viimase kahe aastaga on oluliselt vähem. Lumiseene kahjustused on eelkõige varakult külvatud lopsaka taimikuga põldudel. Samuti on kahjustused suuremad kui külvikorras on talioder külvatud teravilja järgi või kui sügisene umbrohutõrje on tegemata. Kuna haigustekitaja areneb ka umbrohtudel (vesihein, orashein, laialehelised umbrohud), siis soodustab umbrohtumus haiguse levikut. Haigusetekitaja säilib sklerootsiumidena mulla pinnal või 1 cm paksuse mullakihi all, kus on eluvõimeline 2 aastat. Rohkem kahjustub talioder ja talinisu, vähem rukis. Kevadel äestada kergelt oraseid ja anda õigeaegselt pealtväetist.
Sõltuvalt sordi vastuvõttlikkusest on vähemal või rohkeml määral näha ka äärislaiksust (Rhynchosporium commune). Taime lehtedel on algul kahvaturoheline ovaalne laik värvub sinakaks või halliks. Hiljem ovaalselt pikenenud laigu keskosa kuivab, pleegib. Jahedad ja niisked tingimused soosivad seda haigust. Märjaga ja 10-18°C temperatuuril arenevad eosed kõrrejäänustel 48 tunniga. Lehtede nakatumiseks on vajalik niiskuse olemasolu ja temperatuur vahemikus 5-20°C, ideaalne 15-20 °C. Temperatuuril üle 22°C on nakatumine väga väike. Haigus esineb peale odra veel rukkil ja tritikalel. Varakevadine pritsimine (T0 – kasvufaas 23-29) on vajalik ainult siis kui vastuvõtlikel sortidel ilmnevad ulatuslikud sümptomid. Haiguse tõrjeks madala fungitsiidi normi kasutamine võib anda tulemuseks 0,2 t/ha lisasaaki.
Rukis on meie tingimustes kõige talve ja külmakindlam taliteravili. Oma suure lehemassi tõttu võib lumiseen taimedel olulisi kahjustusi tekitada, kuid peab ütlema, et olukord on väga hea. Kohati, teatud põllu osades ja madalamates kotades on lumiseen kahjustanud, kuid üldiselt on olukord suurepärane. Rukis
Kuigi kartus oli, et taimed kasvasid sügisel liiga suureks sooja sügise tõttu on rukis hästi talvitunud. Hävinud rukkipõlde pole kohanud.
Põldudel, kus on ohttralt lumiseent sobib teha õrna äestamist. Nii nagu taliodral peab ka rukkil olema äestamisega väga ettevaatlik, kuna rukki võrsed on haprad ja võivad murduda. Sageli piisab lämmastiku andmisest ning lumiseen taandub ning põllud löövad rohetama.
Põlluvaatluse käigus olen avastanud nagu ka talinisul jahukastet, kas on põhjuseks kõravlolevalt taliodra põllult sügisene nakkus või on tegemist jahukastele vastuvõtliku sordiga. Igal juhul peab nendel põldudel valmis olema varajaseks nakkuseks, kuna haigustekitajad talvitusid lehtedel ilusti ületalve ning soodsatel tingimustel hakkavad paljunema.
Talirapsi talvitumine on olnud samuti hea. Varajasemad külvid olid juba sügisel lopsakad, seetõttu on nendel põldudel rohkesti kuivanud lehti, mis on eelkõige tingitud kas külmakahjustusest või lumest, mis põhjustas suuremate lehtede hävimise. Taliraps
Viimane nädal on soodustanud taimede kasvu ning Lõuna- ja Lääne-Eestis on taimedel juba uued lehed kasvanud ning üldpilt on oluliselt rohelisem kui nädal tagasi. Põhja-Eestis veel taimede kasv nii aktiivne pole ning põllud on hallikamad, kuna domineerivad talve jooksul hävinud lehed. Kasvukuhik on terve ning elujõuline, siiski on tulnud ette ka selliseid põlde, kus talirapsi kasvukuhik on saanud külmakahjustusi ning on mäda, kuid päris hävinud põlde pole kohanud. Nädalavahetusega saabunud soojus, paneb taimed hoogsalt kasvama kõikjal Eestis.
Madalamates kohtades on näha sulavee kahjustusi, mõnes kohas on siiani vesi peal, tõenäoliselt taastub osa taimi, kuid sellistes kohtades jääb taimik kindlasti hõredamaks. Muretsemiseks pole aga põhjust, kui enamus põllupildist on hea.
Põldudel on näha hiirte näritud taimi ning arvukalt käike, lisaks on metsloomade poolt tehtud rüüsteid, mille tõttu taimed on kahjustatud ja osaliselt hukkunud.
Viimaste aastate pehmed talved on teinud kasvatajad hoolikamaks ning sügisel nakkuvaid haiguseid nagu fomoosi ehk mustmädanikku (Leptosphaeria maculans) ja tsülindrosporioosi (Pyrenopeziza brassicae) kohtab vähem.
Lisaks mustmädanikule ja tsülindrosporioosile olen leidnud ka hahkhallitust (Botryotinia fuckeliana), kuid seda ka üksikutel taimedel. Hahkhallitus nakatab eelnevalt kahjustatud nõrgestatud taimi, põhjuseks võib olla väga mitmeid (putukad, hiired, kitsed, mõni seenhaigus jne). Korralik haigusetõrje ning kasvureguleerimine sügisel on loonud head eeldused kõrgeks saagiks. Kes muidugi avastab kevadel haigustesse nakatumise peab mõtlema kevadisele haigusetõrjele. Haigustesse nakatumise puhul on üks olulisemaid faktoreid sordi vastuvõtlikkus. Jätkuvalt on probleem põldudel, kus on kahjustanud ristõieliste nuuter (Plasmodiophora brassicae), mis võib põhjustada väga suuri saagikadusid.
Õnneks ei tulnud märtsikuus väga suuri temperatuuri kõikumisi ning külmakergituste näol raps ei hävinud, mis on alati suurim kevadine oht.
Siinkohal tahaksin jagada ka ühte huvitavat leidu talirapsipõllult, mille ära määrasin. Tegemist on haigusega tüfuloos (Typhula spp.), siiani on meil tuntud teraviljadel samasse perekonda kuuluvaid mullaseeni Typhula borealis ja T. incarnata, mis tekitavad tüfuloosi teraviljadel. Tõenäoliselt võib olla tegu Typhula gyrans, T. brassicae või T. ishikariensis haigustekitajaga, see selgub juba laboris. Minu andmetel pole talirapsil seda enne Eestis tuvastatud. Leidu kinnitas ka ETKI-st vanemteadur Pille Sooväli, et tegemist on tüfuloosi sklerootsiumitega. Saksamaal on põhjustanud lumerohketel talvedel haigust mullaseen Typfula gyrans, kirjanduse järgi on Poolas leitud rohkem haigustekitajat T. ishikariensis. Ehmatama ei pea keegi, tegemist on pigem juhusliku haigustekitajaga. Huvitav leid – Tüfuloos talirapsil!
Haiguse esinemine ja mõju on seotud pikalt kestva lumekattega talvel, nõrgestatud taimedel, märgades kohtades. Tavaliselt on kahju väike ja piirdub üksikute taimedega. Koldelisel esinemisel võivad saagikaod olla märkimisväärsed. Haiguse tulemusel võib näha rapsipõldudel üksikult vahel ka koldeliselt talvega välja läinud või põdema jäänud rapsitaimi. Võrsetipud, nagu ka vanemate lehtede rootsud, on kõvasti maadligi vajutatud. Sageli on taimed kaetud valge seeneniidistiku kirmega. Seeneniidisrikuga kaetud taimeosadel on näha rohkem või vähem tihedalt ristikuseemne kuni nööpnõelepea suurusi alguses mesikollaseid, hiljem tumepruune ja viimaks musti sklerootsiume ehk seenemügaraid. Tavaliselt mädanevad nakatunud taimed suve alguseks ära. Juhul kui keegi leiab enda põllult taoliselt kahjustatud taimi andke mulle teada, saame täpsemalt kindlaks teha, kui palju see haigus on Eestis levinud.
Talirüps on üldiselt meie tingimustele väga vastupidav kultuur ja talvitunud väga hästi. Siiani pole hävinud rüpsipõlde näinud, kuid ei saa välistada, et madalamates kohtades ja seal kus külvid on tehtud turvasmuldadele võivad olla taimed kehvemas seisus. Talirüps
Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom