Haigusetõrje ajastamisest ja praegu esinevatest taimehaigustest teraviljadel

Putukatest põllul

Ilmastik mängib olulist rolli taimehaigusi tekitavate seente levikul. Saagi moodustamise aspektist haiguste tõrje kõige tähtsamaks eesmärgiks on hoida taim terve kogu kasvuperioodi vältel. Fungitsiidid on jätkuvalt tähtsad haiguste tõrje seisukohast, kuid ettevaatus nende kasutamisel on ülioluline. Haigustekitaja populatsioonis resistentsuse arenemise riski vähendamiseks tuleb vahetada fungitsiidide toimeaineid ja järgida kasutamise juhiseid.

talinisu MediumTalinisu, 2021.a.Tõrje efektiivsus sõltub pritsimise ajast, seene esinemise hulgast ja levikust ning keskkonnatingimustest. Enamus lehti nakatavad haigused kiirendavad taimedel lehtede vananemist ja vähendavad saagikust. Fungitsiidide kasutamine taime lehtede kasvu ajal katkestavad väga efektiivselt mitmeid seene eluks vajalikke funktsioone.

Võrsumise lõpus, kui kõrvalvõrsed hakkavad tekkima, algab pähikute moodustumine. Kaitstes taimi kriitilisel ajal (kõrsumisel) pidurdab see haiguste edasi levimist. Haigustõrje kaitseb ülemisi moodustuvaid lehti, tagades sellega hiljem maksimaalse fotosünteesi. Tera täitumise ajal, see on kuue kuni seitsme nädala jooksul on kuni 80% saagist mõjutatud fotosünteesist. Fungitsiidid aitavad vältida lehtede ehk rohelise massi kaotust. Arvestatakse, et nisudel lipulehe ja viljapea hoidmine tervena tagab 65% saagist.


Fungitsiidide ajastamine - jälgi taime lehtede arengut

Põhja poolsetes piirkondades ja hilistel talinisudel tehakse täna veel esimest fungitsiididega pritsimist, lõuna poolsetes piirkondades ja varajastel sortidel on kindlasti esimene haiguste tõrje juba tehtud. Esimene pritsimine nisul (T1) ajastatakse, kui taimel on kolmas leht moodustunud, tavaliselt kattub see kasvufaasiga 32 (s.o. 2. kõrresõlm), kuid see võib olla ka kasvufaas 31 või hiljem kasvufaas 33. Seega lehtede tekkimine on parim juhis, millal oleks kõige õigem aeg planeerida pritsimist. Põllul on seda võimalik kiiresti hinnata. Kasvufaasi võib lugeda haiguste ajastamisel teise võimalusena. Optimaalsel ajal tehtud esimene pritsimine annab maksimaalse kaitse haiguste vastu 3-le lehele ning mõningase kaitse lehele 2. Esimise pritsimise ajaks (T1) odral loetakse kasvufaasi 25-31, see on võrsumise faas kuni esimese kõrresõlmeni, sageli tagab piisava kaitse siiski teine pritsimine, kuna kevadel arenevad taimed väga kiiresti, ning esimese pritsimise ajal võib tõrje vajadus puududa.

lipuleht MediumTaliodral on lipuleht väljunud lehetupest, 2021.a.Teine pritsimine nisul (T2) ajastatakse, kus lipuleht on väljunud, kasvufaasiga 39. Tehes nii esimest kui teist pritsimist optimaalsel ajal annab see haigustele piisava kontrolli. Optimaalsel ajal tehtud teine pritsimine annab maksimaalse kaitse lipulehele, ning hävitab varjatud nakkuse lehelt 2, mis on eelmisest tõrjest pääsenud. Odral on teise pritsimise optimaalne aeg kasvufaas 39-49. Sel ajal kaitstakse erinevate lehelaiksuste vastu, ärislaiksuse, pruunrooste ja võrklaiksuse. Praktikas sageli jäetakse esimene pritsimine ära ja tehakse teine pritsimine varem kasvufaasis 37-39, alates lipulehe ilmumisest, kui viimane leht veel rullunud kuni ajani, mil lipuleht on väljas.

Tänavu tuli taliodral mitmel pool teha ka T0 pritsimist, kuna haigused lööbisid varem või olid juba sügisel lööbinud. T0 pritsimisajaks loetakse kasvufaasi 12-22, see on alates teise lehe ilmumisest kuni teise kõrvalvõrse ilmumiseni. Tavaliselt on see kaks kuni neli nädalat varem kui T1 pritsimine. Nüüd tuleb jälgida suvivilju, sest olen täheldanud varajastel otradel juba võrsumise alguses võrklaiksust ja jahukastett.

helelaiksus pähikul 2019 MediumHelelaiksus pähikulViimane pritsimisaeg on T3, seda nimetatakse pähikute kaitseks. Võib kasutada pähikuhaiguste vastu, samuti kui tegemist on haigustele vastuvõtliku sordiga või kui haiguste surve on kõrge.

Esimese ja teise pritsimise vaheline intervall on väga oluline. Kui pritsimiste vahe jääb üle kolme nädala siis haigustõrje efektiivsus langeb, eriti kui on tegemist haiguste arenguks soodsate tingimustega ja lühikese arengutsükli haigustega. Kiire haiguse arenguga on kõrreliste jahukaste, kus idanemine, nakatumine ja eoste moodustamine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga, samuti on väga kiire levikuga roostehaigused.

Kokkuvõtteks optimaalne aeg haiguste tõrjeks on siis, kui viimane arenev leht on täielikult väljunud. Pritsimine on liiga vara, kui leht pole täielikult välja kasvanud, tulemuseks on ebapiisav pritsimislahuse kate lehele ja seega vähene kontroll haigustele. Pritsimine on liiga hilja kui haigus on juba lööbinud, eriti nende fungitsiidide puhul, millel on kaitsev toime. Keemilise tõrje ennetav ja kaitsev mõju on vältida seene eoste idanemist ja/või sissetungi taimesse.

Kõrreliste jahukaste (Erysiphe graminis)

Jahukaste kevad 2019 LargesuurendKõrreliste jahukaste nakkus talinisul.Juba varakevadest saadik on jahukaste kimbutanud taimi. Nakatumist soodustab suur niiskus ja madal temperatuur, mis on tänavusele kevadele iseloomulik. Lisaks on soodsateks tingimusteks jahukaste levikule tihe taimik ning kõrge lämmastiku foon. Kõige vastuvõtlikum on teravili just kiirel kasvuperioodil. Jahukaste esmaseks tunnuseks on valged seeneniidistiku laigud. Kirme koosneb seeneniidistikust ja lülieoskandjatest, millest lülistuvad lahti eosed. Idanemine, nakatumine ja eoste moodustumine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga. Arenguks optimaalne temperatuur on 15-22 °C. Vajadusel kasutage fungitsiide, näiteks sobivad selleks Input, Input Triple, Falcon Forte, Talius, Leander jt.




Kollane rooste 2021.a. MediumTalinisul kollane rooste 2021.a.Nisu kollane rooste (Puccinia striiformis)

Nisu kollase rooste levikuks on samuti tänavune märg ja jahe ilm temperatuuriga kuni 15°C olnud soodne, kõrgemal temperatuuril haiguse areng peatub. Haigus võib levida epideemiana, soodsates oludes kestab haiguse arengutsükkel seitse päeva. Nakatuvad sügisel külvatud taliviljad, kust nakkus levib kevadel suvinisule ja odrale. Seen talvitub kõrrelistel, seemnetega edasi ei kandu. Varane külv, tihe taimede seis, lähedal kasvav haigestunud kultuur (sügisel nakatunud taliviljad) on haiguse levikut soodustavateks tingimuseks. Kollase rooste kahjustus on suviviljadel, eelkõige nisul, suurem just jaheda ja niiske kevad-suve korral.

kollane rooste 2 2021 lõigatud MediumKollane rooste -lehtedel sidrunkollased suvieospustulid, 2021.a.Haigustunnused. Kahjustab kõiki taime organeid peale juurte. Haigestunud lehtedele tekivad pikad sidrunkollased suvieospustulid, mis liituvad triipudeks. Mõnikord esinevad suvieospustulid kobaratena, mida ümbritsevad koltunud rõngad. Haigustunnused ilmuvad esmalt alumistele lehtedele tavaliselt alates kõrsumisest. Hiljem arenevad kahjustatud kohtades mustad epidermiga kaetud talieosed, mis võivad kohe uuesti idaneda. Varasel nakatumisel on juurestiku arenemine pidurdatud ja taimed muutuvad põuakartlikeks. Hilisnakkuse korral on lehtede arenemine häiritud, lehed kuhtuvad ja varisevad, terised on kerged ja kõlujad. Saagikaod varasel nakatumisel lehestiku kiire hävimise tõttu kuni 50%.

Tõrje. Korduv kasvuaegne keemiline tõrje süsteemsete fungitsiididega haiguste leviku algusfaasis (kolmanda ülemise lehe pinnast on haigestunud mitte üle 1-5%).


Kõrreliste helelaiksus (Mycosphaerella graminicola sün. Septoria tritici), Nisu helelaiksuse tekitaja (Phaeosphaeria nodorum sün Septoria nodorum).

Helelaiksus talinisul kevad 2019 LargeHelelaiksus talinisul, esmase nakkuse allikas on talvitunud taimel alumised lehed.Esmaseks nakkuse allikaks on kõrred, seemned ja talvituvad taimed. Mullaga segamata nisu kõrretüü soodustab eoste tootmist, teral säilib seen üle aasta. Eosed säilitavad temperatuuril 2°C-10 °C eluvõime 1 kuu jooksul, eoskogumikust erituv lima kaitseb eoseid kuivamise eest ja soodustab idanemist, nakatumine vajab vähemalt 6-tunnist niisket perioodi. Järgmine eoste põlvkond areneb 10-20 päevaga, nende idanemiseks ja infektsiooniks on Mycosphaerella gramini optimaalne 15°C-25 °C, Phaeosphaeria nodorum´i optimaalne kasvukeskkond on 20°C -24°C. Nakatumist soodustab märg tuuline ilm, kuiv vähendab infektsiooni ja seiskab laikude ja eoste arenemise.

Haigustunnused. Mycosphaerella gramini tunnused arenevad kogu kasvuperioodi jooksul kõikidel taimeosadel. Phaeosphaeria nodorumi tunnused arenevad tõusmetel, ülemistel lehtedel ja pähikul, seeneniidistik kasvab ka terade peale. Esmased on klorootilised täpid alumistel mullaga kontaktis olevatel lehtedel, täpid suurenevad ebakorrapärasteks laiusesse piiratud paralleelseteks laikudeks. Algul vesise välimusega laigud kuivavad, kolletuvad ja muutuvad lõpuks punakas-pruuniks. Lehtede ulatuslikku kärbumist tekitab seene toodetav toksiin, lehe aluse asuvad laigud hävitavad sageli kogu lehe. Iseloomulikud on silmaga nähtavad laigul asuvad hallikaspruunid kerajad täpi sarnased eosed. Saagikadu võib tugeva nakkuse korral ulatuda kuni 30%-ni.

Tõrje. Kasvuaegne keemiline tõrje, seemnete puhtimine vähendab seemnega edasikanduvat infektsiooni. Haiguse risk suureneb minimeeritud harimisel. Varasemad sordid on üldiselt vastuvõtlikumad. Kuna kasutada lubatud fungitsiide on väga palju, siis ei ole mõtet neid kõike välja tuua.

Nisu-pruunlaiksus e. DTR (Pyrenophora tritici-repentis (Drechslera tritici-repentis))

kõrreliste pruunlaiksus e DTR tiiu Copy MediumNisu-pruunlaiksus e DTR, tunnuseks tumepruun täpp klorootilise äärega.Haigustekitaja püsib puhkestaadiumis sügisel ja talvel saprofüüdina taimejäänustel ja kõrtel, et kevadel kasvuhooaja algul esmast infektsiooni tekitada. Eosed levivad tuule abil kevadest hilissuveni, nakatumiseks on vajalik 6-48 tunnine märg periood. Haigustekitaja on võimeline arenema laias temperatuuri vahemikus ja arengut soodustab kauakestev kaste või vihm. Levikut suurendab suur õhuniiskus ja temperatuur 15-25ºC. Suuremat saagikadu põhjustavad infektsiooni areng loomisel ja lipulehe kahjustus.

Haigustunnused. Haigustekitaja areneb kevadel ja suvel lehe alumisel või ülemisel pinnal, esmased laigud on tumepruuni täpina, mille ümber laieneb hiljem läätsekujuline laik iseloomuliku kollase servaga, kuid tume täpp jääb lehe keskele alles. Nisu-pruunlaiksuse esinemisel võib saagikadu ulatuda 3-50%.

Tõrje. Kasvuaegne keemiline tõrje.


Suviteraviljad

Eelmine nädal oli juba varajastel odra sortidel näha võrklaiksust ja jahukastet. Üldiselt on suviviljadel haiguste tõrjeks aega, kui aga haigstesse nakatumine toimub väga varajases faasis, tuleb haiguste tõrje ära teha.

Odra-võrklaiksus Pyrenophora teres f. teres (Drechslera teres). Odra võrklaiksuse täpp-vorm Pyrenophora teres f. maculata

võrklaiksus MediumVõrklaiksus suviodral, 2021.a.Haiguse levik. Esmase nakkuse peamiseks allikaks on seenemügarad kõrretüül. Suure õhuniiskusega temperatuurivahemik 15°C -25°C ja päevavalgus soodustavad lülieoste teket, sellele järgnev 6-tunnine pime periood on piisav nende vabanemiseks. Eosed eralduvad tugevate õhuvoolude abil enamasti kuivalt lehepinnalt, ka vihmaga võivad eosed levida, kuid liikuvus langeb oluliselt. Lehtede nakatumine on suurim 10-30-tunnises niiskes keskkonnas.

Esipildiks võrklaiksusVõrklaiksus - lehtedel tekivad täpid, viirud, mis hiljem ühinevad pruunideks, heledama äärisega piki- ja ristilaikudeks. Haigustunnused. Esineb võrkja vormina, lehtedel tekivad täpid, viirud, mis hiljem ühinevad pruunideks, heledama äärisega piki- ja ristilaikudeks. Kahjustuse osa muutub pruuniks, külgmised koed klorootiliseks. Esimesed laigud tekivad võrsumisel, massiliselt peale loomist. Tavaliselt on täiskasvanud taimel laigud laiusest juhtsoontega piiratud, mõnikord arenevad laigud esialgu suureks rohekashalliks nagu vees ligunenud alaks, millele hiljem tekib võrgutaoline muster. Tugevalt nakatunud lehed kärbuvad ja kuivavad täielikult. Täppvormi tunnused on tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga laigud. Erineva haigusvormi arenemine sõltub odra genotüübist ja patogeenist, infektsiooni tunnused lehtedel tõusme faasis või täiskasvanud taimel võivad olla väga sarnased kõrreliste pruunlaiksuse (haigustekitaja Cochliobolus sativus) tunnustega. Terade kahjustus näeb sageli välja hajutatuna tumeda või kahvatu värviga ja on raskesti eristatav teistest infektsioonidest. Saagikadu võib olla 10-25%, varajase kahjustuse korral isegi 40%.

Vältimine ja tõrje. Haigustekitajaga saastunud taimejäänuste hävitamine on soovitav, kuid sageli raskesti teostatav, kuna patogeen on võimeline taimejäänustel säilima vähemalt kahel järgneval kasvuhooajal. Viljavaheldus mittevastuvõtliku kultuuri kasvatamisega vähemalt kahel järjestikusel aastal. Liigne lämmastik suurendab haigusesse nakatumist. Kõige efektiivsem viis on kasvatada haiguskindlamaid sorte. Keemiline tõrje kasvuaegselt ja seemnete puhtimine.

Putukatest põllul

Ripslased (Thripidae)

rukis MediumViljapea on osalisilest väljunud lehetupest, saab kasutada kontaktseid insektitsiide.Talioder, tritikale ja rukis on oma arengus oluliselt eespool kui talinisu. Sõltub kultuurist ja piirkonnast on viljadel õige pea ohete tipud nähtavad või viljapea on väljunud juba lehetupest. Tänased temperatuurid on ripslaste aktiivsust tõstnud ning nad on asustanud teravilju, seetõttu võib neid üsna arvukalt leida. Ripstiivaliste lennuvõime ei ole kuigi hea, kuid võivad nad tuule kaasabil levida väga kaugele. Emasputukas muneb kõrreliste pähikutele 30–100 muna.

ripslased esipildiks LargeRipslased rukki lehetupes.Ripslaste kahjustus
Kahjustavad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, kes imevad pähikutest ja vart ümbritsevast lehetupest taimemahla. Toitudes lehtedest põhjustavad ülemise lehetupe hõbedast välimust, kahjustatud lehed muutuvad pruuniks. Imedes lehetuppedest või neis arenevatest pööristest taimemahla muutuvad kahjustatud kohad valkjaks, pähikud kuivavad, terad on kõlujad või neid ei arenegi. Kahjustuse tagajärjel tekib kõrrelistel valgepähiksus. Kahjustust on kerge segi ajada pöörise külmakahjustusega. Lisaks otsesele, imemise teel tekitatud kahjule, võivad ripstiivalised olla ka mitmesuguste seen-, viirus- ja bakteritest tingitud taimehaiguste edasikandjaiks. Saagikadu tõrjet nõudva arvukuse juures võib ulatuda 20–25%. Ripslaste puhul on kõige kriitilisem periood hetkest, kui viljatupp on paisunud, kuni ajani, mil pähik on väljas, see aga ei tähenda, et kui viljapea on lehetupest väljas, ripslased lõpetaksid imemise, lihtsalt viljapea arengu algfaasides tehakse suuremad kahjustused.

ripslase valmiksuur MediumRipslase valmik taime lehel, 2021.a.Tõrjekriteeriumiks on ripslaste esinemine 20–30% võrsetel. Keemiline tõrje on sama, mis lehetäide puhul. Vajalik on väga põhjalik vaatlemine, kuna putukad on väga väikesed ning raskesti märgatavad. Pritsimist võib rakendada, kui enne õitsemist on arvukus ületanud tõrjekriteeriumi. Pritsimist ei tohiks enam teha piimküpsuse faasis.

Keemiline tõrje: Süsteemsetest preparaatidest on sel aastal erandkorras lubatud Proteus OD ja seda laojääkide arvelt, kulunorm 0,6-0,75 l/ha. Kui viljapea on suures osas lehetupes sees, siis kontaktsete toodete (Evure, MavrikDecis Mega, Karate Zeon 5 CS, Kaiso 50 EG jt) kasutamine pole väga efektiivne, muidugi saab tõrjuda lehekaenaldes olevaid ripsaseid. Kui viljapea on lehetupest väljunud, saab kasutada kontaktseid insektitsiide, soovitav on lisada märgajaid, et preparaat läheks võimalikult peas olevate pähikute vahele. Ripslaste tõrjet saab väga edukalt ühildada taimehaiguste tõrjega.



Lehetäilased (Aphididae) suviteraviljadel

Suviodral massiliselt lehetäid Pòlvamaa MediumSuviodral lehetäid Suviviljadel on märgata tiivulisi lehetäisid, kes on migreerunud talvitumispaikadest mahlasele orasele.
Populatsioon kasvab massiliselt, kui keskmine temperatuur ületab 13 ºC ja suhteline õhuniiskus 68%, tavaliselt juuni II poolel. Toominga-lehetäid, kõrsvilja-lehetäid ja odra-lehetäid elavad teraviljadel suurte kolooniatena, kaera-lehetäid enamasti ühekaupa. Imevad pistmis-imemissuiste abil taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest viljapeadest. Tugevalt kahjustatud taimedel viljapea ei välju lehetupest, lehed kolletuvad enneaegselt, taimed võivad hävida, saak langeb ja kvaliteet halveneb. Lehetäide eritistel arenevad tahmkatteseened, takistades normaalset assimilatsiooni. Photo Ghita C. Nielsen SEGES viiruse levitajad lehetaidTiivulised lehetäid on migreerunud orasele (foto. C. Nielsen).Kahjustuse suurus sõltub lehetäide arvust taime kohta ja teravilja arengujärgust. Kui kahjur ilmub teraviljapõllule enne odra 37. kasvufaasi on kahjustus tunduvalt tugevam. Lehetäid eelkõige toominga lehetäid kannavad üle ka mõningaid teraviljade viirushaigusi nagu odra kollast kääbusviirust (Barley yellow dwarf luteovirus’t) , mis on tugeva saaki alandava toimega. Soovitame olukorda jälgida.

Tõrje. Õigustamaks pritsimist, peaks arvukus järjest tõusma või ületama tõenäoliselt tõrjekriteeriumi paari päeva jooksul kontrollimise päevast. Tõrjekriteeriumiks on lehetäide esinemine 20–30% võrsetel. Soovitav on pritsida ainult üks kord valiva toimega insektitsiidiga, mis säästab lehetäide looduslikke vaenlasi (lepatriinud jt.). Lepatriinude eriti suure arvukuse korral põllul võib kaaluda ka pritsimise ära jätmist, kuna lepatriinud hävitavad lehetäisid väga aktiivselt. Tõrjeks sobivad näiteks Karate Zeon 5 CS, kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Kaiso 50 EG, kulunorm 0,15 kg/ha, Decis Mega, kulunorm 0,125-0,15 l/ha, Fastac 50, kulunorm 0,2-0,3 l/ha, Evure, kulunorm 0,15-0,2 l/ha, Mavrik, kulunorm 0,15-0,2 l/ha.


Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo