Hernes ja põldoas kõrreliste ning haiguste tõrje


Kvaliteetse herne ja põldoa kasvatamisel on olulisel kohal soodsate kasvutingimuste tagamine ning taimekaitse. Kuna kasvupinnad on viimastel aastatel suurenenud ei pääse paljud isegi herne kasvatamisel haigusetõrjest, rääkimata põldoast.

Ühtlaselt kollane haigusvaba herne seemeÜhtlaselt kollane haigusvaba herne seemeTäna veel hernes ega põlduba ei õitse, siiski on aeg hakata mõtlema, mida kasutada haiguste vastu, et saada haigustevaba seeme ning turustada seda võimalikult kõrge hinnaga. Visuaalne välimus on peamine mida hinnatakse kvaliteedi määramisel, see peab olema kahjustamata ning laikudest võimalikult puhas. Mida puhtam on seeme, seda suurem on tõenäosus, et see läheb toiduklassi.

Kõrreliste tõrje ja leheväetamine

mugarad hernel MediumJuuremügarad on hästi arenenud, hernes 2021.a.Praegu on sobiv aeg anda soovi korral lehe kaudu väetisi ning teha kõrreliste umbrohutõrjet, sageli saab need tööd ühildada. Liblikõielistel loetakse võtmeelementideks magneesiumi (Mg), mangaani (Mn), boori (B) ja molübdeeni (Mo). Magneesium suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Mangaan parandab vastupanuvõimet haigustele ning külmadele. Lisaks suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Boor soodustab õitsemist ning kaunade arengut ja täitumist. Samuti suurendab saagikust ning parandab saagi kvaliteeti. Molübdeen on oluline juuremügarate arengul, kuna suurendab nende arvu. Soodustab lämmastiku fikseerimist. Suurendab saagikust ja parandab saagi kvaliteeti.

Kõrreliste umbrohtude tõrjeks on õige aeg, kui enamik tärganud umbrohtudest on 3 lehe staadiumis. Otstarbekas on pritsida enne õitsemist, mil kultuurtaimed on piisavalt väikesed ega varja umbrohtusid. Sel juhul jõuab pritsimislahus tõrjutavate taimedeni ning preparaadi toime on tagatud. Orasheina tõrjumiseks saab parima tulemuse, kui orasheinal on piisavalt lehemassi ning on umbes 15-20 cm kõrgune. Kindla tulemuse saavutmiseks kasutada kõrgemaid kulunorme.

Kõrreliste tõrjeks on põldoal ja hernel lubatud kasutada järgnevaid tooteid:

orashein oas MediumOrashein põldoa põllul, 2021.a.Zetrola (propakvisafop 100 g/l) ja Agil 100 EC (propakvisafop 100 g/l)/, lühiealiste kõrreliste nagu tuulekaer jt tõrjeks kasutada kulunormi 0,5-1,0 l/ha, orasheina ja nurmika tõrjeks kasutada kulunormi 1,25-1,5 l/ha. Teiste herbitsiidide ja Zetrola/Agil 100 EC vahele jätta 5-päevane intervall. Mitte segada herbitsiididega, kuid võib segada leheväetiste ja fungitsiididega. Boori segamisel on soovitav piirduda 1,0-1,5 l/ha kulunormiga.

Targa Super (kvisalofop-P-etüül 50 g/l), lühieliste kõrreliste, rukk-kasteheina, aas-rebasesaba, tuulekaera, tähk-kukehirsi tõrjeks ksutada kulunormi 0,75-1,25 l/ha, orasheinale kulunormi 1,25-2,0 l/ha. Murunurmikat Targa Super ei tõrju. Toodet võib segada tärkamisjärgsete herbitsiididega, fungitsiididega ja leheväetistega, siiski herbitsiidide segamisel tuleb olla ettevaatlik, ning mitte segada rohkem kui ühte toodet.

Leopard (kvisalofop-P-etüül 50 g/l), lühiealised kõrrelised umbrohud, kulunorm 1,0-1,5 l/ha, mitmeaastased kõrrelised umbrohud, kulunorm 2,0-2,5 l/ha. Leopardi ja teiste herbitsiidide vahel tuleb hoida vähemalt 7-päevane ooteaeg. Toode ei tõrju murunurmikat.

Levinumad haigused hernel ja põldoal ning nende tõrje

Herne laikpõletik (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta pisi, Phoma medicaginis var pinodella)

laikpõletik2019hernel LargeLaikpõletik herne varrelHaigustunnused. Ascochyta kompleksi kuuluvad kolm lähedalt seent, mis võivad hernel põhjustada lehtedel ja kaunadel laike. Kõik haigustekitajad on seemnete kaudu levivad ja suudavad ellu jääda taimejäänustel, ehkki Mycosphaerella pinodes ja Phoma medicaginis võivad olla ka mullas. Iga patogeeni sümptomid on erinevad, kuid A. pisi tekitab kõige eristavamat tüüpi lehe- ja kaunalaike. Nakatunud seemed põhjustavad nakatunud seemikuid ja haigustunnused ilmnevad varsti pärast tärkamist, eriti märja ilma korral. Herne lehtedele, vartele, kaunadele ja seemnetele tekivad ümmargused või piklikud 2-4 mm suurused, algul pruunid ja hiljem keskelt heledamad tumepruuni servaga laigud. Laikudel väikesed tumepruunid täpid on seene viljakehad. Vartele tekivad pruunid laigud ja triibud, alumises varreosas võivad tekkida haavandid. Eoste tungimisel kaunade seina tekivad sügavamad, pruuni värvi kahjustused ja need võivad arenevate seemnete pinnale plekke tekitada.
Mycosphaerella pinodes põhjustatud sümptomid tekivad hooajal hiljem, tavaliselt alates õitsemisest. Kahjustused on väiksemad ja arvukamad kui A. pisi põhjustatud laigud, need on lillakaspruuni värvusega ja mõjutavad taime kõiki osi. Sageli muutuvad varred mustaks, eriti alumistel osadel. Haigus areneb kergemini märjal hooajal pärast soojemat temperatuuri ja pikaajalist lehepinna niiskust. Phoma tekitab ka väiksemaid lehekahjustusi, kuid levinum sümptom on varre aluse mustaks värvumine, mis põhjustab juuremädanikku, see võib välja kujuneda juba õhutemperatuuril 6–8 °C. Kahjustuse tagajärjeks on taimede enneaegne vananemine, kidur kasv ja taimede hukkumine.

laikpõletik hernel2 LargeLaikpõletik herne kaunadelHaiguse levik.
Kõik kolm seeneliiki säilivad seemnetes 5-10 aastat. Nakatunud seemikutel tekivad kahjustused, millel arenevad pükniidid. Pükniidid sisaldavad eoseid, mis vabanevad vihmastel perioodidel. Taime maapealsete osade nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90-100 %) ja temperatuur 15°C– 20°C. Lülieosed levivad vihma, veepiiskade ja tuule abil ümbritsevale koele, kus nad idanevad ja tungivad taime, tekitades iseloomulikke kahjustusi. Kauna läbitungimise tagajärjel tungivad seened seemnetesse. Kõik seened võivad säilida elujõulisena põllukultuuride taimejäänustel, ehkki A. pisi ei tooda puhkeeoseid ega ela kauem kui aasta. Nii M. pinodes kui ka P. medicaginis toodavad paksuseinalisi klamüdospoore, mis võivad mullas püsida mitu aastat. Klamüüdospoorid suudavad idaneda ja tungida äsja idanevate seemikute vartesse. P. medicaginis'el on liblikõieliste peremeestaimede ring laiem, kui M. pinodes või A. pisi, sealhulgas lutsern ja põlduba.
N24 Herne laikpóletik1 LargeLaikpõletik herne lehelVältimine ja tõrje. Kasutage haigusvaba seemet ja haiguskindlamaid sorte. Valige optimaalne külviaeg ja -sügavus. Õigeaegne herne koristamine ja kuivatamine, taimejäänuste koristamine põllult ja sügiskünd, külvikorras pidage kaunviljadega 2-4 aastat vahet. Seemnete puhtimine on üks võimalusi vähendada laikpõletikku nakatumist. Haigust saab kontrollida ka kasvuaegselt fungitsiidide kasutamisega. Siiski fungitsiidide kasutamine hernel on majanduslikult õigustatud siis, kui pooled lehed taime alumisest kolmandikust on nakatunud ning haigus levib keskele, samal ajal lubab ilmaprognoos vihma ning kõrget õhuniiskust ning on oodata kõrget saaki. Niisketes tingimustes võib laikpõletikku nakatumise korral alaneda saagikus keskmiselt 10-50 %.




Põldoa laikpõletik (Ascochyta fabae = Didymella fabae)

laikpõletik oal MediumLaikpõletik põldoa lehtedel, 2021.a.Tunnused. Esimesed haigusnähud ilmuvad noortele lehtedele väikeste ümmarguste laikudena. Kahjustatud laikude suurus varieerub esialgsest väikesest 1 mm kuni 5-8 mm laikudeni, neil on helepruun kuni hall keskmine osa, mida sageli ümbritseb tumedam hall kuni must ala, mis võib olla pikliku või ovaalse kujuga. Heledamas keskmises osas on arvukalt tumedaid täppe, mis on mittesugulise staadimi Ascochyta fabae pükniidid. Laigud võivad areneda üle lehe pinna ja muutuda arvukamaks. Kahjustavad ka varred, mis võivad nõrgeneda ja murduda. Varred muutuvad kahjustuse tõttu punakaspruuniks. Nakkus levib kaunadele eostega vihma abil, millele tekivad tumedad sissevajunud laigud. Tugeva kahjustuse korral võib seemnetel tekkida värvimuutused.
tallamisest oa laigud MediumEi ole laikpõletik, kahjustused tingitud tallamisest või muust ebasoodsast kasvutingimusest, 2021.a.Majanduslik tähtsus
Niiskel hooajal võib haigus levida eostega vihma abil haigelt taimelt ümbritsevatele taimedele. Rasketel juhtudel võib esineda taimede hukkumist, kuid tavaliselt on varred nõrgenenud ja murduvad ning kaunade areng on pidurdunud. Tugevasti nakatunud kaunades olevad seemned võivad olla plekilised või alamõõdulised. Plekilised ja haigestunud seemnete kvaliteet langeb ning on toiduks sobimatu.

Haiguse levik
Põldoa-laikpõletik on peamiselt seemnete kaudu leviv ja areneb edasi seemikutel varsti peale tärkamist. Haiguskolletes tekkivad pükniidid sisaldavad eosed, mis vabanevad langevate vihmatilkade või niiskusega. Eosed pritsitakse ümbritsevale koele ja pärast lühikest niisket ilmastikutingimust või pikaajalist niiskust arenevad nakkuspaigad lehtedel, vartel ja kaunadel suuremaks kahjustuseks. Samuti võib toimuda sisemine süsteemne nakatumine, mille tulemuseks on sügaval asetsev sisemine seemnete nakkus. Eosed võivad levida ka nakatunud umbrohtudelt vihma abil külgnevatelt põldudelt, millel oli eelmiste aastate saak. Tõenäoline on ka õhus levivate eostega nakkus

Vältimine ja tõrje
Nakkuse peamine põhjus on seemnetest pärinev, seega tervete seemnete kasutamine on oluline samm nakkusohu vähendamisel. Seemnete puhtimine on üks osa haiguste tõrjest. Ruumiline distants aitab vähendada tuule ja vihmapiiskadega levivaid eoseid, kuid pole teada kui kaugele võivad tuulega levida Didymella eosed. Taimejäänuste sisse kündmine vähendab tuulega levivate eoste hulka. Seemnetöötlus kui kasvuaegne fungitsiidide kasutamine hoiab haigust kontrolli all, kuid teatud määral võivad taimed nakatuda. Siiski on mõned fungitsiidid võimelised vähendama oluliselt nakatumise hulka ja ka seemnete kaudu levivat nakkuse teket. Kõige efektiivsem on, kuid neid kasutada varakult enne haiguse levikut.

Edukas fungitsiidiprogramm sõltub põllukultuuride jälgimisest, haiguse õigest tuvastamisest ja pritsimise ajastamisest ning õige toote kasutamisest. Hilinenud pritsimine ei vähenda tõenäoliselt oluliselt lehtedel ja vartel haiguse esinemist ja intensiivsust, kuid on sageli kasulikud, kuna need võivad vähendada Ascochyta tugevat nakkust kaunadel ja vähendada seemnete värvimuutust.

Põldoa-šokolaadilaiksus (Botrytis fabae)

N24 shokolaadilaiksus3 LargePõldoa-šokolaadilaiksusHaigustunnused. Laialt levinud ja tavaline põldoal, kuid intensiivsus varieerub palju aastast aastasse. Põldoa lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga teravalt piiritletud laigud. Vartel ja kaunadel esinevad punakas pruunikad triibud. Laigud võivad kokku valguda ja põhjustada üksikute organite või kogu taime mustaks muutumist ja hävimist. Isegi nõrgal nakatumisel kaunade arv väheneb. Niiske ilmaga kattuvad laikude ääred halli eoskandjate kirmega. Hiljem haigetel lehtedel seenemügarad. Väga tugeval nakatumisel võib kogu taim ära kuivada.

Põldoa šokolaadilaiksus väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud allikas BasfPõldoa-šokolaadilaiksus väikesed šokolaadipruunid korrapäratu kujuga selge punaka piiriga laigud (foto, Basf).Haiguse levik. Haigus areneb intensiivselt suure (80-90%) õhuniiskuse korral, optimaalne temperatuur 15°C-18 °C. Haiguse areng sõltub ilmastikust, kuiva ilmaga seene areng pidurdub. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukatega. Tugeva nakkuse korral võivad taimed hävida, haigestumisel on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Seen talvitub seemnetel ja taimejäänustel mütseelina või sklerootsiumidena, samuti seemnetele kleepunud koniididena.

Vältimine ja tõrje. Kasvatage haiguskindlamaid sorte, külvake optimaalsel ajal 4–6 cm sügavusele. Külvikorras pidage vähemalt üks aasta vahet, taimejäänused kündke sügavalt mulda. Andke kaaliumväetist, parandage veerežiimi, suurendage taimedevahelist kaugust ja vältige varjulisi kasvukohti. Seemnete puhtimine
Tõrjega tuleks alustada kohe, kui on näha esimesi haigustunnuseid.Teine pritsimine tuleks teha 3-4 nädalat hiljem, kui laikude teke taime ülemistel osadel jätkub.

Haiguste keemiline tõrje

  • herne ebajahukaste MediumHerne ebajahukaste, 2021.a.Signum´t tuleb kasutada profülaktiliselt, st. enne nakatumist. Nii tagatakse parim tõrjeefekt ja kaitse resistentsuse tekkimisel. Hernes – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste tõrjeks kasutatakse profülaktiliselt (ennetavalt) õitsemise alguses (BBCH 61-63) või esimeste haigustunnuste ilmumisel. Pritsimist korrata kaunte moodustumise faasis(BBCH 65-69). Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 10 – 14 päevase intervalliga. Ooteaeg on 14 päeva. Uba (kuivatatav) avamaal, põlduba – hahkhallituse, laikpõletiku, ebajahukaste, oa rooste tõrjeks profülaktiliselt (ennetavalt) esimeste õite avanemisest või esimeste haigustunnuste ilmumisel kuni täisõitsemiseni. Maksimaalne kulunorm 1,0 kg/ha. Vee hulk 200 – 400 l/ha. Lubatud max 2 pritsimist 7 päevase intervalliga. Ooteaeg on 3 päeva.
  • Enamus juhtudel piisab ühekordsest pritsimisest 0,5 kg/ha õitsemise alguses, teine pritsimine on kindlasti vajalik, kui põldoal on tugev šokolaadilaiksuse nakkus.
  • oal rooste12 MediumPõldoal roostePictor Active, hernel laikpõletiku ja ebajahukaste vastu, põldoal Laikpõletiku ja šokolaadilaiksuse, rooste, ebajahukaste vastu. Põldoal ja hernel kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise keskpaigani (BBCH 51-75). Lubatud 1 pritsimine kulunormiga 1,0 l/ha või jagatud pritsimine 0,5+0,5 l/ha.
  • Prosaro, pritsitakse haigustunnuste ilmnemisel, oa ja herne kasvufaasis õiepungade moodustumisest kuni õitsemise lõpuni (BBCH 50-69). Hernele kui oale laikpõletike, roostete vastu, hernele valgemädaniku, jahukaste hahkhallituse vastu ning oale šokolaadilaiksuse vastu, kulunorm 1,0 l/ha. Lubatud kasutada kuni 2 korda hooajal, intervalliga 21 päeva.
  • Propulse, kasutada alates põldherne ja põldoa varre pikkuskasvust kuni õitsemise lõpuni (BBCH 30-69). Nii hernele kui oale laikpõletike, roostete, liblikõieliste kuivlaiksuse, hahkhallituse, põldoa šokolaadilaiksuse ja valgemädaniku vastu, kulunorm 0,8-1,0 l/ha. Lubatud kuni 2 korda hooajal. Pritsimiste vahe vähemalt 14 päeva.
  • Switch 62,5 WG, laikpõletiku, jahukaste, valgemädaniku, hahkhallituse tõrjeks. Kasutada alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise lõpuni, kulunorm 1,0 kg/ha. Lubatud maksimaalselt kaks korda hooajal, intervalliga 10-14 päeva.
  • oal ebajahukaste Erki UustaluPõldoal ebajahukaste Amistar 250 SC hernele ja oale laikpõletike, roostete, ebajahukaste ja jahukaste tõrjeks. Hernel kasutada alates esimese õisiku ilmumisest lehekaenlasse kuni õitsemise lõpuni (BBCH 51-69), 1 kord kasvuhooajal, kulunorm 0,8 l/ha. Oal kasutasa alates esimeste nuppude kroonlehtede värvumisest kuni viljumise lõpuni ehk kui kõik kaunad on normaalsuuruses (BBCH 59-77), 1 kord hooajal, kulunorm 0,6 l/ha
NB! Kui töödeldaval alal on õitsvaid taimi, võib taimekaitsetöid teha ainult õhtul, öösel või varahommikul, kui mesilased ja teised tolmeldajad putukad ei lendle enam või pole alustanud aktiivset lendlust.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI, agronoom
kevili logo