Põllujalutus, maisi sordivõrdluskatse Voore Farm OÜ-s


Põllujalutus toimus 28. septembril Voore Farm OÜ-s. Maisihuvilisi oli tulnud kokku 30 ringis. Saabujaid ootas hommikukohv ja soe pirukas kohalikust külalistemajast. Peale avasõna tutvustas sordivõrdluskatse agrotehnikat noorperemees Hendrik Klammer.

mina rahvaga MediumPõllujalustuse käigus vaatasime, võrdlesime ja tutvusime erinevate maisisortidega. Sortidest oli rääkimas Siim Older OldesSeed-st, katses oligi enamus sorte nende esindusega. Dekalbi sordid kuuluvad Bayerile ja seda tutvustas Bayer´ist Karel Kaldoja. Lisaks rääkisin mina KEVILI esindatavatest sortidest. Praegu ei saa veel muidugi mingeid järeldusi teha, kuid peale koristust kui proovid analüüsid ja võrdlused tehtud, saame nendest lähemalt rääkida. Plaanis on teha talvehooajal maisiteemaline seminar.

20210928 102930 MediumVäga huvitavalt rääkis maisist loomakasvatuse konsultant Kristiina Märs SMARTFOR OÜ-st. Kristiina rääkis milline elu käib maisitaimedel, millised bakterid sealt kaasa tulevad. Saime teada, et 1 grammi maisi lehe kohta on1000-10 000 000 bakterit. Enamasti on bakterid taime lehe alaküljel, kuna päikese UV kiirgus hävitab baktereid. Seega nii heade (laktobatsillid, pediokokid, laktokokid, äädikhappebakterid jt) kui ka halbade (võihappebakterid, hallitused, pärmseened, enterobakterid jt) bakterite vahel toimub pideb nö võitlus, kummad peale jäävad, eriti tekib see küsimus siis, kui öökülm kahjustab lehti ning mais jääb pikemaks kui nädal koristamata. Probleem on selles, et külmakahjustusega lehel hakkab niiskuse kaasabil pihta roiskumine ning hallitusseened alustavad mükotoksiinide tootmisega. Kristiina näitas kõigile ka maisipõllult võetud ning Petri tassil üles kasvatatud bakterite kolooniaid.
20210928 102937 Medium
Arutlesime kuidas hinnata maisi valmidust siloks ja miks ei tohiks maisisilo kohe peale tegemist värskelt loomadele sööta. Kristiina kordas üle veel põhitõed, maisi heksli pikkusest, selle olulisusest, tallamisest ja katmisest. Lisaks rääkisime tänavustest maisi kahjustajatest ning millised muud probleemid tänavusel hooajal on olnud.

Maisi pahknõgi ehk Mehhiko maisitrühvel (Ustilago maydis)

maisi pahknõgi 21 MediumTänaseks on juba paljudele teada, et maisi pahknõgi on küll hirmsa välimusega kuid pole loomadele mürgine. Maisi pahknõgi sisaldab palju C vitamiini, fosforit, kaltsiumit ja aminohappeid, kuid suhkriud temas pole. Tänavusel aastal on seda seent massiliselt ning paljudel on tekkinud küsimus, et kuidas ta sileerub.

Kristiina sõnul on pahknões sisalduvatel aminohapetel suur puhverdusvõime kuid üldiselt see silos probleeme ei tekita, kuna tema kogus on haljasmassi kohta väike. Pahknõe esinemine ei nõua keemilise silokindlustuslisandi kasutamist ega mingit erikohtlemist.

maisi pahknõgi2 MediumMaisi pahknõgi säilib mullas eostena kuni 3 aastat ning kui konkreetsel põllul on kahjustuse ulatus olnud tänavu suur, tuleks järgmine aasta vältida samale põllule külvamist. Puhtimine aitab kindlasti maisi pahknõge kontrollida, kuid nakatumine võib ikka toimuda, sest putukate kahjustatud kohtadest saavad seene eosed sisse ning seen saab hakata arenema. Nii soodustavad nakatumist rootsi kärbes, maisileedik, lehetäid aga samuti mehhaanilised vigastused taimel.

Maisi pahknõgi võib esineda kõikidel taimeosadel. Haigus sageneb kuivade ilmadega,ideaalne idanemistemperatuur haigustekitajatel on 20-35˚C. Haigustekitajad tungivad taime õhulõhede kaudu. Meristeemkoega kontakti sattumisel võivad taimed nakatuda igas arengujärgus. Kõige esimene nakatumine võib toimuda juba kevadel mullas.

Varreleedik e maisileedik (Ostrinia nubilalis)

maisileedik 21 röövik MediumMaisileedik ehk varreleedik on maisikasvatuspiirkondades üks ohtlikum kahjur. Selline arvukus Eestis on esmakordne. Liblikas on öise eluviisiga, soojalembene putukas. Täiskasvanud leediku tiivaulatus on 20-30 mm ning ta on kollaka kuni pruuni värvusega.

maisileedik2 MediumLiblikas muneb taime lehtede alaküljele. Röövikud toitivad lehtedest, närivad taimevarde ka tõlvikusse, pöörised murduvad, samuti taime varred, lehed näritakse auklikuks. Toitumiskohal on näripuru ja röövikute väljaheited. Talvitub vastsena varre alumises osas, nukkub kevadel aprillis-mais. Soojemates piirkondades võib anda suve jooksul 2-3 põlvkonda, meil seni teadaolevalt üks põlvkond aastas ning siiani on nende arvukust pidurdanud jahedad talved. Kui nüüd tegemist on meie vähearvuka kohaliku populatsiooniga, kes siin hakkab edukalt edaspidi maisil paljunema ei jää järgnevatel aastatel probleemid tulemata.
Kahjurid eelistavad maisi, kuid võivad kahjustada ka paprikat, kartulit, aeduba, humalat jt kultuure.


Maisi lehetäi (Rhopalosiphum maidis)

maisil lehetäid 21 MediumSinakasrohelise värviga lehetäid toituvad peamiselt isasõisikul, hilisema kahjustuse korral ülemistel lehtedel. Seedeprotsessi käigus eritatakse magusat nõret, mis meelitab kohale sipelgad. Tugeva kahjustuse korral muutuvad toitainete kao ja stressi tõttu taimede lehed kollaseks või punaseks ning võivad selle tagajärjel surra. Tõlviku areng on peatunud ning saak jääb väikeseks. Lehetäid kannavad edasi ka maisi-kääbusviirust, samuti nisu kollast viirust. Populatsiooni arengut kiirendab kõrge õhuniiskus. Kahjuril on mitu põlvkonda aastas.
Maisi lehetäi kahjustab peale maisi veel ka otra, looduslikke ja kultuurkõrrelisi heintaimi, talinisu jt. Taliteraviljadest eelistab taliotra, selle puudusel kahjustab ka talirukist ning -nisu. Maisi võivad kahjustada ka oa-lehetäi ning kirsi-lehetäi.

esipilt MediumJutt läks ka maisi taimekaitsele, eelkõige on tähtis umbrohutõrje, et maisitaimed hästi kasvaksid. Nägime põllul kohta, kus umbrohutõrje oli jäänud teostamata ning kasvuvahe kohe märgatav. Umbrohutõrjest rääkisid Syngenta esindaja Kadri Leetberg ning Bayeri esindaja Karel Kaldoja.

Veelkord suur tänu kõigile osalejatele, et tegite selle põllujalutuse meeldejäävaks!

Peatsete kohtumisteni!


Vaata põllupäeva pilte siit: