KEVILI infopäev – Põllukultuuride lehekaudne väetamine ja katsete tulemused


30. novembril toimus MTÜ KEVILI koolitused poolt korraldatav infopäev. Arvestades hetkeolukorda Eestis, toimus infopäev veebikeskkonnas.

Alo ja Tanel MediumPäeva avasõnad ütles KEVILI ärijuht Alo Alt ning edasi läkimegi koolituse sisu juurde. Väga huvitavalt rääkis mulla mikrobioloogiast Tanel Vahter, kes on Tartu Ülikoolis läbi viinud  vastavasisulisi uuringuid. Siinkohal lühike kokkuvõte Taneli doktoritööst.

Ligi 40% maakera maismaapinnast on põllumajanduslikus kasutuses. Samal ajal on elupaikade ja elurikkuse kadumist peetud vähemalt sama suureks ohuks elule maal kui kliimamuutusi. Seetõttu on oluline, et kõik inimese kasutatavad ökosüsteemid, sh põllumajanduslikud, oleksid elurikkust ja seeläbi ökosüsteemide toimimist soodustavad.

mullaelustik MediumTaimede sümbioos krohmseentega. Üleval: steriilne muld. Keskel: metsa seenekooslus. All: niidu seenekooslus.Mullaelustikus on olulisel kohal seened. Seened on mullaökosüsteemi insenerid, efektiivsed orgaanilise aine lagundajad ja süsinikuvaru tekitajad, aga ka majanduslikult olulised taimekahjustajad. Seened on ka mükoriisa ehk seenjuure moodustajad, võimaldades taimedel omastada toiteaineid ja pakkudes kaitset mitmesuguse stressi eest. Tanel Vahteri doktoritöö üheks peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti haritavate maade mullaseente elurikkusest ning selgitada välja, millised tegurid seda enim mõjutavad. Selleks kasutati Eesti tootjate külvikorras olevaid põlde, mille muldadest määrati DNA-triipkoodi põhjal kõik seal elavad seened. Infot põllul kasutatavate majandamispraktikate kohta koguti tootjatelt ning maastikuelementide mõjualas oleva põllumaa osakaal määrati kartograafiliselt. Töö tulemusena leiti, et seente elurikkuse erinevus võib Eesti põllumuldades olla kahekordne, mükoriisaseente puhul isegi kuuekordne. Olulisemateks teguriteks mulla seene-elurikkuse kujunemisel olid kasutatavate väetiste tüüp, pestitsiidide kasutamise sagedus ja maastikuelementide rohkus. 

Leiti, et positiivset mõju mullaseentele avaldas orgaaniliste väetiste kasutamine, samas kui mineraalsete väetiste kasutamisega kaasnes madalam seente mitmekesisus. Kuna orgaanilistel väetistel on selge ja positiivne mõju mullaelustikule ning paljudele teistele mulla omadustele, tuleks teha lisapingutusi, et tänasest veelgi suurem osa põllumassiive orgaanilisi väetisi saaksid. Siinkohal ei peeta aga silmas vaid loomasõnnikuga väetamist, vaid laiemat käsitlust orgaanilistest toiteainete allikatest, sh kompost ja toidujäätmed, makro- ja mikrovetikad, järvemuda jm orgaanilise aine allikad.

Pestitsiidide kasutamise intensiivsus vähendas oluliselt mullaseente elurikkust. Kuigi mõned preparaadid võivad olla teistest ohutumad, leiti, et nende mõju on siiski kumulatiivne ning tuleks leida võimalusi summaarset pestitsiidide kasutamist vähendada. Selle saavutamiseks on oluline nii integreeritud taimekaitse senisest täielikum rakendamine kui ka edasiminekud sordiaretuses ja bioloogilises tõrjes. Vastupidiselt ootustele ei olnud mullaharimise intensiivsus läbiviidud uuringus mullaseente elurikkuse oluline mõjutaja. Selle põhjuseks võib olla tendents, kus mullaharimise intensiivsuse vähendamisel kasutasid tootjad ka rohkem pestitsiide.

krohmseenedKrohmseened taime juures - Seened aitavad taimedel omastada toitaineid (fosfor, lämmastik) ja vastutasuks saavad süsinikuühendeid.Lisaks leiti ka olulised seosed maastikuelementide mõjualade katvuse ja mullaseente elurikkuse vahel. Mida suurem proportsioon põllupinnast asub piisavalt lähedal mõnele maastikuelemendile, seda mitmekesisem on sellisel põllul ka mulla seenekooslus. Seetõttu tuleb olemasolevaid maastikuelemente kui elurikkuse allikaid igal juhul säilitada ning neid võimalusel ka juurde luua.

Uuriti ka lühiajaliste rohumaade mõju mulla seeneelustikule ja selle poolt pakutavatele ökosüsteemihüvedele. Leiti, et kolmeaastasel püsirohumaal on juba oluline positiivne mõju mükoriisaseente ohtrusele, samas kui kuueaastase lühiajalise rohumaa puhul on kõrgemad nii seente liigirikkus kui ohtrus. Kuna näiteks mükoriisaseente liigirikkus oli usutavalt suurem alles kuueaastase rohumaa järel, viitab see vajadusele võimaldada tootja jaoks suuremat paindlikkust lühiajaliste rohumaade rajamisel.

Kokkuvõttes toob antud doktoritöö esile, et kuigi Eesti põllumuldades on seente mitmekesisus täna suurem kui Lääne-Euroopas, on elurikkuse vähenemise trendid väga sarnased. Selle peamisteks põhjusteks on intensiivse majandamisega kaasnevad tegurid nagu sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine, aga ka lihtsustuvad maastikud.
alo ja marek Medium
Päevakava:
09.20 – 09.30 Sisselogimine
09.30 – 09.35 Päeva avamine – Alo Alt, KEVILI ärijuht
09.35 – 10.20 Mulla mikrobioloogia (fail lehekülje lõpus) – Tanel Vahter, Tartu Ülikool
10.20 – 11.00 Katsete tulemused Eestist ja Baltikumist – Marek Linnutaja, Yara Eesti OÜ
11.00 – 11.10 Paus
11.10 – 11.45 Kuidas uuel aastal taimed toidetud saaksid? – Marek Linnutaja, Yara Eesti OÜ
11.45 – 12.05 Paus
12.05 – 12.50 Põldkatsete tulemused 2019 – 2021 ja tähelepanekud põldudelt – Tiiu Annuk ja Meelis Värnik, KEVILI agronoomid
12.50 – 13.45 Soovitused lehekaudseks väetamiseks – Tiiu Annuk ja Meelis Värnik, KEVILI agronoomid
13.45 – 14.00 KEVILI 2022.a. mikrode ja vedelväetiste valiku ülevaade – Alo Alt, KEVILI ärijuht
meelis Medium
Tegevus on elluviidud MAK 2014-2020 meede 1.1 Teadmussiire ja teavitus toetus üleriigilise ulatusega tegevused toetusmeetme raames.
MAK logo