KEVILI Põllujalutus Pildis 3. osa
Hiilamardikad (Brassicogethes sp) ja kõdra-peitkärsakad (Ceutorhynchus obstrictus)
Täna on taliraps õiepungade moodustamise faasis. Lõuna-Eestis võib juba näha esimesi õisi avanemas. Jahe ilm on hoidnud hiilamardikate aktiivsust tagasi, kuid me peame olema tähelepanelikud ja igapäevaselt seiret tegema, kuna temperatuuride tõustes mardikate aktiivsus suureneb, ning nad võivad koonduda talirapsi õiepungadele toituma ning munema. Suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samuti hakkavad kõdra-peitkärsakad kogunema rapsi õitele toituma, hiljem juba väikestesse kõtradesse munema. Siinkohal ülevaade mardikate bioloogiast ning tõrjevõimalustest.
Taliteraviljade kasvureguleerimine
Viimastel päevadel on temperatuurid kõrgelmale tõusnud ning öökülmaoht väiksem, samuti sabistab natuke vihma. Nüüd on lootust, et ka põhjapool läheb kasv käima. Kindlasti on paljudel vaja teha umbrohutõrjet, eriti seal, kus sügisel umbrohutõrjet ei tehtud, nii luuuakse taimikule paremad kasvutingimused ning konkurents toitainete, valguse jms pärast väheneb.
Ülevaade taliviljade talvitumisest, mai esimene dekaad
Heitlik, kohati jahe kevad ning raske talv on oma jälje jätnud taliviljade talvitumisele. Kõige rohkem on talvekahjusid Lääne-Virumaal, samuti Läänemaal ja Pärnumaal. Kui pooled Eesti põllumehed rõõmustavad, et talivili on hästi talvitunud, siis teine pool peab tõdema, et pilt on üsna nukker.
KEVILI Põllujalutus Pildis 2. osa
Varre-peitkärsakas - Ceutorhynchus pallidactylus
Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.
Kevadised tööd lutsernipõldudel
Tänavune kevad kogub vaikselt tuure ja on olnud üsna jahe ning pikalt kestnud öökülmad on pidurdanud lutserni kasvu ning kahjustanud kohati lutserni lehti, kuid taimed taastuvad sageli nädala kahega. Lutsernil on kiire kasvu tõttu kõrge toiteainetevajadus. Väetamata põllul on lutsernitaimed kidurad ja kasvatavad massi juurde aeglaselt.
Herne ja põldoa umbrohutõrje
Aprilli lõpp on käes ning põldoa ja herne külvid käivad, Lõuna-Eestis ja Viljandimaal on juba osadel külvatudki. Põhja-Eestiga on täna vahe julgelt kaks nädalat, kuigi ka seal on alustatud külvidega, eks vaadatakse ka kalendrisse. Põhja-Eestis eelkõige Virumaal läks lõplikult lumi põldudelt alles viimasel nädalal, seega on jätkuvalt, osadel põldudel, vara hinnata, kui palju läheb tänavu ümberkülvideks. Kõigepealt tuleb vaadata, kas ja kuidas taimik talve vintsutusest taastub ning siis otsus teha. Viimase nädala jahe ilm pole samuti põhjapool kasvu ja arengut soosinud, kuid õnneks tuli natuke vihma ning ilmaennustused lubavad ka soojemaid temperatuure. Plaanin olukorrast põldudel anda ülevaate järgmise nädala lõpus.
