Umbrohutõrje suviteraviljades


Herbitsiidi valikul on soovitav meeles pidada, et aastaid ühte ja sama toodet kasutades võivad hakata võimust võtma teatud umbrohud, mis alguses võivad tunduda vähetähtsad nt. nagu põldkannike. Küll aga võib kasutada erinevate toimeainete segusid, nii väldite tulevikus teatud toimeainetele resistentsete umbrohtude teket. Toote kasutamisel lugege kindlasti pakendi märgistust ning arvestage teatud toodete järelmõjudega nt Sekator OD kasutamisel ei tohiks sügisel rapsi ega rüpsi külvata, kuna risk kahjustada kultuuri on tõenäoline. Probleeme ei teki kui Sekator OD kasutamise ja rapsi/rüpsi külvi vahel tuleb vähemalt 100 ml vihma, lisaks soovitatakse põld enne külvamist künda. Tombo WG kasutamisel tuleb enne liblikõieliste külvi maa sügavalt harida või künda jne.

Kapsakoi (Plutella xylostella sün. P. maculipennis)

Kapsakoi arvukus ja tema rüüste erineb aastati ja kuna sel aastal on kapsakoisid näha kohati väga arvukalt peame olema valmis, et kahjustuse ulatus võib kujuneda tavaliselt suuremaks. Tavalisest kõrgem õhutemperatuur soosib kapsakoi arvukust. Kindlasti tuleb teha seiret.

Maakirbud (Phyllotreta spp)

Suvirapsi varasemad külvid on juba idulehtede faasis, sel ajal kahjustab neid maakirp. Jälgige ka suvirapsi külve!

Rootsi-kärbes (Oscinella frit)

Taliviljadel on erinevas Eesti piirkondades avastatud närbunud võrseid. Lähemalt uurides on võrse keskmine leht kolletunud ning võrse alusel kasvukuhiku juures toimetab vagel. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 4.


1. Teraviljade kasvureguleerimise põhimõtted
2. Haiguste seire ja ilmastikutingimused enamlevinud haiguste levikuks. Esimesi haigustekitajaid leiab, aga mitte igalt poolt. Tasub jälgida!!
3. Paagipesu on ülioluline teraviljalt rapsile üleminekul!
4. Öökülmade aegsed pritsimiskahjustused

Kevadine kõrreliste tõrje teraviljas


Teraviljas on kõrrelised umbrohud väga suureks probleemiks, kuna nad konkureerivad kultuurtaimega toitainete, valguse ja ruumi osas. Kõrrelistest umbrohtudest on meil enamlevinud harilik tuulekaer, rukki-kastehein, tähkjas kukehirss, orashein ning murunurmikas. Esimesi on kindlasti lihtsam tõrjuda kui viimaseid kahte.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 3. 


1. Teraviljade kasvufaasi määramine.
2. Herbitsiidide kasutamine taliteraviljadel ja hernel-oal.
3. Jälgige temperatuuride tõusul haigustekitajaid.
4. Kasvureguleerimise võimalused teraviljal.
5. Hernekärsaka seire herne ja oa põllul (LINK).

Hernekärsakad (Sitona spp.)

Hernes on mõnel pool Eestis juba üleval, samuti hakkavad esimesed põldoa külvid tärkama. Hernekärsakad on talvitumiskohtadest väljunud ning õhutemperatuuri tõustes +7-+8 °C-ni, hakkavad valmikud toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel.

Talirapsikatse Mäemõisa OÜ põllul

Käisime Meelis Värnik´u, Üllar Hiire ja Sander Hiire´ga Lääne Virumaal Mäemõisa OÜ põldudele rajatud rapsikatset üle vaatamas. Esimene kord sai tutvustatud katse rajamist ja tehtud töid sügisel (LINK). Seekord vaatasime üle sordid ning hindasime neid visuaalselt, lisaks anname ülevaate mis töid on katsepõllul tehtud ja mida kohe plaanis teha.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 2.


1. Taliviljade väetamine
2. Hiilamardikate ja varre-peitkärsakate seire talirapsi ja –rüpsi põldudes.
3. Talirapsi kasvureguleerimine
4. Taliteraviljade umbrohutõrje
5. Mullaherbitsiidid

Alamkategooriaid