Taliteraviljade külv ja külviaeg ning puhtimine

Augusti lõpp on käes ning september ehk tarkusekuu saabumas, eks meiegi jätkame info jagamisega. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud. Koristused veel käivad. Ei ole sel hooajal ilmataat armu andnud, küll oli vahepeal kuiv nüüd jälle vihmane.  Tagantjärele tõenäoliselt saame öelda, et keskmine aasta, kuigi nii raske hooaeg jääb aastateks meelde. Täna on, aga taliteravilja külvidega juba alustatud, põhiline külviaeg on veel ees ning loodame, et järgmine hooaeg tuleb parem. Kõige tähtsam on, et külv õnnestuks nii õigeaegselt, kui õige külvisenormiga.

Talirapsi kasvureguleerimine ja haiguste tõrje


Viimastel aastatel on talirapsi külve järjest varasemal ajal tegema hakatud. Põhjus on selles, et keeruliste ilmastikutingimustega aastad on näidanud, et kui varem külvata siis raps kasvab talvitumiseks sobivasse kasvufaasi, kui külvid jäävad augusti teise poole ei pruugi taim piisavalt suureks kasvada. Mõjutanud on taimede kasvu ja arengut, nii põud kui ka sügisesed madalad temperatuurid. Täna muidugi on vara öelda, milliseks kujuneb selle aasta sügisperiood.

Koristus- ja külvieelne ning külvijärgne umbrohutõrje glüfosaatidega

Tänavune koristusperiood on väga keeruline. Põldudel on väga tõsised probleemid umbrohtudega, eelkõige seal kus taliteravili jäi hõredamaks, said umbrohud võimaluse täita tühjad kohad ja kasvada. Lisaks soodustas vahepealne põuaperiood ning pärast seda saabunud vihmad hilisemat umbrohtude tärkamist ning kasvamist, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne.

Talirapsi ja talirüpsi umbrohutõrje

Talirapsi külve on tehtud juba juuli lõpust. Siiski on paljudel, koristuse viibimise tõttu, see töö ees, kuna põlde ei ole saanud enne talirapsi külvi eelmise kultuuri alt kätte. Seega on hea aeg meelde tuletada talirapsi-ja rüpsi umbrohutõrjeks kasutatavad tooteid. Kindlasti peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Umbrohutõrjevahendite valik tuleks teha vastavalt põllul olevatele tingimustele.

Oa-Lehetäi (Aphis fabae) ja oa-teramardika (Bruchus rufimanus) bioloogia ja tõrjevõimalused.

Soojad ja kuivad ilmad soodustavad kahjurite arvukust. Peale hernekärsakate (Sitona spp.) on põldoal levinud oa-lehetäi (Aphis fabae) ning oa-teramardikas (Bruchus rufimanus). Oa-lehetäid on iga aastane probleem, eriti aktiivselt on nad toimetamas kuumal perioodil. Oa-teramardikad on meil pigem viimased 5-6 aastat kahjur. Pehmed talved on soosinud selle mardika talvitumist ning tänavu tuleb olla jällegi valmis selleks, et mardikate kahjustuse tulemusena on oad auklikud ning toiduoaks ei pruugi minna.

Külmakahjustused ning kuidas seda leevendada.

Lisaks erakordselt kuivale maikuule tuleb meil nüüd silmitsi seista külmakahjustustega. Madalad temperatuurid, möödunud nädalal, põhjustasid nii mõnegi kultuuri hukkumise või väga suuri kahjustusi. Sellist olukorda ei osanud keegi ette näha.