Teravilja pähikuhaigused – fusarioos pähikul (Fusarium spp.)

Täna veel kõik suviviljad ei õitse ja kellel veel teine (T2) pritsimine on viibinud, mis ajastatakse üldjuhul lipulehe kaitseks, peaks kindlasti jälgima haiguste taset. Eelnevad kuivad ilmad on vähendanud lehtedel haiguste levikut. Tuleb arvestada, et lehestikult levivad haigused ka pähikutele. Kui tehakse hilisem haigusetõrje saab tõrjuda ka pähikuhaigusi, kuid arvestada tuleb, et fungitsiidid toimivad kõige paremini siiski kaitsva tõrjena ja lehestikku pritsides väheneb haiguse leviku võimalus pikema aja jooksul.

Lutserni umbrohutõrje ja väetamine peale esimest niidet

Tänaseks on suur kuumus möödunud ning tänavustel lutsernipõldudel umbrohi tärganud. Kellel veel umbrohutõrje pole tehtud, saab seda kohe esimesel võimalusel teha. Siinkohal tuletangi meelde, mida peaks umbrohutõrjel arvestama. Juttu tuleb nii keemilisest umbrohutõrjest kui hooldusniitest. Samuti ei tohi ära unustada 2-4. aasta lutsernide väetamist, peale esimest niidet, sest ilma toiteaineteta jääb saagikus madalaks.

Hernemähkuri (Cydia nigricana) seire ja tõrje

Tänavune kevad on olnud hilisem ning alles nüüd hakkab hernes kohati õitsema. Sageli langeb hernemähkuri lendluse aeg kokku herne õitsemisega, kuid see ei tähenda, et liblikad ootaksid herne õitsemist vaid võivad hakata munema juba enne seda taimede ülemistele lehtedele, seega on õige aeg hakata  hernemähkurit seirama. Hernemähkur on Eestis laialt levinud ja üks enim hernest kahjustatav kahjur.

Levinumad haigused hernel ja põldoal ning nende tõrje

Tänase soojuse ja niiskusega levivad taimehaigused jõudsalt. Mulle on saadetud mitmeid pilte hernest, kus on herne-ebajahukaste nakatunud, seega on mõistlik kõigil oma põllud üle vaadata. On olnud olukordi, kus ebajahukaste kurnab terve hooaja taimikut ning saagikus kannatab.

Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje

Valgemädanik on meil rapsi õitsemise ajal peamine haigus, millega tuleb arvestada. Valgemädanikku nakatumiseks on soodne temperatuur üle 15°C ja vahelduv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.

Hernekärsakad (Sitona spp.)

Soojad ilmade saabudes on ka putukate aktiivsus suurenenud. Kuigi hernes ja põlduba on tänaseks enamasti tärganud ning paljudel põldudel näha, et hernel on arenenud esimesed pärislehed ning moodustund köitraod ning põlduba kahes kolmes lehes peaksime ikkagi seiret tegema. Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse iseloomulikke U-kujulisi täkkeid. Vastsete kahjustusi on raske tuvastada.