Talirapsi leheväetamine ja rohumaade väetamisest


Talirapsid on juba sellises kasvufaasis, kus võib tekkida vajadus lisaks põhiväetistele ka lehe kaudu toiteelemente juurde anda. Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel. Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne.

Teraviljade sügisene umbrohutõrje


Taliviljade külvid käivad, seega on viimane aeg meelde tuletada sügisesed umbrohutõrjevahendid. Eriti suureks probleemiks võib osutuda talirapsi või herne varis. Kaheidulehelistest umbrohtudest talvitvad näiteks vesihein, kesalill, rukkilill, harilik hiirekõrv, põldmailane, põldkannike jt. Kõrrelistest on probleemsed talvituvad umbrohud rukki-kastehein, harilik kastehein ja murunurmikas.

Taliteraviljade külviaeg on saabunud


Augusti viimane nädal on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on aga ees. Seetõttu kirjutan lühidalt KEVILI esindatavatest taliteraviljadest, tänavustest saagikustest ja puhtimisest ning lõpus lisaainetest, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada.

Tungaltera (Claviceps purpurea)


Tänavu on rukkil, mõnel pool Eestis, päris massiliselt nakatunud tungaltera. Tegemist on seenhaigusega, mis kahjustab küll enamikke kõrreliste liike, kuid sagedaseim on rukkil. Esineb rohkem põllu äärealadel. Teriste asemel arenevad tumepruuni või lilla värvusega, pikliku kujuga tungalterad. Tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seeneniitide põimikud ehk sklerootsiume. Sklerootiumite suurus sõltub suuresti sklerootiumite arvust teravilja peas või peremeestaime seemnete suurusest.

Millal ja kuidas kasutada koristuseelset töötlemist?


Mõnikord tuleb ette olukordi, kus umbrohutõrje on jäänud kehvaks ning põld umbrohtunud. Probleem oli ka tänavuses ilmastikus, kus kevadine kuivaperiood ei soodustanud umbrohtude tärkamist ning hilisemad vihmad panid umbrohud kasvama. Selline olukord teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohuseemneid seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Teraviljades võivad koristamisel probleeme tekitada lisaks umbrohtudele ka hilisvõrsed, mis põhjustavad vilja ebaühtlast valmimist.

Kuidas hoida laokahjurid teraviljast eemal?

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on kuni 10% saagist.

Alamkategooriaid