KEVILI Põllujalutus Pildis 5. osa
Sisu:1. Rapsi valgemädaniku tõrje.
2. Insektitsiididest.
3. Suviviljade umbrohutõrje.
1. Rapsi valgemädaniku tõrje.
2. Insektitsiididest.
3. Suviviljade umbrohutõrje.
Kärsakad hernel, oal ja lutsernil ning nende tõrje
Ilmad on soojad ning putukad toituvad aktiivselt, et varsti muneda. Liblikõielisi kultuure nagu hernest, uba ja lutserni kahjustavad mitmed hernekärsakate (Sitona spp.) ligiid, lisaks toitub lutserni lehtedest lutsernikärsakas (Hypera postica). Tuleb jälgida külve, et taimi päris ära ei näritaks, pilvisema ilma korral peituvad kärsakad lehtede vähele, kus neid võib arvuka esinemise korral leida.
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje
Tänavune kevad on soodne valgemädaniku levikule, lisaks soodustab haiguse arengut suurest tihedusest tingitud suur niiskus taimikus (üle 90%), lopsakas kasv (rohke lämmastikväetis) ning temperatuur üle 15°C. Nakatumiseks on soodustavad tegurid eelkõige kõrge õhutemperatuur ja vahelduv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.
KEVILI Põllujalutus Pildis 4. osa
Sisu:1. Taliodra viimane kasvureguleerimine. Lõuna-Eestis kiire-kiire. Haigustõrje.
Kui lipuleht on odral välja tulnud, on pool pikkuskasvu veel ees.
2. Oa ja herne tärkamisjärgsed herbitsiidid ja Corumi kasutamine.
3. Suvirapsi herbitsiidide valik. Üldised põhimõtted ja enam-levinud küsimuste vastused.
Taliteraviljade kasvureguleerimine
Kasvuregulaatorite kasutamise kohta on jätkuvalt palju küsimusi, siis siinkohal annaks lühikese ülevaate, millal missugust toodet kasutada. Tänaseks on paljudel esimese ringi kasvuregulaator juba tehtud, suur osa taimedest alustanud kõrsumist. Siiski on kasvureguleerimise võimalusi, kui võrsumisfaasis jäi taimede kasv reguleerimata, aga tahetakse saada esimese ringi mõjuefekti, mis tähendab alumiste kõrresõlmevahede lühendamist ja juurestiku arengu soodustamist, võrsumist hilisemas faasis kasvuregulaatorite kasutamine küll ei soodusta, kuid ühtlustab võrsete arengut.
KEVILI põllujalutus pildis 3. osa
Sisu:1. Talirapsides (ka talirüpsides) – boor, varre-peitkärsakate ja hiilamardikate seire ja tõrje, kasvureguleerimine.
2. Taliteraviljades umbrohutõrje, esimene kasvureguleerimine ja kevadiste võrsete arengu soodustamine. Sõltuvalt sortidest on võrsepungad ja võrsed võrsumissõlmes hästi arenenud.
Hiilamardikad (Brassicogethes)
Selle nädala kõrgemad temperatuurid soodustavad putukate aktiivsust. Seetõttu tuleb rapsitaimi õiepungade moodustumise algusest alates hoolikalt jälgida, Eestis ja Euroopas on naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab., syn. Meligethes aeneus Fab.) enamlevinum ristõieliste kahjur. Esialgu leidub neid arvukamalt põllu servades, kuid päikesepaisteliste sooja ilma korral levivad kiiresti üle põllu. Temperatuuril 15 °C võivad mardikad lennata isegi kuni 10…15 km otsides peremeestaimi, kus toituda ja paljuneda.
Kas ja miks teha talirapsil kasvureguleerimist?
Paagisegud
Kasvureguleerimise eesmärk on taime kõrguskasvu peavõrse kasvuosas pidurdada ja suruda külgvõrseid tugevamini arenema. Sellisel moel kasvanud taimedel on ühtlasem õitsemine ja ka koristusperioodil on lihtsam ajastada koristust ja koristada, sest külgvõrsed on arenenud peavõrsega samal ajal ja valmimine ühtlane ja saagi kvaliteet parem.
Kuidas kasvatada lutserni?
Tänavune aprill on olnud jahedavõitu ning seega enamusel veel lutsernikülv ees. Praktika on näidanud, et lutserni puhaskülv tärkab kiiremini ja jõulisemalt, kui maa on soojenenud.
