Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje

Tänavune kevad on soodne valgemädaniku levikule, lisaks soodustab haiguse arengut suurest tihedusest tingitud suur niiskus taimikus (üle 90%), lopsakas kasv (rohke lämmastikväetis) ning temperatuur üle 15°C. Nakatumiseks on soodustavad tegurid eelkõige kõrge õhutemperatuur ja vahelduv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.

KEVILI Põllujalutus Pildis 4. osa

Sisu:
1. Taliodra viimane kasvureguleerimine. Lõuna-Eestis kiire-kiire. Haigustõrje.
Kui lipuleht on odral välja tulnud, on pool pikkuskasvu veel ees.
2. Oa ja herne tärkamisjärgsed herbitsiidid ja Corumi kasutamine.
3. Suvirapsi herbitsiidide valik. Üldised põhimõtted ja enam-levinud küsimuste vastused.

Taliteraviljade kasvureguleerimine

Kasvuregulaatorite kasutamise kohta on jätkuvalt palju küsimusi, siis siinkohal annaks lühikese ülevaate, millal missugust toodet kasutada. Tänaseks on paljudel esimese ringi kasvuregulaator juba tehtud, suur osa taimedest alustanud kõrsumist. Siiski on kasvureguleerimise võimalusi, kui võrsumisfaasis jäi taimede kasv reguleerimata, aga tahetakse saada esimese ringi mõjuefekti, mis tähendab alumiste kõrresõlmevahede lühendamist ja juurestiku arengu soodustamist, võrsumist hilisemas faasis kasvuregulaatorite kasutamine küll ei soodusta, kuid ühtlustab võrsete arengut.

KEVILI põllujalutus pildis 3. osa

Sisu:
1. Talirapsides (ka talirüpsides) – boor, varre-peitkärsakate ja hiilamardikate seire ja tõrje, kasvureguleerimine.
2. Taliteraviljades umbrohutõrje, esimene kasvureguleerimine ja kevadiste võrsete arengu soodustamine. Sõltuvalt sortidest on võrsepungad ja võrsed võrsumissõlmes hästi arenenud.

Hiilamardikad (Brassicogethes)

Selle nädala kõrgemad temperatuurid soodustavad putukate aktiivsust. Seetõttu tuleb rapsitaimi õiepungade moodustumise algusest alates hoolikalt jälgida, Eestis ja Euroopas on naeri-hiilamardikas (Brassicogethes aeneus Fab., syn. Meligethes aeneus Fab.) enamlevinum ristõieliste kahjur. Esialgu leidub neid arvukamalt põllu servades, kuid päikesepaisteliste sooja ilma korral levivad kiiresti üle põllu. Temperatuuril 15 °C võivad mardikad lennata isegi kuni 10…15 km otsides peremeestaimi, kus toituda ja paljuneda.

Kas ja miks teha talirapsil kasvureguleerimist?

Paagisegud


Kasvureguleerimise eesmärk on taime kõrguskasvu peavõrse kasvuosas pidurdada ja suruda külgvõrseid tugevamini arenema. Sellisel moel kasvanud taimedel on ühtlasem õitsemine ja ka koristusperioodil on lihtsam ajastada koristust ja koristada, sest külgvõrsed on arenenud peavõrsega samal ajal ja valmimine ühtlane ja saagi kvaliteet parem.

Kuidas kasvatada lutserni?

Tänavune aprill on olnud jahedavõitu ning seega enamusel veel lutsernikülv ees. Praktika on näidanud, et lutserni puhaskülv tärkab kiiremini ja jõulisemalt, kui maa on soojenenud.

Varre-peitkärsakas - Ceutorhynchus pallidactylus (Marsh.)

Tänavu leidsime esimesed varre-peitkärsakad 20. aprillil Tartumaalt. Soe ilm soodustab mardikate väljumist talvitumiskohast. Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.

Herne ja põldoa umbrohutõrje

Lõuna-Eestis hakkasid nädalavahetusel hoogsad külvitööd, täna võib kindlalt öelda, et vahe Põhja-Eestiga on julgelt nädal kuni poolteist. Põhja-Eestis on muld veel väga külm ning taimede kasv pole hoogu sisse saanud. Külma mulda külvates võivad taimed vinduma jääda ja on vastuvõtlikumad taimehaigustele. Seega võiks natuke külviga oodata, kui vähegi võimalik. Soe muld soodustab kiiret idanemist ning hoogsat algkasvu ning taimed on tugevamad ning suudavad ise ennast paremini kahjurite ja haiguste eest kaitsta.

Ülevaade põllult – aprilli teine nädal

Aprilli algus on olnud üsna jahe ja kevad on saabunud tänavu väga rahulikult. Viimasel nädalal on talv näidanud veel viimast kurja nägu, on sadanud nii vihma, lund kui rahet, lisaks korralik tugev tuul. Ja siis jällegi pilved hajuvad ning päike on väljas. Selline iga-aastane võitlus kevade ja talve vahel. Nüüd nädalavahetuse soojus elavdab loodust ja taimed hakkavad jõudsalt arenema ja põllud lähevad silmnähtavalt rohelisemaks.