Tänavune kasvuperiood on pisut pikemaks veninud tänu viimase aja jahedamatele ilmadele ning seoses sellega ei küpse vili alati ühtlaselt. Mõnel põllul võib olla tõsine probleem umbrohtudega, eelkõige seal kus taliteravili jäi hõredamaks, said umbrohud võimaluse täita tühjad kohad ja kasvada. Lisaks soodustas vahepealne põuaperiood ning pärast seda vihmad hilisemat umbrohtude tärkamist ning kasvamist, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne. Ka jahedama kevade tõttu võis teatud umbrohutõjevahend tavapärasest halvemini toimida, eriti kui juhtus pritsimine väga madalate temperatuuridega perioodi.
Varsti on käes viljakoristusaeg ja kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ning seda vilja pole praktiliselt kuhugi võimalik realiseerida. Tuleb arvestada, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmise aasta viljast prahti, kahjureid (putukad, lestad), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.
Täna veel kõik suviviljad ei õitse ja kellel veel teine (T2) pritsimine on viibinud, mis ajastatakse üldjuhul lipulehe kaitseks, peaks kindlasti jälgima haiguste taset. Eelnevad kuivad ilmad on vähendanud lehtedel haiguste levikut. Tuleb arvestada, et lehestikult levivad haigused ka pähikutele. Kui tehakse hilisem haigusetõrje saab tõrjuda ka pähikuhaigusi, kuid arvestada tuleb, et fungitsiidid toimivad kõige paremini siiski kaitsva tõrjena ja lehestikku pritsides väheneb haiguse leviku võimalus pikema aja jooksul.
Lutserni umbrohutõrje ja väetamine peale esimest niidet
Tänaseks on suur kuumus möödunud ning tänavustel lutsernipõldudel umbrohi tärganud. Kellel veel umbrohutõrje pole tehtud, saab seda kohe esimesel võimalusel teha. Siinkohal tuletangi meelde, mida peaks umbrohutõrjel arvestama. Juttu tuleb nii keemilisest umbrohutõrjest kui hooldusniitest. Samuti ei tohi ära unustada 2-4. aasta lutsernide väetamist, peale esimest niidet, sest ilma toiteaineteta jääb saagikus madalaks.
Tänavune kevad on olnud hilisem ning alles nüüd hakkab hernes kohati õitsema. Sageli langeb hernemähkuri lendluse aeg kokku herne õitsemisega, kuid see ei tähenda, et liblikad ootaksid herne õitsemist vaid võivad hakata munema juba enne seda taimede ülemistele lehtedele, seega on õige aeg hakata hernemähkurit seirama. Hernemähkur on Eestis laialt levinud ja üks enim hernest kahjustatav kahjur.
Levinumad haigused hernel ja põldoal ning nende tõrje
Tänase soojuse ja niiskusega levivad taimehaigused jõudsalt. Mulle on saadetud mitmeid pilte hernest, kus on herne-ebajahukaste nakatunud, seega on mõistlik kõigil oma põllud üle vaadata. On olnud olukordi, kus ebajahukaste kurnab terve hooaja taimikut ning saagikus kannatab.
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje
Valgemädanik on meil rapsi õitsemise ajal peamine haigus, millega tuleb arvestada. Valgemädanikku nakatumiseks on soodne temperatuur üle 15°C ja vahelduv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.
