KEVILI Teemapäev - mullaharimisviiside - ja tehnoloogiate võrdlus


25. septembril kogunes KEVILI sügisesele põllupäevale suur hukl huvilisi. Seekordseks teemaks oli „Mullaharimisviiside - ja tehnoloogiate võrdlus“. Kogunemiskohaks oli Rannu Seeme OÜ Annikoru Teraviljakeskus. Päeva viis läbi KEVILI agronoom Meelis Värnik.

Teraviljade toiteainetevajadusest


Lisaks teraviljade sügisesele umbrohutõrjele antakse ka neile lisaväetisi, eelkõige talve ja külmakindluse tõstmiseks. Hea talvitumise eeldus on tugev taimik. Külvi alla antud kompleksväetis tagab tavaliselt põhitoiteelementide vajaduse. Mikroelementide vajadus oleneb suurel määral taime liigist ja nende omastatavusest mullas. Sõnnikut või läga andes võib mikroelementide vajadus olla oluliselt väiksem. Toiteelementide omastavust mõjutab nii mulla pH, huumus, lõimis, niiskus, toiteelementide omavahelised suhted, ilmastik jne.

Talirapsi leheväetamine ja rohumaade väetamisest


Talirapsid on juba sellises kasvufaasis, kus võib tekkida vajadus lisaks põhiväetistele ka lehe kaudu toiteelemente juurde anda. Kui märkate tavapärasest erinevat värvimuutust lehtedel, tuleks reageerida esimesel võimalusel. Toiteelementide puudusest tingitud põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH (happeline muld, lupjamine), samuti mulla lõimis, ilmastik jne.

Teraviljade sügisene umbrohutõrje


Taliviljade külvid käivad, seega on viimane aeg meelde tuletada sügisesed umbrohutõrjevahendid. Eriti suureks probleemiks võib osutuda talirapsi või herne varis. Kaheidulehelistest umbrohtudest talvitvad näiteks vesihein, kesalill, rukkilill, harilik hiirekõrv, põldmailane, põldkannike jt. Kõrrelistest on probleemsed talvituvad umbrohud rukki-kastehein, harilik kastehein ja murunurmikas.

Taliteraviljade külviaeg on saabunud


Augusti viimane nädal on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on aga ees. Seetõttu kirjutan lühidalt KEVILI esindatavatest taliteraviljadest, tänavustest saagikustest ja puhtimisest ning lõpus lisaainetest, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada.

Tungaltera (Claviceps purpurea)


Tänavu on rukkil, mõnel pool Eestis, päris massiliselt nakatunud tungaltera. Tegemist on seenhaigusega, mis kahjustab küll enamikke kõrreliste liike, kuid sagedaseim on rukkil. Esineb rohkem põllu äärealadel. Teriste asemel arenevad tumepruuni või lilla värvusega, pikliku kujuga tungalterad. Tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seeneniitide põimikud ehk sklerootsiume. Sklerootiumite suurus sõltub suuresti sklerootiumite arvust teravilja peas või peremeestaime seemnete suurusest.

Millal ja kuidas kasutada koristuseelset töötlemist?


Mõnikord tuleb ette olukordi, kus umbrohutõrje on jäänud kehvaks ning põld umbrohtunud. Probleem oli ka tänavuses ilmastikus, kus kevadine kuivaperiood ei soodustanud umbrohtude tärkamist ning hilisemad vihmad panid umbrohud kasvama. Selline olukord teeb koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohuseemneid seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Teraviljades võivad koristamisel probleeme tekitada lisaks umbrohtudele ka hilisvõrsed, mis põhjustavad vilja ebaühtlast valmimist.

Alamkategooriaid