Tarneaadress:
Sillamäe sadam
Tööstuse 14, Sillamäe / vabatsoon ZO/0048/EE5000EE
Ladu avatud üldjuhul: 08:00 – 20:00*
*Sadamasse sissesõit on lubatud hiljemalt 30 minutit enne lao sulgemist
NB! Muu töögraafiku osas lepitakse terminaliga eraldi kokku
Palume, juhul, kui autojuhil tekkib probleeme/küsimusi võtta kindlasti ühendust SilSteve lao-dispetseriga ( tel. 53026660).
Saatelehel, lisaks kohustuslikule informatsioonile peab olema märgitud:
* sihtkoht - AS Silsteve ladu Sillamäel, vabatsoon ZO/0048/EE5000EE
* autojuhi nimi ja isikukood
* veoki reg. Number
- Vilja kvaliteedi kontroll toimub enne sadama territooriumile sisenemist.
Laboriplatsi asukoht ja sõiduskeem on toodud allpool oleval kaardil.
Pärast proovi võtmist liigub auto tabloo juures olevale ootealale ning ootab analüüsitulemusi. Kui kvaliteet on aktsepteeritud ilmub tabloole mahalaadimise lao number.
Auto sõidab sadama territooriumile.
2Veokid viljaga lubatakse AS Sillamäe Sadam territooriumile sisse vilja saatelehe aluselAutod võivad saabuda nii paberkandjal saatelehe- kui ka elektroonse saatelehega.
Iga kliendi elektroonse saatelehe alusel Sillamäe vabatsooni sisemise protseduur kooskõlastatakse Sillamäe sadama turvateenistusega eraldi kokku.
- Veok saabub Sillamäe sadama pääslasse nr 1 ja pargib määratud järjekorras.
- Veoki juht esitab turvatöötajale kauba saatedokumendid. Elektroonse saatelehe alusel toimuva veo puhul trükib turvateenistuse töötaja saatelehe ise välja. Selleks autojuht, enne sissesõitu pöördub turvateenistuse poole, teatab auto nr, mis ja kelle vili on veokis. Sisenemine toimub turvatöötajale esitatud saatelehe alusel.
- Dokumentides vastuolude puudumisel turvatöötaja teeb saatelehele märke SISSE, kuupäev, kellaaeg ning kinnitab andmed oma allkirjaga. Seejärel annab dokumendid tagasi veoki juhile.
- Kauba kaalumine toimub autokaaludel №3 (skeemil Kaalumaja 3). Veok liigub märgitud STOP jooneni ja ootab valgusfoori lubavat signaali ning tõkkepuu avanemist.
- Kaalumine toimub automaatselt, autojuht ei pea kabiinist välja minema. Kaaluandmed ja mahalaadimise lao nr. näidatakse tablool. Kaaluandmed edastatakse viljakliendi infosüsteemi automaatselt.
- Veok liigub määratud lattu. Tee „A“ ja „B“ ladudesse on märgistatut allpool oleval sõiduskeemil.
- SilSteve laodispetšeri poolt mahalaadimise loa saamisel (suusõnaliselt) siseneb auto lattu tagurdades.
- Peale kauba mahalaadimist lattu, dispetšer kontrollib visuaalselt kauba puhtust. Võõrkehade või muude mittevastavuste avastamisel dispetšer informeerib laborit. Labori töötaja tuleb kohale, hindab mittevastavust ning seejärel otsustab edasise käitlemise.
- Peale kauba mahalaadimist liigub tühi veok tagasi kaalumajja.
- Kaalumine toimub automaatselt, autojuht ei pea kabiinist välja minema. Kaaluandmed näidatakse tablool. Kaaluandmed edastatakse viljakliendi infosüsteemi automaatselt.
- Veoki juht liigub pääsla nr 1 väljasõidu suunas ja tõkkepuu ees jääb seisma.
- Turvatöötaja veendub, et kaubaruum on tühi, teeb saatelehele märke VÄLJA kuupäev, kellaaeg ning kinnitab andmed oma allkirjaga. Märgetega saateleht jääb turvatöötaja kätte.
- Turvatöötaja lubab tühja veoki vabatsoonist välja.
Peale kauba mahalaadimist auto võtab teise kauba peale
- Autojuhil oleks vaja kindlasti peale vilja lossimist käia kaalumajas tühja auto kaalumiseks ning peale seda minna muu kauba laadimisele.
- Sadamast väljasõitmisel peab autojuht näitama turvateenistusele nii vilja saatelehe, kui ka muu kauba saatelehe/CMR-i.
Sadamas liiklusskeem:
Palun jälgida uut mahalaadimise skeemi ning jälgida sadamapoolseid juhiseid ning korraldusi!
- Auto Reg.NR
- Autojuhi nime
- Autojuhi isikukoodi
Hetkel AN bigbagide laadimine toimub laos 625/1
Sadamas liikumise skeem allpool- Skeem1!
Autod, kes on juba Sillamäe sadama territooriumil sees!
Peale vilja kallutamist lattu on autojuhil vaja:
- sõita tühja autoga kaalu peale, et saada vilja saatelehed kätte
- jätta auto seisma territooriumile (kaalumaja lähedale, vt ooteala oranziga)
- võtta ammoonium nitraadi saatelehed (need saadab meile Belor) SilSteve deklarantide käest (punane nool) – selleks on vaja minna jalgsi vabatsoonist välja ning peale dokumentide kättesaamist – tagasi) – autojuhil peab kaasas olema ka vilja saateleht. Deklarantidelt ta saab info, mis lattu edasi sõita.
- Autojuhi liikumine Skeem2
Autode liikumine väravast väetiselaoni (Skeem1)
Skeem2
Liikumisskeem, kui auto on eelnevalt Sillamäe sadamas sees
Väetiste veona jäänud lisaveod+jooksvad tellimused
Mis on KEVILI ?
Põllumeeste ühistu KEVILI (nimi tuletatud sõnadest Kesk Eesti VILI) on 139 liikmega teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu. KEVILI liikmed on iseseisvad juriidilised või füüsilistest isikutest põllumajandus tootmisega tegelevad ettevõtted, kes asuvad üle kogu Eesti. Enim liikmeid on: Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Liikmed kasutavad kokku umbes 80 000 ha Eestis haritavast maast ja keskmine haritav pind ühe liikme kohta on 580 ha. Ühistu kõrgeim võimuorgan on Üldkoosolek, kes võtab vastu ühistu arengut puudutavaid otsuseid.
Ühistu strateegiate ja eesmärkide elluviimist suunab 7 liikmeline liikmete seast valitud nõukogu. Ühistu igapäeva tööd juhib juhatuse liige/ juhataja ning tegevmeeskond. KEVILI eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu oma liikmetele tulu teenida.
KEVILI see on kaasaegne tootmine, koos tegutsemine, Eesti asi ja maaelu hoidjad! KEVILI missioon on läbi ühistegevuse liikmetele konkurentsieelise loomine.
Meie eesmärk on arendada välja üle-Eestiline põllumajandustootjate ühistu, mis ühishangete, -turustamise ja koolituse kaudu suurendab oma liikmete majandustegevuse kasumlikkust ja Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust
KEVILI põhiväärtused on USALDUS, KOOSTÖÖ ja TULEMUSLIKKUS
Ühistu strateegiate ja eesmärkide elluviimist suunab 7 liikmeline liikmete seast valitud nõukogu. Ühistu igapäeva tööd juhib juhatuse liige/ juhataja ning tegevmeeskond. KEVILI eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu oma liikmetele tulu teenida.
KEVILI see on kaasaegne tootmine, koos tegutsemine, Eesti asi ja maaelu hoidjad! KEVILI missioon on läbi ühistegevuse liikmetele konkurentsieelise loomine.
Meie eesmärk on arendada välja üle-Eestiline põllumajandustootjate ühistu, mis ühishangete, -turustamise ja koolituse kaudu suurendab oma liikmete majandustegevuse kasumlikkust ja Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust
KEVILI põhiväärtused on USALDUS, KOOSTÖÖ ja TULEMUSLIKKUS
Kuidas liituda?
Liikmeks saamiseks on vaja ära teha 7 sammu:
2015 aasta seisuga kuulub ühistusse 135 liiget. KEVILI liikmeks võib saada füüsiline ja juriidiline isik, kes tegeleb põllukultuuride kasvatamisega.
Põllumeeste ühistu KEVILI liimete nimekiri
- Anna KEVILI’le teada enda huvist liitumiseks.
- Piirkonna esindaja külastab ettevõtet ja tutvub liikmega.
- Vestlus KEVILI juhatajaga, et teataks kellega liitutakse.
- Raamatupidamine teeb finantside uuringu ja analüüsi.
- Vajalik on kahe KEVILI liikmest soovitaja olemasolu.
- Kirjalik avaldus KEVILI nõukogule liikmeks astumiseks. Uus liige võetakse KEVILI’sse vastu nõukogu otsusega
- Pärast positiivset otsust tasuda ühistu osakapitali makse 3000 EUR, mida on õigus ühistust lahkumisel tagasi saada.
2015 aasta seisuga kuulub ühistusse 135 liiget. KEVILI liikmeks võib saada füüsiline ja juriidiline isik, kes tegeleb põllukultuuride kasvatamisega.
Põllumeeste ühistu KEVILI liimete nimekiri
Miks liituda?
Ühistegevuse suurimateks väärtusteks on omaabi, demokraatia ehk liikmete võim, isiklik vastutus, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus.
Ühistegevuse kandvaks ideeks on ühistu liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalenute vajaduste rahuldamiseks.
Ühistegevuse suurim vaenlane on ühistu liige, kelle tegevusmotiiviks on kasu saamine teiste arvelt. KEVILI valib oma liikmeid väga hoolikalt. Kõikidele uutele liikmetele tehakse põhjalik taustakontroll ja vajalik on vähemalt kahe olemasoleva liikme soovitus, millega tagatakse, et kõik meie liikmed on ausad ja huvitatud ühistegevusest.
Ühistegevuse põhilised eesmärgid:
Et olla ükskõik millise ühistu liige, peaks liige teadma ühistus olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning teadma ühistu kandvaid ideid ja eesmärke.
Juhul kui need eesmärgid ei kattu, siis ei ole ka põhjust ühistus olla!
Iga KEVILI-ga liituja peab teadma, millised on KEVILI toimimise põhimõtted ja mis on KEVILI eesmärgid.
Samuti tuleb teada millised on KEVILI liikmete õigused ja kohustused.
Liitumiseks täida avaldus (xls) ja saada see kevili[at]kevili.eeÜhistegevuse kandvaks ideeks on ühistu liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalenute vajaduste rahuldamiseks.
Ühistegevuse suurim vaenlane on ühistu liige, kelle tegevusmotiiviks on kasu saamine teiste arvelt. KEVILI valib oma liikmeid väga hoolikalt. Kõikidele uutele liikmetele tehakse põhjalik taustakontroll ja vajalik on vähemalt kahe olemasoleva liikme soovitus, millega tagatakse, et kõik meie liikmed on ausad ja huvitatud ühistegevusest.
Ühistegevuse põhilised eesmärgid:
- saavutada juurdepääs suurematele turgudele;
- luua eeldused stabiilse ja kvaliteetse tooraine baasilt paremate kokkuleppehindade kujundamiseks;
- osutada liikmetele omahinna tasemel teenuseid;
- toodetud tooraine garanteeritud kokkuost;
- olmeliste vajaduste rahuldamine;
- nõuanne ja koolitus liikmetele;
- vaimsete vajaduste rahuldamine.
- vähendada kulutusi sisendite ostmisel;
- saada õiglast ja head hinda oma tooraine eest;
- saada ligipääs turgudele ja vähendada tootmisriske;
- soetada varusid ja reserve;
- hoida kokku kulutusi ladustamisele ja hoiustamisele;
- saada osa kasumist, mis tekib saakide müügist;
- saada osa kasumist, mis tekib suuremast kaubakäibest.
Et olla ükskõik millise ühistu liige, peaks liige teadma ühistus olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning teadma ühistu kandvaid ideid ja eesmärke.
Juhul kui need eesmärgid ei kattu, siis ei ole ka põhjust ühistus olla!
Iga KEVILI-ga liituja peab teadma, millised on KEVILI toimimise põhimõtted ja mis on KEVILI eesmärgid.
Samuti tuleb teada millised on KEVILI liikmete õigused ja kohustused.
Teraviljakompleksid on rajatud koostöös Nordecon Betoon OÜ-ga, tehnoloogia tarnija Lachenmeier-Monsun ja seadmete paigaldaja Rantipol OÜ. Roodevälja terminalide juhataja on Kristjan Sakk ning Rõngu terminali juhatab Alar Sõro, kelle meeskonda kuulub 6 töötajat.
- teravilja ja rapsi müük
- varustamine tootmissisenditega – seemned, väetised, taimekaitsevahendid
- kaasaegsed võimalused vilja kogumiseks ja hoidmiseks
- soodsad tingimused rahastamiseks
- infovahetus ja konsultatsioonid
- koolitused ja õppereisid
