Kevadine kõrreliste tõrje teraviljas


Teraviljas on kõrrelised umbrohud väga suureks probleemiks, kuna nad konkureerivad kultuurtaimega toitainete, valguse ja ruumi osas. Kõrrelistest umbrohtudest on meil enamlevinud harilik tuulekaer, rukki-kastehein, tähkjas kukehirss, orashein ning murunurmikas. Esimesi on kindlasti lihtsam tõrjuda kui viimaseid kahte.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 3. 


1. Teraviljade kasvufaasi määramine.
2. Herbitsiidide kasutamine taliteraviljadel ja hernel-oal.
3. Jälgige temperatuuride tõusul haigustekitajaid.
4. Kasvureguleerimise võimalused teraviljal.
5. Hernekärsaka seire herne ja oa põllul (LINK).

Hernekärsakad (Sitona spp.)

Hernes on mõnel pool Eestis juba üleval, samuti hakkavad esimesed põldoa külvid tärkama. Hernekärsakad on talvitumiskohtadest väljunud ning õhutemperatuuri tõustes +7-+8 °C-ni, hakkavad valmikud toituma hernestel, ubadel ja teistel liblikõielistel taimedel.

Talirapsikatse Mäemõisa OÜ põllul

Käisime Meelis Värnik´u, Üllar Hiire ja Sander Hiire´ga Lääne Virumaal Mäemõisa OÜ põldudele rajatud rapsikatset üle vaatamas. Esimene kord sai tutvustatud katse rajamist ja tehtud töid sügisel (LINK). Seekord vaatasime üle sordid ning hindasime neid visuaalselt, lisaks anname ülevaate mis töid on katsepõllul tehtud ja mida kohe plaanis teha.

KEVILI Põllujalutus Pildis nr 2.


1. Taliviljade väetamine
2. Hiilamardikate ja varre-peitkärsakate seire talirapsi ja –rüpsi põldudes.
3. Talirapsi kasvureguleerimine
4. Taliteraviljade umbrohutõrje
5. Mullaherbitsiidid

Varre-peitkärsakas

(Ceutorhynchus pallidactuylus sün. C. quadridens)

Esimesed varre-peitkärsakad on talvitumispaikadest tänu soojale välja ilmunud. Seoses aasta-aastalt kahjuri arvukuse tõsuga on vajalik meelde tuletada, milline see mardikas on ning mis kahju ta teeb.

Herne ja oa umbrohutõrje

Eelmine nädal sai meelde tuletatud, mis tingimustel võiks mullaherbitsiide kasutada. Enamus herne ja põldoa umbrohutõrjevahenditest kasutatakse juba enne kultuuri tärkamist.

Varakevadine umbrohutõrje talirapsis

Herne ja põldoa umbrohutõrjel mullaherbitsiidide kasutamisest

Kuna temperatuurid vaikselt tõusevad, soovitame käia üle talirapsi põllud ja vaadata üle umbrohtumuse tase.

Fomoos e. mustmädanik (Leptosphaeria spp.)


Rapsi põldudel käies olen avastanud, et tervete taimede vahel on mädasid taimi, mõnel põllul on neid rohkelt mõnel pole üldse. Külm sellist mädanemist ei saa põhjustada, kuna võtaks ka kõrvalasuva taime ära. Kõikidel põldudel oli sügisel kasvureguleerimine tehtud ja ühtlasi ka haiguste tõrje. Hakkasin põhjalikult uurima milles võib probleem olla. Võtsin põldudelt taimi kaasa ja uurisin binokulaari all lähemalt ning selgus, et hävinud taimedel on fomoosi ehk mustmädaniku nakkus. Konsulteerisin Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Vanemteaduri Pille Sooväljaga, kes kinnitas minu leide, et tegu on mustmädanikuga ja andis ka haiguse arengust põhjaliku ülevaate.

Sellel nädalal tutvustame Teile Tartumaal Pilsu talu põllule 5,2 ha suurusele katsealale rajatud talirapside sordivõrdluskatset. 2018. aasta kevadel anti põllule komposti, mis segati tüükultivaatoriga mulda. Põllule külvati mulla parendamiseks vahekultuuride segu (keerispea, tatar, hernes) ja kuna vahekultuuri mass oli suur, purustati see peale õitsemist ning künti sisse 21. augustil. 2017. aastal kasvas põllul kaer.

Alamkategooriaid