Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje

Valgemädanik on meil rapsi õitsemise ajal peamine haigus, millega tuleb arvestada. Valgemädanikku nakatumiseks on soodne temperatuur üle 15°C ja vahelduv niiskus. Tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.

Hernekärsakad (Sitona spp.)

Soojad ilmade saabudes on ka putukate aktiivsus suurenenud. Kuigi hernes ja põlduba on tänaseks enamasti tärganud ning paljudel põldudel näha, et hernel on arenenud esimesed pärislehed ning moodustund köitraod ning põlduba kahes kolmes lehes peaksime ikkagi seiret tegema. Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse iseloomulikke U-kujulisi täkkeid. Vastsete kahjustusi on raske tuvastada.

Hiilamardikad (Brassicogethes sp) ja kõdra-peitkärsakad (Ceutorhynchus obstrictus)

Täna on taliraps õiepungade moodustamise faasis. Lõuna-Eestis võib juba näha esimesi õisi avanemas. Jahe ilm on hoidnud hiilamardikate aktiivsust tagasi, kuid me peame olema tähelepanelikud ja igapäevaselt seiret tegema, kuna temperatuuride tõustes mardikate aktiivsus suureneb, ning nad võivad koonduda talirapsi õiepungadele toituma ning munema. Suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samuti hakkavad kõdra-peitkärsakad kogunema rapsi õitele toituma, hiljem juba väikestesse kõtradesse munema. Siinkohal ülevaade mardikate bioloogiast ning tõrjevõimalustest.

Taliteraviljade kasvureguleerimine

Viimastel päevadel on temperatuurid kõrgelmale tõusnud ning öökülmaoht väiksem, samuti sabistab natuke vihma. Nüüd on lootust, et ka põhjapool läheb kasv käima. Kindlasti on paljudel vaja teha umbrohutõrjet, eriti seal, kus sügisel umbrohutõrjet ei tehtud, nii luuuakse taimikule paremad kasvutingimused ning konkurents toitainete, valguse jms pärast väheneb.

Ülevaade taliviljade talvitumisest, mai esimene dekaad

Heitlik, kohati jahe kevad ning raske talv on oma jälje jätnud taliviljade talvitumisele. Kõige rohkem on talvekahjusid Lääne-Virumaal, samuti Läänemaal ja Pärnumaal. Kui pooled Eesti põllumehed rõõmustavad, et talivili on hästi talvitunud, siis teine pool peab tõdema, et pilt on üsna nukker.

Varre-peitkärsakas - Ceutorhynchus pallidactylus

Varre-peitkärsakat loetakse oluliseks rapsi jt ristõieliste kahjuriks, teda on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.