Põllujalutus, maisi sordivõrdluskatse Rannu Mõis OÜ-s

Oleme tänavu külvanud maisi sordivõrdluskatsed kahte erinevasse piirkonda. 24. septembril toimus Rannu Mõis OÜ-s esimene põllujalutus.

Nälkjad kahjustavad teraviljakülve!

Varasem vihmaperiood ning piisav soojus oli nälkjate paljunemiseks väga soodne, tänaseks on munadest noored nälkjad väljunud ning asunud aktiivselt toituma. Kuna olulisi kahjustusi tehakse nälkjate poolt juba teraviljakülvidel, siis peaksid erilist tähelepanu pöörama põldude kontrollimisel just need, kes viljelevad minimeeritud harimist ja otsekülvi, kuna mulda liigutatakse vähem või üldse mitte, seega on nälkjatel paremad ellujäämisvõimalused. Lisaks on palju talirapsipõlde, kus taimik on suhteliselt väike. Kõrgendatud tähelepanu peaks olema põldudel, kus varasemalt on kahjustusi esinenud, sest seal piirkonnas on nälkjate arvukus oluliselt kõrgem.

Tähelepanekud rapsipõldudelt

Tänaseks on talirapsid tärganud, varasemad külvid on juba 5-6 lehe faasis, hilisematel külvidel on enamasti esimesed pärislehed olemas. Esimene haigusetõrje ja kasvureguleerimine on paljudel juba tehtud, siiski ei tohi taimi tähelepanuta jätta, sest eelnev kuum suvi ning tänane soojus ja niiskus soodustab kahjurite aktiivsust kui haigustesse nakatumist.

Sügisene umbrohutõrje taliteraviljades

Taliteraviljade külvid käivad ja nüüd on hea aeg meelde tuletada, milliseid tooteid taliteraviljadel kasutada. Usun, et iga üks leiab oma põllul olevatele umbrohtudele parima tõrjevõimaluse. Valik tuleb ikka selle järgi teha, kas sügisel on probleemiks kõrrelised umbrohud, rapsi varis või hoopis liblikõieline. Lisaks, kas soovitakse teha kerget umbrohutõrjet või saada pikemat mulla mõju, kuni kevadeni.

Taliteraviljade külviaeg on saabubud

Augusti viimane nädal on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on ees. Seetõttu kirjutame lühidalt erinevatest taliteraviljadest, tänavustest saagikustest ja puhtimisest ning lõpus lisaainete tutvstused, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada.

Hindame talirapsi tervist ja taimehaiguste tõrjevõimalused

Enamus talirapse on tänaseks koristatud. Väga oluline on hinnata oma koristatud rapsi põldu ja vaadata missugused näevad koristatud rapsi varred välja. Pärast koristust peaks olema üldpilt roheline ja üksikud heledad varred, kui aga enamus varretüügastest on hallikad, peab asja tõsisemalt uurima, milles probleem. Täna saame selle alusel teha otsuse, kas peaksime muutma haigusetõrje strateegiat või oleme tulemusega rahul.

Talirapsi ja talirüpsi sügisene umbrohutõrje


Tänavu on tõeline eksreem aasta nii varajast koristust ja piisavat aega talirapsi põlde ette valmistada ei tulegi ette. Täna käivad külvid juba suure hooga see, aga tähendab, et järgi tuleb teha ka umbrohutõrje. Talirapsile ja -rüpsile peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Umbrohutõrjevahendite valik on lai, saab teha nii enne kui pärast kultuuri tärkamist

Põllumeeste ühistu KEVILI ostab kokku kuiva eksportheina.

Ostutingimused Roodeväljale tarnituna (niiskus alla 15%):

  • Proteiin alla 6,00% – 70 €/t
  • Proteiin 6,01%...7,99% – 75 €/t
  • Proteiin 8,00%...9,99% – 80 €/t
  • Proteiin 10,00%...12,00% – 90 €/t
  • Proteiin üle 12% – 95 €/t
Heina kokkuostu hinnad 180-päevase maksetähtajaga peale kauba kvaliteedi määramist.

Ladustamise tasu alates teisest kuust peale heina pakki/rulli panekut on 0,80 €/t.

180-päevast maksetähtaega pakkuvale müüjale maksame lisaboonusena 0,80 €/t alates teisest kuust.
KEVILI-s on kõik kuud heinakuud!
Huvi korral võta ühendust
telefonil +372 5918 1774
või e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hernemähkur (Cydia nigricana) – seire ja tõrje


Hernemähkur on Eestis laialt levinud ja üks enim hernest kahjustatav kahjur. Arvestades tänast ilma ning feromoonpüünistesse püütud kahjureid on praegu hernemähkuri lendluse tippaeg. Kuigi hernes on paljudes piirkondades juba ära õitsenud ja kaunad moodustunud, tuleb olla tähelepanelik. Hernemähkur võib muneda herne kaunadele seni kuni kaunad on pehmed ja liitsakad. Pehmetest kauntest saab röövik end kauna sisse närida, kui kaunad on juba paisunud ja pealt tugevamaks muutunud siis munast väljunud väike röövik ei suuda sellest läbi minna. Seega on oluline vaatata millises kasvufaasis Teie põllul herned on ja kindlasti teha seiret, sest piirkonniti võib lendlus olla väga erinev.