KEVILI ostab oma liikmetelt kokku mitte ainult vilja, vaid ka heintaimi. Need töödeldakse  Golden Field Factory OÜ  Rakveres asuvas tehases, mille omanikud on Põllumeeste ühistu KEVILI, jordaanlane Mahmoud Ahmed ja USA kodanik Chris Dodson

„Tehases heintaimed kuivatatakse, purustatakse ja pressitakse pakkideks,” selgitab projektijuht Marko Vinni. „Lähis-Itta eksporditavate heinapakkide kaal on ca 800 kilo.”

Projekti eestvedajad selgitavad, et keskkonnasõbralik tootmine nõuab põllumeestelt lisaks viljakasvatusele ka rohumaade rajamist. Selleks, et põldu mitte välja kurnata, tuleb seal perioodiliselt kasvatada liblikõielisi ja teisi rohttaimi. Lisaks on põllumeeste käsutuses ka maid, mis ei sobi viljakasvatuseks, küll aga kasvavad seal hästi heintaimed.

 

Põhiline tooraine lutsern

Praegu on tehase peamiseks tooraineks lutsern.  Vinni selgitusel on lutsern väga toiteväärtuslik sööt, milles on kõrge valgu- ja kaltsiumisisaldus: „Kuivatatud ja pakkideks surutud lutsernil on stabiilsed valgud ning suur vitamiinide sisaldus tänu kiirele kuivatamisele.”

Projektijuht teab, et lutsern on hinnatud sööt loomadele, kes vajavad palju energiat - näiteks kasvavad hobused, jõudlushobused ja poeginud märad. Samuti lüpsilehmadele, kitsedele, lammastele ja kaamelitele.

Lutserni tasub põllumeestel kasvatada, sest sellel on mulla tervisele positiivne mõju. Lisaks saab lutserni kasvatada ka ökoaladel, mistõttu on seda järjest rohkem külvama hakatud. Lutsernikasvatus läheb väga hästi kokku ka Euroopa Liidu rohepoliitikaga.

Lutsernikasvatajaid nõustavad KEVILI agronoomid. Ühistu annab tehnoloogilise sisendi ning vajadusel koordineerib kogu tsüklit kuni toorme kokkuostuni.

Kadrina valla talumees Margus Sirvel oli üks, kes pakkumisest kinni võttis ja lutsernit kasvatada  proovis. Ta ütles, et esimese põlluga õnneks ei läinud ja polnud ka kelleltki lutserni puhaskülvi põldude rajamise nõu küsida – loomakasvatajad, kes lutsernit kasvatavad,  lisavad sinna ka kõrrelisi rohttaimi.

  1. aasta kevadel, kui teadmised juba suuremad, rajas ta selle projekti jaoks uue puhaskülviga põllu. „Mullu sain sealt juba kolm niidet ja korraliku tulu. Paistab, et jumet sel asjal on,” ütleb Sirvel.

Mida umbrohupuhtam ja kõrgema kvaliteediga lutsern kasvatatakse, seda paremat hinda on selle eest võimalik saada. Praegu on 90% kuivainega materjali tonnihind saja euro ringis. Kui arvestada, et lutsernist saab kolm niidet hooajal ning suuremaid kulutusi nõuab lutsernipõld vaid rajamisaastal, võib tulu olla viljakasvatusega peaaegu võrdne.

 

Neli aastat otsinguid

Mõtte, Eesti rohttaimedest koresööta pressida ja see Lähis-Idasse eksportida, pakkus juba nelja aasta eest välja tehase üks omanikest, jordaanlane Mahmoud Ahmed. Nimelt tohib Lähis-Idas, kuhu Golden Fieldsi tehase toode läheb, magevett põllumajanduses kasutada järjest vähem. Seega otsitakse uusi võimalusi loomadele kvaliteeetse sööda saamiseks. Vajadus selleks on väga suur ja turg peaaegu piiritu.

KEVILI ärijuht Alo Alt võttis plaanist tuld ja hakkas otsima võimalusi see ellu viia. Oma aja võttis seadmete leidmine, kuna heinakuivatausseadmeid turul just palju pole. Nüüdseks on olemas sobiv hekseldamis- ning kuivatamistehnoloogia.

„Tegemist on Eestis ainulaadse projektiga, mille eesmärk on aidata viljakasvatajatel saada müügitulu ka rohumaadelt. Tavapäraselt purustatavad põllumehed, kes loomi ei pea, haljasmassi põllule või niidavad selle ära toetuste saamiseks. Nüüd on sellele olemas parem kasutus,” selgitab Alt. 

Lisaks lutsernile saab tehases pressida ka silo ja heina. Eelistatakse alla 15protsendilise niiskusega heina, kuna see pressitakse ümber väga tugevatesse ekspordipakkidesse.

Silo on materjal, mida tehases saab kuivatada sel ajal, kui lutserni veel ei tule. Kui loomakasvatajatel on olnud hea rohukasvu aasta ning oma vajadus on rahuldatud, on võimalik teenida lisatulu, müües silo tehasesse.  Hind kujuneb analüüsitulemuste alusel.

Veel tänavu on plaanis panna üles ka söödapelletite toomisliin, mille tarbeks vajatakse samuti  toormaterjali. Pelletite koosseisu lähevad heintaimed,  liblikõielised (eelkõige hernes) ning ka teravili. Juba praegu tehakse  kokkuleppeid erinevate kultuuride kasvatamise osas. Kuna maailmas on söödavajadus väga suur, orienteerutakse ka pelletite tootmises ekspordile.

Tooret plaanitakse kokku ostma hakata kogu Eestist. KEVILI meeskond on Eestimaa ära kaardistanud ja saanud ülevaate, kus saaks põllumeestele heintaimede kasvatamisel kõige enam abiks olla.

„Raskused Roodevälja tehase käimalükkamisel on läbitud ning tänaseks oleme jõudnud sinna faasi, et mahte kasvatama hakata,” ütleb Alo Alt.

Golden Fields Factory OÜ ajalugi siiani:

2017 aasta – äriidee tekkis lauale, äriplaani läbi töötamine, plaanide koostamine tehase rajamise ja toorme kogumise võimaluste kohta

2018 aasta – katsetootmine, esimesed kokkulepped 5 KEVILI liikmega, kes rajasid kokku ca 250 hektarit lutserni põlde 2019 hooajal haljasmassi tehasesse tarninimiseks.2018 taimekasvu aasta oli põuane – esimeste põldude rajamine osutus seetõttu keeruliseks. Lisaks polnud meil veel olemas heal tasemel teadmiseid puhaskultuurina lutserni kasvatamisest. 2018 aastal kogus tehas haljasmassina lutserni, kuiva heina ja teravilja põhku. Eksporditi lutserni heina, timuti heina, kõrreliste heina ja teravilja põhku nelikantpakkidena.

2019 aasta – kuivatiliini tehnoloogiline täiendamine. Lutserni koristati 250 hektarilt. KEVILI liikmed rajasid juurde 250 hektarit lutserni põlde. Lutserni kasvatasid tehasele 11 KEVILI liiget. 2019 aastal kogus tehas haljasmassina lutserni, ristikut, timutit. Lisaks osteti kuiva heina ja teravilja põhku. Eksporditi lutserni, ristiku, timuti ja kõrreliste heina ja kuiva teravilja põhku nelikantpakkidena.

2020 aasta - Lutserni koristati haljasmassina ca 500 hektarilt. KEVILI liikmed rajasid juurde 350 hektarit lutserni põlde. Lutserni kasvatasid tehasele 12 KEVILI liiget. 2019 aastal kogus tehas haljasmassina lutserni, ristikut, timutit. Lisaks osteti kuiva heina ja teravilja põhku. Eksporditi lutserni, timuti ja kõrreliste heina nelikantpakkidena.

2021 aasta – Lutserni koristatakse ca 850 hektarilt. Põllumehed rajavad juurde ca 800 hektarit lutserni põlde – ehk siis 2022 hooajal on koristatava lutserni pindalaks ca 1650 hektarit. Lutserni kasvatab 2021 aastal 20 põllumeest. 2021 aastal plaanime koguda lisaks lutsernile võimalikus suures mahus kuiva heina ja silo kuivatamiseks. Osa heina ja silo plaanime kasutada söödapelletite tootmiseks.

2021 töötame läbi plaane projekti laiendamiseks Lõuna-Eestisse ja valmistame ette kuiva heina ostmist üle Eesti.