• Sel aastal ei jätku õli tootmiseks kodumaist rapsi.
  • Talirapsi päästab hävimisest lumekate.
  • Ümberkülve tehes jäävad põllumehed tõonäoliselt miinusesse.

Juba teist aastat järjest hävisid ebasobiva ilma tõttu paljudel talirapsipõldudel kasvanud taimed. Suurimaid külmakahjustusi sai Lõuna-Eesti, aga suurem osa taimedest hukkus ka Lääne-Eestis. Talirapsipõllud on pea tühjad Võru- ja Valgamaal, osaliselt ka Põlva-, Tartu- ja Viljandimaal.

Valgamaal tegutsev Puide talu peremees Ahti Nurm leiab, et taliraps on väga oluline kultuur külvikorras ja selle kasvatamisest pole võimalik loobuda. Suvirapsi ta alternatiiviks ei pea, sest selle puhul on kulutused ühele hektarile suuremad ja saagikus väiksem. Suvirapsi kahjuks räägib ka liiga hiline koristusaeg – periood, mil ilmad muutuvad vihmaseks ja põllud märjaks.

«Sügisel külvasime talirapsi 280 hektarile. Talvega hävis see meie põldudel täielikult. Taimed on alles vaid metsa äärtes ja kohtades, kus lund oli natuke rohkem. Eelmisel aastal hukkusid talvega pooled taimed,» nentis Nurm.

Osaühingu Ossi Põld peremees Janek Paulus Võru vallast peabki põllupidaja põhiliseks vaenlaseks halba ilma. «Pole midagi teha, kui loodus kasvatamist ei soosi. Viljavahetus on üks rapsi külvamise põhjuseid, aga teine oluline pool on tootlus. Hea saak on ka tulus. Rapsipõlde meil aga talvega alles ei jäänud ja hävinud ala suurus on 40 hektarit,» rääkis Paulus.

Sama valla Väikemetsa talu peremees Taavi Serv kinnitas, et temalgi ei jätnud külm talirapsitaimedest midagi alles ja head varianti asenduseks pole. «Ka eelmisel aastal meie taliraps hävis. Põldude ülekülvamine tähendab lisatööd ja uusi kulutusi,» lisas ta.

Põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Hannes Pritsi sõnul toodetakse Eestis õli 200 000 tonnist rapsist aastas. «Mullu oli saagi suurus 137 000 tonni, sest taliraps sai nagu selgi aastal külmakahjustusi. Tehastele kodumaist õlitaime ei jätkunud ja seda tuli eksportida,» rääkis Prits.

Taimekasvatusspetsialist Meelis Värnik: Sel aastal on kahjustused kordades suuremad ja kodumaist rapsi jääb kindlasti puudu. Hind kujuneb selle järgi, milliseks kujuneb rapsisaak maailmas. Kindlasti hakkab see mõjutama toorme ja ka õli hinda.»

«Kui heaks saagiks peetakse kolme ja poolt kuni nelja tonni hektarilt, siis mullu saadi vaid kuni seitsesada kilo hektarilt ja seegi oli umbrohtu täis. Eelmine aasta oli esimene, mil Eesti kasvatajad ei saanud rapsi importida.»

hävinud rapsipõld15994689t1h3329Sellel põllul kasvab vaid kolm rida taimi, mis olid käreda pakase ajal teelt lükatud lume all. Foto: Meelis Värnik
KEVILI taimekasvatusspetsialisti Meelis Värniku andmetel on kahjustatud ala tänavu oluliselt suurem kui mullu. «Eelmise aasta lõpus sulas lumi ära ja jaanuari algul tuli käre pakane, millele lisandus tugev tuul. See saigi talirapsile saatuslikuks. Et need taimed saaks hästi talvituda, on tarvis viie-kuue sentimeetri paksust lumikatet. Seepärast ongi põllud tühjad,» selgitas Värnik.

Külmumisest pääsesid metsa, hoonete või hekkide ääres kasvanud taimed, kus lumi ära ei sulanud ja puud pakkusid tuulevarju. Põllumeestel ei jää nüüd muud üle, kui teha uued külvid.

«Uba ja hernes on ka mõlemad riskikultuurid. Kui herne koristuse ajal sajab vihma, vajub see pikali. Uba võib jällegi liiga hilja valmida ja siis pole enam võimalik kombainiga põllule minna,» selgitas Värnik. «Suvirapsi saagikus on madal ja putukate kahjustused võivad olla väga suured, sest pole tooteid, millega tõrjuda. Ümberkülvidega on keeruline sügisesi kulusid tasa teenida ja suur tõenäosus on jääda miinusesse.»

Talirapsipõldudele külvatakse sügisel talinisu. Värniku sõnul ei pruugi suvirapsi või uba kasvatades talinisu külv õnnestuda, sest need kultuurid koristatakse sügisel liiga hilja. Põllumehed eelistavad talirapsi ka põhjusel, et põud mõjutab seda vähem. Kui pärast suvirapsi külvi sademeid ei tule, ei pruugi taimed ühtlaselt tärgata.

tühi rapsipõld3 pilt15994690t1h64deKülm hävitas enamiku talirapsitaimedest. Foto: Arvo Meeks«Sel aastal on kahjustused kordades suuremad ja kodumaist rapsi jääb kindlasti puudu. Hind kujuneb selle järgi, milliseks kujuneb rapsisaak maailmas. Kindlasti hakkab see mõjutama toorme ja ka õli hinda,» tõdes Põllumeeste ühistu taimekasvatusspetsialist.

Kersti Kond, ajakirjanik
11. aprill 2024, 
Allikas: https://lounapostimees.postimees.ee/

kevili logo