Tänavusel hooajal hoiame pilku peal sordivõrdluskatsetel ja vaatame läbi hooaja kuidas taimed kasvavad ning mis tööd ja tegemised seal ette tulevad. Suur KEVILI põllupäev, kus kõik huvilised saavad oma silmaga tulemusi näha, toimub 4. Juunil 2019.a.

Esimesena tutvustustame Teile Lääne-Virumaale Mäemõisa OÜ 17,63 ha suurusele põllule rajatud talirapsi sordivõrdluskatsega. Koristusjärgselt toimus umbrohutõrje glüfosaadiga, sest põllul leidus pikaealisi umbrohtusid (puju, nurmikas jt). Kuna 2018 aasta oli põuane ja oder oli hõre, siis pääsesid otsekülvis umbrohud domineerima.

Eelvili oder oli külvatud Väderstad Rapid külvikuga otse eelmise sügise oakõrde. Möödunud aasta augustis järgnes katsepõllu külv otsekülvikuga Väderstad Seed Hawk, millel on ribakülvi sahkseemendid, reavaheks jäi 20 cm.

Talirapsid külvati 17.08.2018, arvestusega 50 idanevat seemet/m2. Külvi alla läks NPK 15-15-15 300 kg/ha. Põllu keskmine pH on 6,7; P sisaldus keskmine, K sisaldus kõrge, Mg sisaldus keskmine. Mullatüübilt on põllul leostunud ja leetjas muld. Lõimiselt kerge kuni keskmine liivsavi, kohati rähkne.

Sügisel odravarise tõrjeks kasutati Agil 100 EC ning ristõieliste umbrohtude tõrjeks Salsa´t ning kaheiduleheliste umbrohtude tõrje täienduseks Barca 334 SL. Kasvureguleerimine toimus tootega Caryx, millele lisati nii boori, kui mikroelementide vajaduse rahuldamiseks YaraVita Brassitrel Pro´d. Seda tehti rapsi 4-5 lehe faasis. Boori anti sügisel kokku 160 g/ha.

Taliraps ´Sundance´ külvatud laia reavahegaSordikatse on rajatud 12 sordiga. Kahes korduses on taliraps ´Sundance´, millest ühe reavahe on 37,5 cm ja teise 75 cm, külv tehti Väderstad Tempo täppiskülvikuga.

Teised sordid (´DK Expression´, ´Amstrong´, ´Alicante´, ´Mercedes´, ´Tempatation´, ´Atora´, ´Kuga´, ´Ragnar´, ´Silver´ ja ´DK Severnyi´) on külvatud Väderstadi Seed Hawk külvikuga.

Esimesel vaatlusel (25.03.19) on kõik sordid hästi talvitunud. Mõningat kahju on teinud hiired, kes on närinud taimede juurekaela ning seetõttu on taimed hukkunud. Samuti on põllul näha kitsede poolt kahjustatud taimi, kuid kitsed toituvad enamasti ülemisest osast ning kasvupungad on terved. Üksikud taimed on külmakahjustustega, mille põhjuseks on ilmselt kitsed, kes toitu otsides ajasid taimedelt lume pealt ning külm pääses ligi.


Pilte põllult

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
•  

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI 
Agronoom