Tähelepanekud rapsipõldudelt
Tänaseks on talirapsid tärganud, varasemad külvid on juba 5-6 lehe faasis, hilisematel külvidel on enamasti esimesed pärislehed olemas. Esimene haigusetõrje ja kasvureguleerimine on paljudel juba tehtud, siiski ei tohi taimi tähelepanuta jätta, sest eelnev kuum suvi ning tänane soojus ja niiskus soodustab kahjurite aktiivsust kui haigustesse nakatumist.
Sügisene umbrohutõrje taliteraviljades
Taliteraviljade külvid käivad ja nüüd on hea aeg meelde tuletada, milliseid tooteid taliteraviljadel kasutada. Usun, et iga üks leiab oma põllul olevatele umbrohtudele parima tõrjevõimaluse. Valik tuleb ikka selle järgi teha, kas sügisel on probleemiks kõrrelised umbrohud, rapsi varis või hoopis liblikõieline. Lisaks, kas soovitakse teha kerget umbrohutõrjet või saada pikemat mulla mõju, kuni kevadeni.
KEVILI Põllujalutus Pildis 8. osa
Sisu1. Talirapsi herbitsiidide kasutamine.
2. Teraviljavarise tõrje.
3. Nälkjate tõrje.
4. Herne ja oa varise tõrje.
Taliteraviljade külviaeg on saabubud
Augusti viimane nädal on käes. Talirapsi külvid peaks olema tänaseks tehtud, taliteraviljade külviaeg on ees. Seetõttu kirjutame lühidalt erinevatest taliteraviljadest, tänavustest saagikustest ja puhtimisest ning lõpus lisaainete tutvstused, mida võib soovi korral keemilistele puhistele lisada.
Hindame talirapsi tervist ja taimehaiguste tõrjevõimalused
Enamus talirapse on tänaseks koristatud. Väga oluline on hinnata oma koristatud rapsi põldu ja vaadata missugused näevad koristatud rapsi varred välja. Pärast koristust peaks olema üldpilt roheline ja üksikud heledad varred, kui aga enamus varretüügastest on hallikad, peab asja tõsisemalt uurima, milles probleem. Täna saame selle alusel teha otsuse, kas peaksime muutma haigusetõrje strateegiat või oleme tulemusega rahul.
Talirapsi ja talirüpsi sügisene umbrohutõrje
Tänavu on tõeline eksreem aasta nii varajast koristust ja piisavat aega talirapsi põlde ette valmistada ei tulegi ette. Täna käivad külvid juba suure hooga see, aga tähendab, et järgi tuleb teha ka umbrohutõrje. Talirapsile ja -rüpsile peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Umbrohutõrjevahendite valik on lai, saab teha nii enne kui pärast kultuuri tärkamist
Hernemähkur (Cydia nigricana) – seire ja tõrje
Hernemähkur on Eestis laialt levinud ja üks enim hernest kahjustatav kahjur. Arvestades tänast ilma ning feromoonpüünistesse püütud kahjureid on praegu hernemähkuri lendluse tippaeg. Kuigi hernes on paljudes piirkondades juba ära õitsenud ja kaunad moodustunud, tuleb olla tähelepanelik. Hernemähkur võib muneda herne kaunadele seni kuni kaunad on pehmed ja liitsakad. Pehmetest kauntest saab röövik end kauna sisse närida, kui kaunad on juba paisunud ja pealt tugevamaks muutunud siis munast väljunud väike röövik ei suuda sellest läbi minna. Seega on oluline vaatata millises kasvufaasis Teie põllul herned on ja kindlasti teha seiret, sest piirkonniti võib lendlus olla väga erinev.
Oa-teramardikas (Bruchus rufimanus) ja tema tõrje
Täna on näha põldoa põldudel aktiivselt juba oa-teramardikaid. Viimaste aastate pehmed talved on soosinud selle mardika talvitumist ning tänavu tuleb olla jällegi valmis selleks, et mardikate kahjustuse tulemusena on oad auklikud ning toiduoaks ei pruugi minna. Siinkohal annan ülevaate mardika bioloogiast ning kuidas võimalikult täpselt ajastada tõrjet.
KEVILI Põllujalutus Pildis 7. osa
Sisu:1. Herne ja põldoa kõrreliste, eelkõige tuulekaera tõrje.
2. Liblikõieliste haigustõrje, haiguste tunnused, kuidas teha seireid. Milliseid tooteid kasutada.
3. Kõik laigud oa lehel pole haigused!
4. Oa teramardikad on juba liikvel. Teramardika tõrje ajastamine.
