Kõdra-peitkärsakas (Ceutorhynchus obstrictus)
Esimesed kõdra-peitkärsakad ilmusid rapsile õitsemise alguses, tänaseks on ka Põhja-Eestis raps täisõites. Vaadake, hinnake olukorda enne kui otsustate, kas tõrje on vajalik või mitte, mõnel pool on mardikate arvukus üsna kõrge ning ületab mitmekordselt tõrjekriteeriumi.
KEVILI ringkäik koduaias
Vaata videod siit (LINK)
Lähipäevil vastavate kahjustajate pildid ka...
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum)
Valgemädanik on meil rapsi õitsemise ajal peamine haigus, millega tuleb arvestada. Sageli ei põhjusta ta väga suuri kahjustusi, kuid tõsise nakkuse korral võib saagikus väheneda poole võrra. Samuti kujutab ta ohtu teistele külvikorras olevatele laialehelistele põllukultuuridele nt hernes, põlduba.
KEVILI Põllujalutus Pildis 5 osa.
Sisu:• Taliteraviljade kasvureguleerimine ja haiguste tõrje.
• Taliteraviljades umbrohutõrje.
• Herne/oa kärsaka seire.
• Suviviljade pealtväetamine.
Fungitsiidide ajastamisest
Ilmastik mängib olulist rolli taimehaigusi tekitavate seente levikul. Saagi moodustamise aspektist haiguste tõrje kõige tähtsamaks eesmärgiks on hoida taim terve kogu kasvuperioodi vältel. Fungitsiidid on jätkuvalt tähtsad haiguste tõrje seisukohast, kuid ettevaatus nende kasutamisel on ülioluline. Haigustekitaja populatsioonis resistentsuse arenemise riski vähendamiseks tuleb vahetada fungitsiidide toimeaineid ja järgida kasutamise juhiseid.
Herne ja oa umbrohutõrje
Tänaseks on enamusel herne ja põldoa külvid maha saadud. Kuna kultuurid pole veel suures osas tärganud, saame kasutada mullaherbitsiide. Mullaherbitsiidid töötavad efektiivselt piisava mullaniiskuse juures, lisaks on on soovitav lisada mullamärgajat Periterra 0,1 l/100 l vee kohta. Mullapreparaate pole soovitav kasutada kui orgaanilise aine sisaldus mullas on üle 10%.Väga levinud on enne kultuuri tärkamist Fenix-i ja Stomp CS kasutamine. Siinkohal tahaksingi meelde tuletada, et need pole ainukesed tooted, mida saab enne kultuuri tärkamist kasutada.
Taliteraviljade kasvureguleerimine
Viimasel ajal on temperatuurid pisut kõrgelmale tõusnud ning öökülmaoht väiksem. Hoogsalt on hakatud tegema taliteraviljades umbrohutõrjet, millega luuuakse taimikule paremad kasvutingimused ning konkurents toitainete, valguse jms pärast väheneb. Samuti tehakse kasvureguleerimist ning ka lehekaudset väetamise erinevate taimetoiteelementidega. Taliodral on tänavu vaja teha ka haiguste tõrjet, kuna viimane on nakatunud erinevatesse taimehaigustesse.
Talirapsi kevadine kasvureguleerimine
Eelmise nädala soojus pani lõpuks ka Põhja-Eesti taimed kasvama. Lõuna Eestis on olukord, aga hoopis teine. Praegu võib julgelt öelda, et nädal kuni poolteist on taimede kasv Lõuna-Eestis eespool. Arusaadavalt kiputakse põllul tegema taimekaitsetöid. Taliraps on varsunud soojemates piirkondades selliste ilmadega üsna hoogsalt. Siiski paneme südamele, et ööd on veel külmad ning kohati ka miinuskraadid. Seega taimekaitsetöid ei ole mõistlik sellistes oludes teha. Praegu peaks laskma rahulikult selle perioodi mööda. Nädala teisel poolel lubab öökülmavabasid öid. Jahedate öödega ei kasva ka taimed nii kiiresti, et ei kannataks mõned päevad oodata.
KEVILI Põllujalutus Pildis 3. ja 4.
Sisu:1. Taliodra haiguste seire ja haigused.
2. Talirapsi põldudes tööd (väetamine N, S, B, mikroelemendid, kohati herbitsiid). Peitkärsakate seire, tõrjekriteeriumid ja tõrje. Lõuna-Eestis on kahe päeva jooksul avastatud neid mitte küll igas piirkonnas, aga kohtades, kus möödunud aastatel on nende kahjuritega probleemid olnud tõsised.
3. Herne/oa külvid ja mullaherbitsiidi tegemise tähelepanekud.
