Peitkärsakad rapsi ja rüpsi varres

Erakordselt soojad ilmad märtsi lõpus soojendasid mullapinda niivõrd, et esimesed peitkärsakad väljusid talvitumispaikadest. Eelmise nädala jahe temperatuur ja lumi takistas küll nende liikumist, kuid tänased kõrged temperatuurid soodustavad nende aktiivsust ning kohati on nende arvukus ületanud tõrjekriteeriumi.

Varre-peitkärsakad, foto: T. AnnukArvestades, et suur osa rapsidest on hukkunud, peame olema hoolsad, et kaitsta olemasolevaid rapse või rüpse. On suur tõenäosus, et kärsakad koonduvad munemiskoha otsingulil neile. Rapsi juurekaelas, varres ja leheroodudes võime juba varaevadel leida kahjurite tegevuse jälgi. Lisaks rapsile ja rüpsile kahjustavad peitkärsakad ka teisi ristõielisi kultuure nagu peakapsas, lillkapsas, redis, kaalikas jne. 

Liimipüünisega püütud peitkärsakad, 9.04.2024. Foto: K. Edenberg Varre-peitkärsakas (Ceutorhynchus pallidactylus) alustab liikumist juba varakevadel, kui mulla temperatuur 5 cm sügavusel on tõusnud 6 °C, siis väljuvad täiskasvanud mardikad talvitumispaikadest. Sel ajal tuleks hakata mardikaid kohe seirama. Põldudele on soovitav seireks panna nii kollaseid püüniskausse, kui liimipüüniseid, mis paigutatakse põllule rapsi taimede vahele. Kindlasti tuleks tugineda oma eelnevate aastate kogemusele, kui varasemalt on olulisi kahjustusi olnud, siis püüda avastada mardikaid taimedel. Eelkõige tuleb vaadata alumiste lehtede kinnitumiskohtadesse, soojema ilmaga võib neid leida ka arenema hakkavatelt õisikutelt ja ülemiste lehtede vahelt. Arvestada tuleb, et teatud piirkondades on varre-peitkärsakate arvukus kõrgem. Tõrjekriteerium on ühe mardika leidmine kuue taime kohta.
Peitkärsaka munemiskoht, 2023.a. Foto: T. Annuk
Kõige tähtsam on tuvastada esmaleid ning jälgida arvukuse tõusu. Isased mardikad ilmuvad põllule 10-15 päeva varem kui emased. Seega kui mardikate arvukus ei tõuse üle tõrjekriteeriumi, pole vaja tõrjet teha. Mardikate lennutegevus algab 12 °C juures ja on aktiivne juba 14,5 °C temperatuuril. Emane muneb lehe või lehevarre või rohtse varre epidermisesse. Munemisperiood sõltub rapsi kasvufaasist ja ilmastikust. Munemiskohal on märgata tumerohelist muhku. Munafaas kestab sõltuvalt ilmast kuni kaks nädalat. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni.
Varre-peitkärsakate vageltõugud rapsi leheroos, 2023.a. Foto: T. AnnukEsialgu kahjustavad vageltõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde. Vageltõugud kaevandavad ristõieliste vartes, liikudes ülalt alla juurekaela suunas. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud see võib põhjustada varte moondumist ja taime närbumist. Kahjustatud taimed muutuvad sinakaks, taime vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Kahjustus on suurem tuulevaiksetes kohtades. Mida varasem on putukate kahjustus, seda olulisemalt mõjutab see saagikust, halvimal juhul võib saagikus väheneda isegi kuni 50%. Täiskasvanud vastsed laskuvad mulda nukkuma.

Noormardikad ilmuvad suvel ristõielistele taimedele nt kaalikatele, seal nad toituvad lühikest aega ja lähevad siis talvituma. Toitumisel näritakse leheroodudesse, vartesse ja õievartesse lohke, mille tulemusena lehed võivad kõverduda, kuid üldiselt see taimedele ohtlik pole.

Varre peitkJuure-peitkärsaka kahjustus, 2023.a. Foto: A. Nurm ärsakatega samal ajal võime leida varre alumises osas ka juure-peitkärsakate (Ceutorhynchus pleurostigma) vastseid, kuid erinevalt varre-peitkärsakast, kes muneb kevadel on juure-peitkärsakas aktiivsem sügisel. Varasügisel augustis-septembris lahkub mardikas oma suvekorterist ja suundub talirapsile. Pärast küpsussööma munetakse munad juurekaela või varre alaossa süvendisse. Munast koorunud tõuk kaevub taime. Vageltõugu elutegevuse tagajärjel tekivad ristõieliste juurekaelale eri suurusega pahad, millest võib leida vageltõugu. Kahjustatud juurtega taime kasv on häiritud, tugeva kahjustuse korral võib hukkuda. Vastsed siirduvad kevadel mõne sentimeetri sügavusele mulda nukkuma. Nukust väljunud noormardikas võtab ette suveuinaku, et varasügisel jällegi munema hakata. Üks põlvkond aastas.
Juure-peitkärsaka vageltõugud pahas, 2023.a. Foto: M. VärnikKesk-Euroopas areneb nii suvine kui talvine peitkärsakate põlvkond, kes talvitub vastse või noormardikana. Kevadised valmikud tekitavad vähem kahju kui suvepõlvkonnad. Viimastel aastatel on juure-peitkärsaka kahjustusi rohkem märgatud, kuid seni on olnud need piiratud ulatuses.

Tõenäoliselt C. sulcicollis (sinakas peitkärsakas), Tartumaa 9.04.24.a. Foto: S. PärnpuuLisaks on Eesti Maaülikooli poolt tuvastatud peitkärsakas
C. sulcicollis, kelle kahjustus sarnaneb varre-peitkärsaka omale, kuid sarnaselt juure-peitkärsakale on ta aktiivne jahedaga, seega sügisel ja talvel. C. sulcicollis muneb taimedele sügisel lehtede alumisele küljele, varre epidermisesse ning nende vastsed arenevad rapsi taimedes talve jooksul. Varre sees kasvanud ja kaevandanud viimase kasvujärgu vageltõugud väljuvad varrest ja laskuvad mulda nukkuma. Eduka nukkumise läbinud valmikud väljuvad mullast aprillis ning pärast lühiaegset toitumist liiguvad varjulistesse kohtadesse, et läbida suvine diapaus. Valmikud hakkavad uuesti liikuma alates septembrist. Eesti Maaülikooli poolt tehtud uuringud näitavad, et kahjustus võib olla soojade ja lumikatteta talvede korral märkimisväärsed. Täna veel ei peeta C. sulcicollist rapsi kahjuriks, kuid pehmete talvede jätkudes võib nende arvukus tõusta ning olukord võib muutuda. Külmadel ja paksu lumekattega talvedel on putukate aktiivsus madal.

Varre-peitkärsaka kahjustus. Foto: T. AnnukKokkuvõttes võib öelda, et rapsi varres kaevandavad mitmed erinevad kärsakate ligiid ja kuna kärsakate kahjustuspilt on sarnane on raske öelda, kes parajasti seal toimetab., Arvestada tuleb, et kevadel munevad rapsi varde varre-peitkärsakad ning sügisel juure-peitkärsakad kui ka C. sulcicollis. Seega täna on väga oluline hakata kärsakate arvukust seirama juba sügisel.
Varre-peitkärsakad rapsil. Foto: T. Annuk


Lisaks nimetatud peitkärsakatele munevad rapsitaimedele ka mõned teised peitkärsakate liigid, kes üldjuhul kahjuritena pole arvestatavad. Kesk- ja Lääne-Euroopa rapsikasvatajatele tekitavad olulist majanduslikku kahju lisaks ka C. picitarsis ja C. napi, kellest esimesena nimetatut Eestis leitud ei ole ning teise puhul on tegemist ajaloolise üksik leiuga (Eesti Maaülikooli andmetel) mõlemate liikide vastsed kaevandavad samuti rapsi varres.

Üldised tõrjevõtted

Kollane liimipüünis kahjurite seireks.Ristõieliste kasvatamine võimalikult tuultele avatud põldudel. Taimejäänused harida mulda, et vähendada võimalikke talvituspaiku. Sügiskünd talvituvate kärsakate hävitamiseks. Viljavaheldus. Ristõieliste umbrohtude tõrje põllult ja selle lähemast ümbrusest. Tõrjekriteeriumi ületamisel kasvuaegne keemiline tõrje.

Keemiline tõrje

Keemilise tõrje tegemisel on väga oluline enne putukaid seirata, kui kahjuri arvukus ületab tõrjekriteeriumi, tuleb majandusliku kahju vältimiseks teostada tõrje. Täna meil on lubatud on kasutada rapsil ja rüpsil varre-peitkärsaka tõrjeks toodet Carnadine Extra (atseetamipriid 200 g/l). Carnadine Extra on süsteemse ja osalise kontaktse toimega insektitsiid. Kahjuri organismi sattudes kahjustab tema kesknärvisüsteemi. Kahjurid lõpetavad toitumise kohe pärast pritsimist, nende liigutused muutuvad koordineerimatuks ja nad surevad 1-2 päeva jooksul. Samuti on insektitsiid tugeva translaminaarse toimega, levides läbi kogu taime pärast pritsimist. Mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlik. Lubatud kultuure võib pritsida ajavahemikus 22:00-05:00.
Varre-peitkärsakas rapsil 9.04.24.a. Foto: T. Annuk
Pritsimise aeg: Lehtede ja kasvukuhiku vahe on suurem kui 5 cm kuni vars on saavutanud normaalkõrguse, algab õisiku moodustumine (BBCH 31-59). Kulunorm 0,25 l/ha. Vee kogus: 200 – 400 l/ha. Lubatud 1 kord hooaja jooksul.

Toodet ei ole soovitav kasutada hommikuse kastega ja õhtuse niiskusega, see võib vähendada toote imendumist taime. Toode tungib taime sisse väga kiiresti ning kui pritsitud lahus on jõudnud ära kuivada, siis ei mõjuta vihm toote toimimist negatiivselt. Siiski on soovitav jälgida, et peale pritsimist vähemalt 2 tundi ei sajaks. Pärast pritsimist säilib selle toime 14-21 päeva, mõju pikkus sõltub keskkonnateguritest, taime kasvukiirusest, preparaadi kattuvusest jms.

kollane püüniskauss kahjurite seireks.Varre-peitkärsakat kontaktsete toodetega tõrjudes, tuleb silmas pidada, et aktiivsemalt on neid väljas sooja ja päikesega. Tõrjeefektiivsuse suurendamiseks ja toime pikendamiseks on soovitav lisada pritsimislahusesse märgajaid, et preparaat liiguks paremini lehtede vahele ja püsiks kauem taimedel. Päeval, kui umbrohud ei õitse võib kasutada tooteid:

Decis Mega (deltametriin 50 g/l) 0,125-0,15 l/ha (2 korda hooajal),
Martix (deltametriin 50 g/l) 0,125-0,15 l/ha (2 korda hooajal),
Karate Zeon 5 CS (Lambda-tsühalotriin 50 g/l) 0,15 l/ha (1 kord hooajal),
Kaiso 50 EG (Lambda-tsühalotriin 50 g/kg) 0,15 kg/ha (1 kord hooajal),
Evure (tau-fluvalinaat 240 g/l) 0,2 l/ha (1-2 korda hooajal) ja
Mavrik (tau-fluvalinaat 240 g/l) 0,2 l/ha (1-2 korda hooajal).

Kindlasti tuleb toimeaineid vahetada, kuna teada on, et varre-peitkärsakale on tekkindud püretroidide vastu teatud resistentsus.

Eesti Maaülikooli uuringuid saad lugeda Agronoomia 2022 ja 2023 kogumikest.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
9.04.2024