Külastasime 25-26.oktoobril koos Corteva esindaja Diana Peedeliga ning väikese grupi Põllumeeste ühistu KEVILI liikmetega Taanit. Meie eesmärk oli uurida kuidas Taani põllumeestel on efektiivsust andnud biopreparaadi UtrishaN (Taanis turul BlueN kaubamärgina) kasutamine. Kaasatud olid need põllumehed, kes meil Eestis on samalaadseid katseid teinud, seda põnevam oli vaadata ja kuulata kuidas Taanis läinud on.

Jõudes Billundi lennujaama ootas meid kohalik buss, millega sõitsime umbes poole tunni sõidu kaugusele Rostgardi, kus võttis meid vastu Kongeaa Agro taimekasvatusjuht Jan Laursen. Kongeaa Agro taimekasvatusjuht Jan Laursen on ka ühtlasi Rostgård Maskinstationi tegevjuht, viimane tegeleb peamiselt teenustega.

Jan ütles, et temale on UtrishaN kasutamise tulemused muljet avaldanud, neil õnnestus talirapsis saada 435 kg/ha suuremat saaki biostimulandi kasutamisega. Jan rääkis, et tal alguses nii suurt usku tootesse ei olnud, kuid nüüd tulemusi nähes on ta väga positiivne ning nad suurendavad oluliselt Kongeaa Agros UtrishaN kasutamist. Nende arvates on UtrishaN huvitav toode, eelkõige just seetõttu, kui nad suudavad jätkuvalt saagikust tõsta ja sellest veidi lämmastikku juurde hankida, siis on tootel tulevikku. Täna on nad kasutanud UtrishaN-i nii talirapsil kui maisil. Meiega koos oli ka Corteva esindaja Jens Larsen. Jens rääkis, et seni on nad häid katsetulemusi saanud teistes Euroopa riikides nagu Saksamaa, kuid parimate kasutusefektiivsuste saamiseks on nad alustanud kööstööd Taani põllumajandusfirmadega, et saada katsetulemusi kohalike olusid arvestades.

UtrishaN on nn biostimulant, bakter, mis tungib taime sisse. Kui see on taime sees, seob UtrishaN õhust lämmastikku läbi lehtede nii nagu seda seevad liblikõielised (hernes, uba) kultuurid. Seeläbi aitab UtrishaN kaasa taimede lämmastikuvarude suurendamisele ja suurendab saagipotentsiaali.

Corteva esindaja Jens Larsen rääkis, et nad tegid 2022. aastal Århusi ülikooli Flakkebjergi osakonnas UtrishaN-i katseid, mis näitasid keskmiselt 163 kg võrra talirapsi seemnesaagi suurenemist hektarilt võrreldes standardiga. Tänaseks on ka välja arvutatud 2023. aasta tulemused, milleks on keskmine lisasaak Taanis 195 kg/ha, tema sõnul on see suures pildis sarnane mujal Euroopas saadud tulemustega. Kongeaa Agros saadud tulemused olid võrreldes teiste Taanis saadud katsete tulemustega muidugi parimad. Katseandmete põhjal on UtrishaN kasutamine Põhja ja Baltikumi regioonis viimase kahe aasta põhjal andnud keskmiselt lisasaaki 170 kg/ha.

Corteva soovitus on kasutada UtrishaN-i rapsi 4-5 lehe faasis sügisel, tavaliselt on see nende tingimustes alates septembri keskpaigast. Kongeaa Agro taimekasvatusjuht Jan Laursen ütles, et kahjuks sel aastal ei õnnestunud neil täpselt Corteva poolt soovitatud ajal küll pritsida, kuna vihmade tõttu saadi põllule alles 5-6 rapsi lehe faasis. Kuid ka sel ajal olid UtrishaN-i kasutamiseks optimaalsed tingimused ning bakterite sisenemiseks taime. Eesmärk on, et bakter on siis juba varakevadel valmis taimega koostööd tegema, et anda oma panus lämmastiku varustamisse. Sügisel tuleb jälgida et päev enne ja pärast ei tohiks öökülma olla.

Käisime põllul rapsi vaatamas ning Jan ütles ka, et silmaga on näha, et UtrishaN-i kasutades pole taimede alumised lehed kollased võrreldes selle osaga, mis oli pritsimata jäetud. Sel aastal on neil bakteriga pritsitud talirapsi 80 ha, kulunormiga 333 g/ha-le.

UtrishaN on tõhus lahendus nii teravilja, rapsi, maisi kui ka kartuli puhul. Biostimulanti saab kasutada ka mahekasvatuses.

Järgmisel hommikul oli meil Corteva poolt korraldatud seminar, kuhu olid rääkima tulnud Corteva bioloogiliste toodete turundusjuht Nerijus Šilingis. Nerijus rääkis, et täna eeldatakse, et 2035. aastaks moodustavad bioloogilised tooted kuni 25% kogu taimekaitseturust. Ta tõi välja peamised tegurid, mis selle tingivad. Eelkõige säästev tootmine ning tarbijate suurenev nõudlus säästvalt toodetud toiduainetele. Eriti puu- ja köögiviljade puhul otsivad põllumehed uusi viise kahjurite tõrjeks, taimede toitumise parandamiseks ja abiootiliste stressi ohjamiseks, saavutades samal ajal tootlikkuse ja kvaliteedi. Lisaks uued määrused ja õigusaktid, mis piiravad traditsiooniliste põllumajandussisendite kasutamist. Arvatakse, et järgmise 10 aasta jooksul eemaldatakse turult väga suures osas praegusi taimekaitsevahendeid ning rohkem tuginetakse bioloogilistele lahendustele. Turule tulevad uued toimeained, formulatsioonid ja kasutamisviisid, mille efektiivsus paraneb.

Biostimulaatorid on erineva toimeviisiga. Täna kõige populaarsemad on aminohappe biostimulaatorid järgnevad vetikate põhised biostimulaatorid ning kõige uuenduslikumad on baktertüüpi biostimulaatorid.

Elusorganismi e baktertüüpi biostimulaatorite puhul on keeruline näha visuaalset efekti taime kasvuperioodil, erinevalt nt humiihapetel põhinevatest kasvustimulaatoritest. See on ka üks põhjustest miks Corteva keskendub katsetele ja katseandmete kogumisele.
Biostimulaatorite kasutamise võti nagu ka taimekaitsevahendite puhul on kasutada õiget toodet õigeaegselt ning vastavates tingimustes.

Rääkisime ka üle, mis toode on UtrishaN, kuidas seda õigesti kasutada, kuidas saada maksimaalne tulemus?

Kasutades elusorganismil põhinevat biostimulaatorit tuleks kindlasti jälgida taimede kasvufaasi ning temperatuuri. Parim kasutusaeg on talirapsil 4-6 lehe faasis, kui ööpäevane temperatuur on üle 10 °C. Alternatiiviks on varakevadine kasutamine, niipea kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 10 °C ja taimed kasvavad aktiivselt. Kevadine pritsimine pole vajalik välja arvatud juhul, kui taliraps kaotab lehestikust 70-80%. Kasutamisel jälgida, et 1 öö enne ja 2 ööd pärast toote kasutamist ei esineks öökülma. Kasutamisel on optimaalne vee ph 5-8. Parimate tulemuste saavutamiseks ei tohiks talirapsi väetusskeemi sel ajal muuta. Kindlasti tuleb kontrollida UtrishaN kokkusegatavust teiste toodetega Corteva veebilehelt: www.corteva.ee. UtrishaN-i kasutada 24 tundi enne või pärast kokkusobimatu tootega. Mitte segada toodetega, mis sisaldavad suures konsentratsioonis väävlit, kloriidi või vaske, neid tuleks kasutada vähemalt 4 päeva enne või 7 päeva pärast UtrishaN kasutamist. Nerijus lisas, et kokkusobivate toodete nimekirja täiendavad nad järjepidevalt ning see lisatakse nimekirja pärast laboritesti, kui bakter on antud segus elus püsinud 6 tundi.

Järgnevalt tegi ettekande Philipp Trenel Taani Tehnikainstituudist. Corteva ja Taani Tehnikainstituut teevad koostööd uurimaks kuidas kasutada UtrishaN-i ja kuidas saada parim tulemus, samuti analüüstitakse mis tingimustel võib tulemus tagasihoidlikuks jääda. Oletatakse, et UtrishaN mõju ei jaotu põllul ühtlaselt, vaid sõltub mullas olevast lämmastikut ja vee kättesaadavusest kultuurile.

Projektis keskenduti ühele põllule, mille suurus oli enam kui 4 ha ja kuhu oli märgitud 360 erinevat katselappi. Põld oli üsna „kirju“ mullastiku kui ka veerežiimi osas. Katses kasvatati talinisu, lämmastikunormiga 180 kg/N ning vähendatud normidega, vastavalt – 30 kg ja 50 kg/N-i. Katse käigus mõõdeti taimede biomassi, taimede kõrgust ning võeti arvesse mullastiku erinevust. Savikamatel muldadel oli biomass ja toitainete ning vee kättesaadavus parem. Vähendades lämmastiku normi vähenes ka saak (180 kg/N saak 9,66 t/ha; 150 kg/N saak 9,3 t/ha; 130 kg/N saak 8,94 t/ha). Igas variandis olid alad, kus sõltuvalt mullastikust toitainete kättesaadavus taimele oli parem/halvem ning kus UtrishaN ei andnud tulemust. Kuid igaljuhul andis tulemust optimaalsete tingimuste korral. Hinnati peamiselt näitaja GP (Growth Potential) põhjal, ning oli 5 varianti (madalaim, madal, keskmine, kõrge, kõrgeim). Mida suurem oli vähendatud N kogus, seda suurem oli UtrishaN mõju. Efekt oli ilmselt ka seepärast hea, et sel suvel oli ka Taanis põud ning taimede mullast toitainete kättesaadavus oli raskendatud. UtrishaN-i poolt seotav õhulämmastik aitas kompenseerida mullast saadava lämmastiku puudujääki.

Kokkuvõtteks

Kui taimedel on piisavalt hea veega varustatus ning seeläbi ka toitumine, võib UtrishaN-i tulemus nõrgemaks jääda kuna hea saagi moodustamiseks justkui kõik olemas. Samuti kui taim on liiga suures stressis- väga põuastel tingimustel ja kergetel muldadel võib olla häritud taime metanooli tootmine, mis on UtrishaN-s sislduva bakteri toiduks, siis võib bakteri koloniseerimine taimes nõrgaks jääda ja seeläbi ka UtrishaN efektiivsus.

Tiiu Annuk, Põllumeeste ühistu Kevili taimekasvatusspetsialist
Diana Peedel, Corteva Eesti müügiesindaja

Vaata gareriid:

• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
•