Talirapsi leheväetamine ja umbrohutõrje

Tänaseks on, vahepeal maha sadanud, lumi peaaegu ära sulanud ning nädala lõpus lubatakse juba soojemaid temperatuure.
Varre-peitkärsaka valmikud.Kuigi taimekaitsetöödega sai algus tehtud juba aprilli esimeses pooles on enamikel kõik tööd veel ees. Varre-peitkärsakas oli massiliselt väljas ning õigeaegne tõrje, kahjuri tõrjekriteeriumi ületamisel, on igati majanduslikult õigustatud. Eesti põhja piirkondades, kus arvukus jäi enamasti alla tõrjekriteeriumi, polnud vaja tõrjet teha. Mardika munemisperiood kestab, seega tuleb edaspidi sellega arvestada, et ilma süsteemsete vahenditeta neist enam jagu ei saa. Loe täpsemalt Varre-peitkärsakatest ja tõrjest siit: LINK.

Taliraps, 2024.a kevadTalirapsi väetamine

Taliraps on väga kiire kasvuga ning eelnev soojus pani taimed kasvama, kuigi külm periood on kasvu pidurdanud on Lõuna-Eestis raps juba varsunud üle 10 cm-i. Taliraps on kõrge toiteainetevajadusega kultuur. Väetamisega tehakse algust juba sügisel ning tuleb jätkata kevadel, et kiirel kasvuperioodil (varsumisel) taim nälga ei jääks. Makroelemendid (N, P, K), sageli ka poolmakroelemendid (S, Mg) antakse mineraalsel kujul graanulväetisena.

Lehekaudne väetamine

Väävlit (S) vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha, sellest sügisel umbes 30%. Kevadel antakse juurde koos lämmastikuga, kuid vajadusel saab anda väävlit ka lehe kaudu lisaks erinevate väävlit sisaldavate tooodetega. Andes granuleeritud magneesiumsulfaati, saame tagada ka rapsile vajamineva väävli. Väävli esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust.
väävlipuudus
Väävlit sisaldavad erinevaid magneesiumsulfaadid nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.

Magneesiumi (Mg) tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. erinevate magneesiumsulfaatidega või kompleksmikroväetistes oleva koostisosana.

Magneesiumipuudus rapsil Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Väga sageli avaldub magneesiumipuudus lubjatud muldadel ning muldadel, mis saavad suures koguses kaaliumväetist. Samuti on soodustavateks teguriteks orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad ja ka külm ning niiske ilmastik.

Magneesiumväetised: YaraVita Hydromag (Mg 300 g/l, N 69 g/l), kulunorm 2,0-4,0 l/ha. Sobib kasutada lehe kaudu erinevaid magneesiumsulfaate nagu EPSO Top (Mg 96g/kg, S 130g/kg), EPSO Combitop (Mg 78,4g/kg, S 136 g/kg, Mn 40 g/kg, Zn 10 g/kg), EPSO Microtop (Mg 90,4 g/kg, S 124 g/kg, B 9 g/kg, Mn 10 g/kg). Magneesiumsulfaatide soovituslik kulunorm paagisegudes teiste toodetega on 2,0-5,0 kg/ha.

Boor aitab vähendada ka ristõieliste nuuterisse nakatumise riski.Taliraps vajab boori (B) umbes 400-500 (600) g/ha. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele. Korraga antav boori kogus elemendina võiks olla 150-300 g/ha. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus avaldub sageli värskelt lubjatud muldadel, lisaks on soodustavateks teguriteks kõrge lämmastik, külm ja niiske ilm ning liivmullad. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse.
Boorväetised: YaraVita Bortrac (B 150 g/l), Profit B (B 150 g/l, N 65 g/l), Profit B+Mo (B 150 g/l, Mo 7 g/l). Keskmine kulunorm ühekordsel kasutamisel 1,0-2,0 l/ha, vajadusel korrata pritsimist.

Booripuudus rapsilMangaani (Mn) vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus.

Mangaanirikkad leheväetised: YaraVita Mancozin (Cu 110 g/l, Mn 330 g/l, Zn 84 g/l), soovituslik kulunorm 1,0 l/ha. YaraVita Starphos CMZ (P 87 g/l, Cu 10 g/l, Mn 45 g/l, Zn 45 g/l), kulunorm 1,0-3,0 l/ha.
Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente.

Lehekaudne väetamine on alternatiiv täiendavate tulemustega. Paremaid tulemusi annab see siis, kui taimedele on loodud juure kaudu hea toitumine. Lisaks võib arvestada, et teatud tingimustes on mõned elemendid lehtede kaudu paremini omastatavad. Sageli on see ka kiirem puuduste lahendamine eelkõige taime kasvule ebasoodsates oludes, et tagada suurem saak. Sageli kasutatakse leheväetisi eelkõige ennetavalt, teades rapsi vajadust teatud toiteelemendile.

Kevadine umbrohutõrje talirapsil

Üldiselt enamusel on umbrohutõrje õnnestunud ning põllud umbrohtudest puhtad, kuid piirkonniti oli 2023. aasta sügis väga märg ning ei õnnestunud tairapsil umbrohutõrjet teha, seega sõltuvalt olukorrast võib see vajalikuks osutuda. Talirapsi talvitumisega olid ka väga suured probleemid, paljud põllud on suurte külmakahjustustega või täiesti hävinud. Kes otsustas, et põllu olukord oli veel enam-vähem ja ehk saab suvirapsi saagi kätte, see ümber külvama ei kipu. Suured augud põllus on, aga soodsaks kohaks, kus umbrohi hakkab võimutsema.

Kevadel on talirapsil võimalik umbrohutõrjeks kasutada vaid väheseid tooteid.

Erinevalt Lontrel 72 SG tõrjub Galera hästi virna, kuid toote kasutamisel tuleb jälgida rapsi kasvufaasi! Virna tõrjub ka Korvetto.Galera (klopüraliid 267 g/l, pikloraam 67 g/l). Preparaati võib kasutada varsumise algusest kuni õienuppude moodustumise faasini, kui pungad on ikka veel kattelehtedega kaetud (BBCH 30-50). Valel ajal kasutamise korral võib tulemuseks olla saagikuse vähenemine. Mitte kasutada sordil Mendel, Quartz ja seemnekasvatuses. Pritsimise ajal peaks päevane õhutemperatuur olema kõrgem kui 8–9 °C ning öökülmade oht minimaalne. Vihmakindlus saabub 6 tunniga. Galera kulunorm 0,3 l/ha, lisada märgaja.

Lontrel 72 SG (720 g/kg klopüraliidi) kasutada varsumisest kuni esimeste õiepungadeni (kasvufaas 31 – 55). Mõju on märgata juba 1 - 3 päeva pärast pritsimist. Kasv peatub ning umbrohi hävineb 3 - 4 nädala jooksul. Optimaalseim pritsimistemperatuur jääb vahemikku 10-12 °C. Mitte pritsida, kui on tegemist väga kuuma või väga jaheda ilmaga.
Kesalille tõrjuvad nii Galera, Lontrel 72 SG kui Korvetto.Mitte pritsida vahetult pärast öökülma ega öökülmade ajal. Lontrel 72 SG on normaaltingimustes vihmakindel 6 tunni möödumisel pritsimisest. Lontrel 72 SG, kulunorm 125 – 165g/ha, lisada märgaja.

Korvetto tõrjub kurerehasid, fotol madal kurerehaKorvetto sisaldab lisaks Lontrel 72 SG toimeainele (klopüraliid 120 g/l) veel metüülhalauksifeeni 5g/l (Arylex Active). Tänu sellele on Korvetto umbrohutõrje spekter laiem. Mõlemad tooted tõrjuvad efektiivselt kesalille, konnatatart, rukkilille, võilille, puju, põld- ja piimohakat jt.

Korvettot võib kasutada talirapsi varsumisest kuni õitsemise alguseni (BBCH 30-50). Parim tulemus saavutatakse umbrohtude varajases kasvufaasis kulunormiga 1,0 l/ha ning kui päevane õhutemperatuur on vähemalt 10 °C.

Kasuta Korvettot, kui põllul on järgnevad umbrohud: rukkilill, valge hanemalts, põldohakas, roomav madar ehk virn, harilik kesalill, kukemagun, verev iminõges, harilik punand ja kurerehad.

Visuaalsed tunnused avalduvad tundlikel liikidel tavaliselt mõne päeva jooksul peale pritsimist. Lõplik mõju avaldub 4-6 nädalat peale kasutamist.

Mõningad umbrohtud, näiteks kukemagun, valge hanemalts, roomav madar, verev iminõges ja harilik punand hävivad efektiivselt ka madalamal õhutemperatuuril (8 °C). Kindlasti tuleks pritsimine edasi lükata, kui enne või pärast planeeritavat tööd on oodata öökülma. Korvetto on vihmakindel ühe tunni jooksul pärast kasutamist.
Mailased jäävad alarindesse ning Korvetto efektiivsus jääb nõrgaks, seetõttu pole mailaste puhul mõtet umbrohutõrjet teha.


Kaarkollakat ei saa efektiivselt kevadel tõrjuda.Kui põllul on talvitunud põld-litterheina keerab Korvetto selle alarindesse.



Harlik hiirekõrv pole väga tõsine probleem, sõltuvalt taimede suurusest on võimalik Korvettoga kontrolli all hoida.Põldkannike jääb alarindesse ning tõrjet pole mõtet teha, kuna toodete efektiivsus nõrk.Rukkilille tõrjuvad nii Galera, Lontrel 72 SG kui Korvetto.

Liblikõieliste umbrohtude (ristik, lutsern) tõrjeks sobivad kõik eelnimetatud tooted. Sobib segada insektitsiididega.

Kõrreliste tõrje

Erinevate kõrreliste tõrjeks rapsil on lubatud mitmed tooted nt Agil 100 EC/Zetrola (0,5- 1,0 ja 0,75-1,5 l/ha), Targa Super/ Jenot Plus 050 EC (0,75-1,25 ja 1,25-2,0 l/ha), Leopard (1,0-1,5 ja 2,0-2,5) jt. Kõrgemaid kulunorme tuleb kasutada mitmeaastaste kõrreliste, nagu näiteks hariliku orasheina tõrjel, kuna need on suurema juurestikuga ja raskemini tõrjutavad.
Murunurmikat tõrjuvad ainult Agil 100 EC ja Zetrola.
Kõrreliste toodetest Agil 100 EC ja Zetrola´t ei ole soovitav segada teise herbitsiidiga, edukalt võib aga kasutada koos fungitsiidide või leheväetistega. Samuti on lubatud kõiki tooteid segada insektitsiididega.

Kui probleemiks on nii kaheidulehelised umbrohud kui ka kõrrelised umbrohud on soovitav kaheiduleheliste tõrje enne ära teha, sest raps kasvab sobivast kasvufaasist kiirest välja ning hiljem võite kahjustada kultuuri. Kõrreliste tõrjevahendit saab ühildada järgmisse pritsimiskorda nt koos hiilamardika tõrjega või kasvuregulaatori kasutamisega.

Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
25.04.24